eesti liikumispuudega inimeste liit

märka puude taga inimest

Organisatsioonist

Juhatus ja tegevaparaat

Valitud 18.11.2016

indrek tarandtiia sihvertiia treimannulle valvarjako steinsven reemetveiki laan


Tegevtöötajad

Jaanika klopets visiit  merike sala  auli visitka  annika kokk  


Endised tegevtöötajad

ELGI SAARE - 1994-2003 tegevjuht, 1988-1994 volikogu sekretär

REIN LILLEMA - 1994 5 kuud tegevjuht

MIHKEL AITSAM - 1988-1994 esimees

Presidendid

      INDREK TARAND       alates 2013
      ANTS LEEMETS          2001-2013
      ANTS PAJU                  1995-2001
      PRIIDIK MENTAAL       1994-1995

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu Põhikiri

1. Üldsätted

1.1 Nimi
Mittetulundusühing Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (edaspidi Liit) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ja heategevuslik ühendus. Lühendatult  on nimi  ELIL.
1.2 Staatus
Liit on parteipoliitiliselt ja religioosselt sõltumatu.
1.3 Asukoht
Liidu ja tema juhatuse asukoht on Tallinn.
1.4 Eesmärk
1.4.1 Liit kaitseb liikumispuudega inimeste inim-, kodaniku-, sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi;
1.4.2 Liit kaitseb oma liikmete ja liikumispuudega inimeste huve;

2. Liidu tegevus

2.1 Eesmärgi saavutamiseks Liit
2.1.1 koondab, analüüsib ja vahendab teavet Eesti  liikumispuudega inimeste vajadustest ja olukorrast;
2.1.2 tegutseb aktiivselt avaliku arvamuse kujundamisel;
2.1.3 korraldab konsultatsioone ja läbirääkimisi riigivõimu- ja valitsemisorganitega;
2.1.4 teeb koostööd kodanikeühenduste, avaliku- ja ärisektori institutsioonidega;
2.1.5 teeb koostööd rahvusvaheliste invaorganisatsioonide ja esindustega;
2.1.6 korraldab oma liikmetele nõustamisi, vabariiklikke ja piirkondlikke koolitusi, seminare, rehabilitatsiooni- ja puhkeüritusi;
2.1.7 annab välja trükiseid;
2.1.8 kogub annetusi, sh sihtotstarbelisi annetusi;
2.1.9 juhindub kinnitatud tegevusprogrammist.
2.2 Liidul on õigus:
2.2.1 korraldada heategevuslikke ja tasulisi üritusi, kontserte, näitusi, spordivõistlusi, osaleda heategevusprojektides jmt;
2.2.2 arendada majandustegevust seadusega lubatud piirides;
2.2.3 luua sihtasutusi liikumispuudega inimeste huvides;
2.2.4 kasutada palgalisi töötajaid.
3. Liidu liige, liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise kord ning tingimused
3.1 Liige
3.1.1 Liidu liikmeteks on mittetulundusühingud, millede põhikirjaliseks eesmärgiks on  puudega inimeste huvide esindamine ja kaitsmine ning mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta.
3.1.2 Liidu liige võtab Liidu tegevusest osa oma volitatud esindaja vahendusel.
3.2 Liikmeks vastuvõtmine
3.2.1   Taotlev mittetulundusühing esitab juhatusele järgmised dokumendid:
3.2.1.1 juhtorgani poolt kinnitatud liikmeks astumise avaldus, milles peab olema näidatud liikmeks astuva mittetulundusühingu juhatuse asukoht ja sidevahendid, samuti juhatuse liikmed ja nende kontaktandmed;
3.2.1.2 liikmeks astuva mittetulundusühingu põhikiri, milles peab otseselt olema sätestatud puudega inimeste huvide esindamine ja kaitsmine;
3.2.1.3 liikmeks astuva mittetulundusühingu liikmete arvu, sealhulgas liikumispuudega liikmete arvu.
3.1.2  Juhatusel on ühe kuu jooksul õigus kontrollida dokumente. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus lihthäälteenamusega. 3.1.3  Liikmelisus jõustub peale sisseastumis- ja liikmemaksu tasumist.
3.3 Väljaastumine
Igal Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Liidust välja astuda.
3.4 Väljaarvamine
3.4.1 Liidust on õigus välja arvata liige, kes:
3.4.1.1 on minetanud  põhikirjalise eesmärgi - seista liikumispuudega inimeste huvide ja õiguste eest;
3.4.1.2 ei ole üldkoosolekule eelneva kalendriaasta jooksul tasunud  liikmemaksu;
3.4.1.3 on Liitu moraalselt või materiaalselt olulisel määral kahjustanud.
3.4.1.4 Liidust väljaarvamine toimub juhatuse otsuse põhjal lihthäälteenamusega.
4. Liikmete õigused
  4.1 teha Liidule ettepanekuid ja taotlusi;
4.2  osaleda Liidu üritustel;
4.3  saada informatsiooni Liidu tegevuse kohta;
4.4 esitada oma ühingu esindaja valimiseks Liidu juhatusse ja muudesse valitavatesse organitesse.

5. Liikmete kohustused

  5.1  maksta liikmemaksu;
5.2  koheselt teatada Liidu juhatusele muutustest oma juhatuse koosseisus, rekvisiitides;
5.3  hoida ja kaitsta Liidu head nime, seista Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.       
6. Liidu üldkoosoleku pädevus, selle kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord
6.1 Pädevus
Liidu üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.1.1 põhikirja muutmine;
6.1.2  eesmärgi muutmine;
6.1.3  tegevusprogrammi muutmine ja kinnitamine;
6.1.4  eelarve ja tegevusplaani kinnitamine;
6.1.5  raamatupidamise aastaaruande  ja   tegevusaruande  kinnitamine;
6.1.6  sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ning kogumise põhimõtete kinnitamine; 
6.1.7  juhatuse liikmete määramine  ja juhatuse liikme tagasikutsumine;
6.1.8  vajadusel revidendi või revisjonikomisjoni suuruse ja liikmete   määramine;
6.1.9  järelvalve teostamine juhatuse ja palgaliste töötajate tegevuse üle.
6.2 Kokkukutsumine
6.2.1 Liidu liikmete üldkoosolek kutsutakse kokku vajadusel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas;
6.2.2 üldkoosoleku aeg ja päevakord teatatakse vähemalt üks kuu enne selle toimumist;
6.2.3 erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse algatusel või seaduses sätestatud korras;
6.2.4 Liidu liige on esindatud üldkoosolekul oma volitatud esindaja kaudu. Igal volitatud esindajal on otsuste vastuvõtmisel üks hääl.
6.3 Otsuste vastuvõtmise kord
6.3.1 üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui  sellel  osaleb või  on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus selle sama päevakorraga kokku kutsuda teistkordselt. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust;
6.3.2 üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed;
6.3.3 üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt  on  üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest  ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet;
6.3.4  põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest;
6.3.5 Liidu eesmärgi muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 9/10 Liidu liikmetest. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
7. Liidu juhatus
Liidu juhatuses on kolm kuni üheksa liiget.  Otse valitav juhatuse esimees on ühtlasi Liidu president. Vajadusel valib juhatus aseesimehe. Juhatus valitakse 3 aastaks.
7.1 Esindusõigus
7.1.1  juhatuse liikmed esindavad Liitu ühiselt, välja arvatud juhatuse esimees, kes omab õigust esindada Liitu iseseisvalt; 
7.1.2  esindusõigust võib laiendada üldkoosoleku otsusega.
7.2 Juhatuse kohustus
7.2.1  juhatus lähtub oma töös käesolevast põhikirjast ja üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevusprogrammist;
7.2.2  juhatus jagab oma liikmete vahel tegevusvaldkonnad ja vastutusalad;
7.2.3  juhatus esitab üldkoosolekule kinnitamiseks järgmise aasta eelarve, tegevusplaanid, teeb ettepanekuid tegevusprogrammi korrigeerimiseks;
7.2.4  juhatus peab Liidu liikmetele andma vajalikku teavet oma tegevuse kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande;
7.2.5  juhatus otsustab palgaliste töötajate koosseisu, töölepingute olulised  tingimused või põhimõtted ja  töölevõtmise. Töölepingute detailsete tingimuste üle peab läbirääkimisi ja töölepingu allkirjastab juhatuse otsuse alusel juhatuse esimees;
7.2.6 Juhatus koostab palgaliste töötajate ametijuhendid.
7.3 Juhatuse liikme õigus
7.3.1 juhatuse liikmel on õigus taotleda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
7.4 Juhatuse liikmete tagasikutsumine
7.4.1 juhatuse liikme võib tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liitu juhtida. Tagasikutsumise otsustab üldkoosolek.
7.5 Juhatuse otsus
7.5.1 juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
7.5.2 juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
8. Varad, majandustegevus ja järelevalve
Liit valdab, kasutab ja käsutab oma vara vastavalt põhikirjale. Liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liidu vara kasutamisest ja muust tegevusest saadud tulusid ei jaotata Liidu liikmete vahel.
8.1 Oma ülesannete täitmiseks on Liidul õigus sõlmida lepinguid ning kasutada oma rahalisi vahendeid vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvele.
8.2 Liidu rahalised vahendid koosnevad:
8.2.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest; 
8.2.2 sihtotstarbelistest eraldistest;
8.2.3 annetustest, sh sihtotstarbelistest annetustest;
8.2.4 muudest laekumistest.
8.3

Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse ja palgaliste töötajate tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

8.4 Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitortulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.
9. Raamatupidamine
Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele.
10. Majandusaasta
Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11. Majandusaasta aruanne
11.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
11.2 Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui üldkoosolek on määranud audiitori või revisjonikomisjoni, peab aruannetele lisama audiitori järelotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse
12. Ühinemine, jagunemine, lõpetamine.
12.1 Liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise ning likvideerimise otsustab üldkoosolek seaduses ja põhikirjas sätestatud korras.
12.2 Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
12.3 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadse tegevussuundadega mittetulundusühingutele. Käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavatest isikutest teeb valiku üldkoosolek.
 

Käesolev Põhikiri on vastu võetud 27.aprillil 2007. aastal Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosolekul.
  

Ants Leemets
Juhatuse esimees

 

 

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu arengukava

I. SISSEJUHATUS

1989. aastal loodud ELIL - Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit - on 26 liikmes- ühinguga üle-eestiline üle 3500 üksikliikmega liit. 

Liidu tegevuse eesmärgiks on EV liikumispuudega inimeste ühishuvide eest seismine.
Käesolev  arengukava on koostatud liikumispuudega inimeste endi kogemuste põhjal ja sisaldab meetmeid, mis tagaksid liikumispuudega inimestele võrdseid võimalusi - ühiskonda kõigile.
Arengukava püüab katta kõiki elu valdkondi.

Arengukava määrab ELIL tegevuse suunad ning annab kindlustunde tegutsemiseks.
Käesolev arengukava tugineb EV Põhiseadusele, EV Hoolekandeseadusele, EV Valitsuses heaks kiidetud Invakontseptsioonile ja teistele Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele.

II. EESMÄRK

Liikumispuudega inimestele võrdsete võimaluste loomine

Avaliku arvamuse kujundamine, üldsuse teavitamine liikumispuudega inimeste olukorrast, nende tegevusest.

Osalemine seadusloomes (puudega inimeste aspekt).

III. TEGEVUSVALDKONNAD
Oma eesmärkide saavutamiseks on ELIL jaotanud oma töö tegevusvaldkondadeks, mis on juhatuse tegevuse aluseks.

1. MEEDIA JA AVALIKUD SUHTED
1.1 Avaliku arvamuse kujundamine
1.2 Invapoliitika küsimuste valgustamine
1.3 Liidu ja ühingute tegevuse tutvustamine

2. INVAPOLIITIKA
2.1     Info kättesaadavus
2.2     Ligipääsetavus
2.2.1 Tehiskeskkonna kohandamine
2.2.2 Transport 
         - Invataksoteenus
         - Ühistransport 
         - Isiklik transport (kättesaadavus, kohandamine) 
2.3    Abivahendid
2.3.1 Vajaduste selgitamine riigi või muude allikate abil (rehabilitatsiooniplaanid)
2.4    Haridus
2.4.1 Teadvustada hariduse tähtsust kui edasise elukvaliteedi üht määrajat
2.4.2 Kättesaadavus kõikidele
2.4.3 Integratsioon tavaharidusse
2.5    Töö
2.5.1 Ettepanekud seadusloomesse ettevõtjate stimuleerimaks võtma tööle puudega inimesi
2.5.2 Mõjutada riiki kui tööandjat rakendama avalikus sektoris tööle liikumispuudega inimesi
2.6.   Rehabilitatsioon
2.6.1 Meditsiinilisele lisaks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni vajalikkuse selgitamine
2.6.2 Kättesaadavus igale vajajale
2.7    Teenuste osutamine
2.7.1 Teenuste osutamise süsteemi korrastamine
         - isiklik abistaja
         - tugiisik
         - eriteenused spetsiifilistel vajadustel
2.7.2 Teenuste osutamine ühingute kaudu koostöös omavalitsustega

3. KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGIS TEGUTSEVATE TEISTE PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDEGA
3.1 Regulaarne koostöö seadusloomes
3.2 Koostöö seaduste täitmise jälgimisel

4. KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGI SEADUSLOOME-  JA VALITSUSORGANITEGA LÄHTUDES INVAPOLIITILISTEST ASPEKTIDEST
4.1 Regulaarne koostöö seadusloomes
4.2 Koostöö seaduste täitmise jälgimisel

5. KOOSTÖÖ LIIDU LIIKMETEGA
5.1 Koolitus- ja nõustamisprogrammide väljatöötamine
5.2 Ühiste kultuuri-, meelelahutusürituste korraldamine
5.3 Ühisürituste rahastamisvõimaluste leidmine, projektide kirjutamine
5.4 Liikmesühingute ühiste probleemide lahendamine
5.5 Infolehe väljaandmine, veebilehe pidev täiendamine
Arengukava aluseks on liikumispuudega inimeste inimõigused, inimväärikus, teistsuguse aktsepteerimine. 

ETTEPANEKUD JUHATUSE TÖÖ KORRALDAMISEKS

Liidu juhatusel tuleb oma töö korraldamisel erilist tähelepanu pöörata alljärgnevale:

Välja töötada Liidu kui terviku lähiaastate (2-5 aasta) arengukava.

Määrata vajalik tegevjuhatuse koosseis (tegevjuht, nõunikud, välisreferent jt), leida vajalikud rahalised vahendid ja töötajad.

Välja töötada ja käivitada liikmesühingute aktiivide koolitus- ja jätkukoolituste programmid, alustada liikmesühingute esimeeste juhikoolitust leides selleks vajalikud finantseerimisallikad.

Hasartmängu nõukogult taotleda Liidu ja tema liikmete tegevusprogrammide kui lahutamatu terviku iga-aastast finantseerimist.

Aktiivselt lülituda Eesti invapoliitika kujundamisse. Sellega tegelda liikumispuudega inimeste olude-vajaduste uuringutega, seadusandluse ja seadusprojektide analüüsimisega nende parandamise ja täiendamise eesmärgil, ilmutada seadusandlikku initsiatiivi, moodustada vastavad töögrupid. Nõuda olemasolevate seaduste täitmist.

Intensiivselt arendada välissuhteid leides selleks rahalised vahendid.

 IV TEGEVUS PÕHILISTES VALDKONDADES

1. Ligipääsetavus

Kuigi Eestis on kehtestatud ehituslikud "invanormid" on paljud ühiskondlikest hoonetest ja liikumiskeskkonnast (teed, tänavad) liikumispuudega inimestele ligipääsmatud. Näidates initsiatiivi on vaja taotleda regulaarset osalust ehitusvaldkonnas: töö ehitusprojektidega, ehitusseadusandlusega, ligipääsetavuse inventeerimine. Nõuda “Ehitusseadusest”  kinni pidamist, kinnitatud normide praktikas rakendamist, järelkontrolli ja sanktsioonide rakendamist.

2. Transport
Tähelepanu tuleb pöörata kolmele transpordiliigile: ühistransport (marsruudid, ligipääsetavus), spetsiaaltransport (invatakso, -transport) ja individuaaltransport koos parkimisvõimalustega. On loomulik, et kõik kolm areneksid üheaegselt ning igale transporti vajavale liikumispuudega inimesele oleks vähemalt üks nendest transpordiliikidest vajadusel tagatud.

Tuleb näidata initsiatiivi: viia läbi uuringud liikumispuudega inimestele erinevate transpordiliikide vajaduse ja võimalikkuse kohta, formuleerida realistlikud ettepanekud (k.a. hinnapoliitika) ja esitada need seadusandliku initsiatiivi korras munitsipaal- ja valitsusorganitele.

3. Avaliku arvamuse kujundamine.
Pidev koostöö kirjutava, kõneleva ja näitava meediaga. Vaja on avameelselt ja objektiivselt tutvustada liikumispuudega inimesi, rääkida nende probleemidest, saavutustest ja ebaõnnestumistest. Rõhutada, et nad on samasugused võimekad (vähemvõimekad) inimesed nagu iga teinegi ühiskonnas, nad vaid  tegutsevad individuaalsete funktsionaalsete piirangutega, mida tihti leevendab kompensatsioonivõime. Väsimatult on vaja selgitada erisust ühiskonnas, kuidas "stampmõtlemine" mõjutab inimeste arusaamu ja asendeid, suhtumisi, kuidas nendest üle saada.
On vaja välja anda nii Liitu kui ka tema liikmesühinguid ja nende tegemisi tutvustavat  Infolehte, pidevalt täiendada ja hoida aktiivses töös veebilehte.

4. Rehabilitatsioon ja nõustamine
Rehabilitatsioon ja nõustamine on igale liikumispuudega inimesele esmatähtsad, need on määravad parima psüühilise, füüsilise ja sotsiaalse seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks - sellest algab ja sõltub kõik.

Eestis on rehabilitatsioonisüsteem ja nõustamine veel puudulikult arenenud ega vasta vajadustele. Vajalik on, et igale puudega inimesele koostatakse või oleks koostatud individuaalne rehabilitatsiooniplaan, et ta saaks vajalikku adekvaatset nõustamist. Rehabilitatsioon ja nõustamine ning nende teenuste areng peavad olema Liidu ja tema liikmete erilise tähelepanu keskmes. Need on invatöö valdkonnad, kus ühingud ja liikumispuudega inimesed ise väga palju tugiisikute ja nõustajatena (võrdväärse, oma elus sama kogemus) teha saavad.

Tugiisiku- ja nõustajatööd on vaja teadlikult juhtida, korraldada süstemaatiliselt kursusi ja koostööd meditsiiniasutustega. Tugiisiku- ja nõustajatöö adekvaatsus ja õigeaegsus panevad aluse invaliidistuva - raskelt haigestuva inimese elutervele psüühilisele tasakaalule.
Tugiisiku- ja nõustajatöös tuleb erilist tähelepanu pöörata tööle puuetega laste emade ja peredega - lapsepõlves algab täisväärtuslike  isiksuste kujundamine. Kujundamine ei õnnestu, kui emad ja pered ei ole mõistnud oma rolli liikumispuudega lapse kasvatamisel.

5. Haridus

Liikumispuudega inimesele, eriti lapsele, on haridus ülimalt tähtis. See on võti ja abivahend oma elu korraldamisel: mida kõrgem on inimese hariduslik tase, seda enam on ta võimeline enda ees seisvaid probleeme lahendama, ummikseisust väljapääsu leidma. Hea haridus on muutunud  tööturul konkurentsivõime olulisimaks tõstjaks. Põhimõtteks peab olema igale liikumispuudega inimesele võimalikult kõrge (vastavalt võimetele) haridus.

Liit  toetab igati liikumispuudega laste, noorte ja täiskasvanute koolitust tavakoolides, s.h. kutse- ja ülikoolides. Liit  julgustab lapsevanemaid oma lapsi tavalasteaedadesse ja -koolidesse panema, nõustab asutusi ligipääsetavuse suhtes, püüab mõjutada kõrgkoole pedagoogide ettevalmistusprogramme muutma selliseks, et tulevane õpetaja  saaks ettevalmistuse tööks puudega lastega.

6. Töö

Töö ja töökoha saamine on liikumispuudega inimesele  väga suur, enamasti raskustega lahenduv probleem, ka tööturupoliitika ja seadusandlus ei soosi seda. Praegu puuduvad subsiidiumid tööandjatele, mis stimuleeriksid teda tööle võtma puudega inimesi, vähe on kaitstud töökohti.
Töö, mis siin ees seisab on keeruline ja raske ning vajab kõigi puudeliikide organisatsioonide ühisrinnet ja aktiivset koos- ja mõjutustööd. Alustama peaks puuetega inimeste töötuste põhjuste analüüsist: selle alusel tuleks välja töötada vajalike konkreetsete abinõude plaan.

Ametiõpet saab tänastes tingimustes korraldada e-õppe teel, see eeldab arvuti ja interneti kasutamise võimalust.

Tuleb tugevdada tööhõiveameteid, et seal töötaksid  inimesed, kes osutavad tööhõiveteenust puuetega inimestele. Valitsema peab  tihe koostöö invaühingute ja ametite vahel. On vaja mõelda alternatiivtegevuse loomisele nendele inimestele, kes üldse töötada ei saa.

7. Teenused, k.a. isikliku abistaja teenus.

Teenused peavad lähtuma liikumispuudega inimeste tegelikest vajadustest, mitte nende majanduslikust seisundist või mõne ametniku suvast. Kedagi ei tohi määrata isoleeritusse, kuna tal puuduvad vahendid vajaliku teenuse ostmiseks.

Sügava ja raske liikumispuudega inimestele  vajaliku  isikliku abistaja  teenuse osutamise kohustust Eesti seadusandlusega ei ole, võimalusel lubatakse seda osutada munitsipaalvõimudel. Liidu erilise tähelepanu all peab olema isikliku abistaja teenuse jõudmine riigi seadusandlusesse.

8. Abivahendid

Abivahenditega varustamine peab olema korraldatud lähtudes abivajaja nõudmistest ja vajadustest ning üldisest nõudlusest. Puudega laste, täiskasvanute ja pensionäride abivahenditega varustamine vajab tervikuna kontseptuaalset täiendamist-korrastamist. Vaja on arvestada reaalsete vajaduste ja võimalustega ning ette näha arengusuunad.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit vaatab oma arengukava üle vähemalt kord aastas ja vajadusel täiendab seda.

Arengukava on kinnitatud ELILi juhatuse koosolekul 17.03.2004

 

 

Dokumendiregister

 

  dreamstime 5708027

 

etenfilvltrusv