ELIL REHABILITATASIOONIKESKUS

Sõpruse pst 151a Tallinn

Kas oled juba avalduse esitanud või seda esitamas


Teenuse osutamisel on koostööpartneriks 0 sotskindlustus vapp est 78px

Tööealiste ja vanemate inimeste puhul võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ise ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. Hindajaga kohtumisel selgitatakse välja konkreetsete teenuste vajadus, leitakse koos juhtumikorraldajaga sobiv rehabilitatsiooniprogramm, koostatakse tegevuskava või suunatakse isiklikku rehabilitatsiooniplaani koostama.

Missuguses asutuses isiklik rehabilitatsiooniplaan koostada või teenuseid saada, selle kohta annab nõu juhtumikorraldaja.

Kuni 16-aastased puudega lapsed ja kohaliku omavalitsuse hinnanguga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 7-18-aastased lapsed saavad rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt hinnatud rehabilitatsioonivajaduse korral teenuseid ilma hindamiseta Sotsiaalkindlustusametis. Teenuse osutaja koostab neile isikliku rehabilitatsiooniplaani.

Varasemalt hindas konkreetsete teenuste vajadust alati vähemalt 5-liikmeline rehabilitatsioonimeeskond ning enne teenuste saamist koostati rehabilitatsiooniplaan. Nüüd, kui seadus on muutunud, sõltub edasine korraldus sellest, kas rehabilitatsiooniasutus juba osutab puudega inimesele teenuseid või ollakse alles rehabilitatsiooniasutuse juures järjekorras ja plaan on olemas või ollakse küll järjekorras, aga kehtiv rehabilitatsiooniplaan puudub või mingil põhjusel pole olnud võimalik end järjekorda registreerida. Kuidas ühel või teisel puhul toimida, vaata siit lehelt altpoolt.

Kui taotlesid rehabilitatsiooni enne 2016. aastat. Vaata juhist (187.7 KB, PDF).

Kui esitasid taotluse enne 1. jaanuari 2016, siis:
kui on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja otsus (suunamiskiri) ning rehabilitatsiooniasutus juba osutab ühte või teist teenust, teenuse saamine jätkub ning inimesel täiendavaid kohustusi ei teki. Teenuse osutamine jätkub kuni kehtiva rehabilitatsiooniplaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31.detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui 2 aastat. Pärast rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppu tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada uus taotlus ning 16-a ja vanemal isikul läbida uus teenuste vajaduse hindamine.

Pane tähele!

Kui taotled teenust täna, aga sulle on koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan enne 1. jaanuari 2016, siis pead vastama plaani koostamise ajal kehtinud tingimustele.
Enne 1. jaanuari 2016 kehtinud seaduse alusel pidi isikul olema kas puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses ja psüühikahäire või alaealiste komisjoni otsus rehabilitatsiooniteenuse vajaduse kohta või Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude ekspertiisi taotlus ( mis kehtis alla 16-a lapse puhul).

Näide: kehtiva rehabilitatsiooniplaaniga inimesel oli õigus rehabilitatsiooniplaanile psüühikahäire ja vähemalt 40-protsendilise töövõimekaotuse tõttu. Kui inimese töövõimekaotus on alates 1. jaanuarist 2016 väiksem kui 40 protsenti, aga tal on puue, siis on tal ikkagi õigus olemasoleva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks. 

Kui taotled rehabilitatsiooni 2016 või hiljem. Vaata juhist (184.64 KB, PDF).

Pane tähele!

2016. aastal jõustus täisealiste puudega inimeste puhul rehabilitatsiooniteenusele suunamisel oluline seadusemuudatus – rakendus rehabilitatsioonivajaduse hindamine.

Rehabilitatsioonivajadust hindab vestluse vormis Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes kasutab selleks otstarbeks koostatud küsimustikku. Vestluse käigus selgitab ta koostöös inimesega välja, millised on puudega inimese terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral küsib juhtumikorraldaja lisainfot teistelt seotud osapooltelt, näiteks pereliikmelt, sotsiaaltöötajalt või perearstilt. Koos otsustatakse, kas inimesele on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või muud toetavad teenused.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamist on vaja vaid tööealistel ja vanematel inimestel, kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani.