eesti liikumispuudega inimeste liit

märka puude taga inimest

Puudetoetuste määramine takerdub kallisse ja tõrkuvasse IT-süsteemi

Kadri Ibrus See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

puuet maarab masin

Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

  • 8,6 miljoni euroni kerkinud hind ei suutnud ära hoida IT-süsteemi viperusi, mille tõttu hilinevad ka puuetega inimeste toetused ja teenused.

Sotsiaalkindlustusameti selle aasta alguseks valmima pidanud uus IT-süsteem SKAIS2 tekitab tõrkeid ja jookseb aeg-ajalt kokku – hoolimata oma üha tõusvast hinnast. Esiti 7,7 miljonit eurot maksma pidanud programmi maksumus on kerkinud 8,6 miljonini ja võib veelgi tõusta. Lõplikult valmis peaks projekt saama alles järgmise aasta suvel.


Jõhvis ekspertarstina tegutsev neuroloog Niina Neglason põhjendas puude määramise hilinemisi just sageli töötamast keelduva uue IT-süsteemiga. „Hindajad on puhta hädas. Nad ei saa tihti üldse tööd teha, sest ei pääse programmi. Vahel ei lase programm juba sisestatud materjali salvestada ega selles edasi liikuda,” nentis Neglason. „Osa inimeste andmeid ei tule jälle töötukassast üle, siis tuleb teha käsitööd ja neid eraldi küsida ja saata. See on aasta algusest peale nii olnud, aga eelmise kuu lõpus oli probleem eriti suur,” märkis ta. „Seepärast on otsused veninud ja inimesed ootavad oma raha.” Neglason määrab nii töövõimet kui ka puuet ning teeb koostööd sotsiaalkindlustusameti ja töötukassaga.


„Vastab tõele, meie uus infosüsteem ei ole käivitunud ootuspäraselt, kuigi töötab järjest paremini,” möönis sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste juht Merlin Murumets. Tema sõnul on probleem arendaja jõudluses.
SKAIS2 arendaja on IT-firma Tieto, kelle õlgadele jäi töö üksinda valmis saada, kui esialgne partner Icefire poole pealt projekti elluviimisest loobus. Tietolt pole olnud võimalik arendusprobleemide kohta küsida, sest sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu järgi ei ole neil meedias kommenteerimise õigust.
Sotsiaalministeerium tõdes, et nii Tieto töö tegijana kui ka riik tellijana alahindasid SKAIS2 projekti kavandades selle keerukust ja mahte. Ükski minister, kes projekti käiku on juhtinud, pole probleemide eest vastutust võtnud.
Eesti Päevaleht küsis eelmisel sügisel sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt, kas juba siis teada olnud IT-süsteemi probleemide tõttu ei peaks töövõimereformi rakendamist ja uut hindamiskorda edasi lükkama. Minister arvas, et seda pole vaja.
Programm on rangemaks krutitud


Pikaaegsele kogemusele tuginedes võrdles Neglason eelmist ja praegust hindamise süsteemi. „Uue süsteemiga jäävad paljud puudest ilma. Seda otsustab nüüd uus programm,” täpsustas ta. Ekspertarstid sisestavad inimese kohta saadud andmed programmi ja kõik näitajad taandatakse numbriteks – inimese võimekus määratakse numbritega nullist neljani. Nende numbritega hinnatakse kõiki seitset valdkonda, mis inimese hakkamasaamise peaksid kokku võtma.


„Vana süsteemi järgi saime komplekteerida, panna eri näitajad kokku ja inimesele siiski mingi kerge puude määrata. Nüüd enam ei saa,” sõnas Neglason, kelle hinnangul oli vanem süsteem inimsõbralikum. „Pragune süsteem teeb otsuse pigem karmimalt. Arstina hindad, et inimesel peaks olema keskmine puue, aga nüüd läheb kõik uue programmi järgi.” Kui arst leiab, et inimesel on eri valdkondades küll kergema puude raskusaste, ei saa ta neid kõiki n-ö kokku tuua, arvestades, et igapäevaelus need piirangud kokku siiski mõjutavad hakkamasaamist.
Sama märkis seksuaaltervise kliiniku alla loodud töövõimet hindava üksuse projektijuht Aune Tamm. (Nende üksuses ei tööta seksuaaltervise kliiniku naistearstid, vaid eri raviasutustes töötavate arstide meeskond, mis teeb koostööd töötukassaga.) Tamme sõnul ei anna töövõime hindamisel antud hinded null (ei ole piiranguid) ja üks (kerge raskusaste) ühtegi punkti, sest mõlemaid arvestatakse nullina. Toetuse saamiseks on vaja nelja punkti.
Tamme sõnul loobus töötukassa endistest ekspertarstidest ja nende asemele koolitatakse nüüd hindajateks eri raviasutustes töötavaid arste, kes teevad seda tööd oma põhitöö kõrvalt enamasti nädalavahetuseti ja õhtuti. „Nüüd ollakse hädas, hindamise kvaliteet on väga ebaühtlane,” nentis Tamm. „Omavahelist konsulteerimist on vähe.” See on ka üks põhjuseid, miks arstide otsuseid saadetakse edasi ja tagasi ning menetlusaeg pikeneb. Samuti on suurenenud vaiete hulk.


Uue korra taga uus poliitika
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisinõunik Meris Tammik kinnitas, et töö uue hindamissüsteemi täiustamise nimel käib. „Vaatame metoodikat üle ja teeme vajaduse korral ka muudatusi,” ütles ta.
Tammiku sõnul on uue hindamissüsteemi taga poliitiline otsus, mille taustal on töövõimereform. Selleks tehti juhtprogramm, arvutati, kui palju on riigil raha ja milline on võimekus, ning analüüsiti varasemaid puuete määramisi. Leiti, et puudeid on ülehinnatud ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse raha saaks kasutada senisest vajadusepõhisemalt. „Hindame nüüd võimekust, mitte võimetust. Ja seda iga valdkonna põhiselt,” märkis Tammik.
Puude määramise käigu otsustab sotsiaalkindlustusameti menetleja, kes ei ole meditsiiniharidusega, arvutiprogrammi juba töödeldud andmete põhjal. Menetleja vaatab samas ka inimese esitatud taotlust sotsiaalse suutlikkuse seisukohast (tööealistel töövõime hindamise taotlus) ja tal on õigus korrigeerida valdkonna skoori 0,5 ühiku võrra või suunata juhtum lisahindamiseks ekspertarstile.