eesti liikumispuudega inimeste liit

märka puude taga inimest

Uudiste arhiiv

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise kontseptsioon

Sotsiaalministeerium

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise kontseptsioon

Sotsiaalkindlustuse osakond

Tallinn 2006

Sissejuhatus

2001. aasta jaanuarist jõustus täies mahus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, mille alusel on inimestel, kellele on määratud puue, õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Viie aasta jooksul väljakujunenud praktika puude määramisel ja toetuste maksmisel ei toeta alati seaduse eesmärki, seetõttu soovitakse käesoleva kontseptsiooniga välja töötada suunised, kuidas arendada puuetega inimestele sotsiaaltoetuste maksmise põhimõtteid.

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni kohaselt peavad puuetega inimesed saama realiseerida oma õigusi sarnaselt teiste inimestega, st. neile peab olema võrdselt  teistega tagatud  juurdepääs haridusele, kultuurile, töökohtadele, otsustustele jne.

Euroopa Liidu puuetega inimest strateegias (The European Union Disability Strategy) pööratakse  põhitähelepanu puuetega inimeste sotsiaalsele integratsioonile, kusjuures sotsiaalse kaasatuse võtmefaktoriks on osalemine tööturul.

Käesoleva kontseptsiooni eesmärgiks ei ole puuetega inimeste arvu vähendamine, vaid nende aktiveerimine ja kaasamine ühiskondlikku ellu, julgustada puudega inimesi tööle asuma ning toetada neid tööl käimisel; toetada neid, kes töötada ei saa; ning soodustada puudega laste ettevalmistust iseseisvaks eluks.

Riiklikus strateegias vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks (NAP/Inclusion) on välja toodud, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning vaesuses elavate inimeste arvu vähendamine on Eesti majandus- ja sotsiaalse arengu peamiseid väljakutseid. Eesti strateegia vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks lähtub arusaamast, et töö on parim viis vaesuse leevendamiseks. Teiseks oluliseks põhimõtteks on integreeritud teenuste pakkumine. See tähendab, et eeskätt sotsiaal- ja tööturuteenused peavad olema omavahel seostatud ning nende eesmärgiks on inimeste tööturule sisenemine ja seal püsimine. Kolmandaks strateegiliseks lähtekohaks on universaalsete teenuste ja toetuste süsteemi arendamine.
Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas 2005-2007 on eesmärgiks seatud puuetega inimeste tööhõive määra tõus 26%lt 30%ni. Kontseptsioonis väljapakutud lahendused peaksid toetama seda eesmärki.

Seetõttu nähakse käesolevas kontseptsioonis ette puude määramise tingimuste ja sotsiaaltoetuste maksmise skeemi muutmine nii, et toetused aitaksid tagada inimeste suurema iseseisvuse, hüvitades osaliselt puudest tingitud lisavajadusi ning lisades asjaolu, et isiku võimalik tööle asumine oleks osa toetuste taotlemise ja saamise protsessist.

1. Kehtiv puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja probleemid

1.1. Praeguse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse üldised põhimõtted

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Puue on defineeritud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldena, millest tingituna inimene võib vajada kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet, erivahendeid ja/või –tingimusi. (vt teisi definitsioone lisas 1). Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon (AEK) või ekspertarst. Seejuures võetakse määramisel arvesse iga inimese terviseseisundit; eakohasest erinevat tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajadust, elukeskkonda; puudest tingitud lisakulusid ning rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevusi. Nende andmete põhjal määratakse või jäetakse määramata puude raskusaste – sügav, raske või keskmine puue.

Puude raskusaste määratakse tähtajaga kuus kuud kuni kolm aastat, kuna puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda. Vanematele isikutele kui 65 aastat võib määrata puude raskusaste ka tähtajatult.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetustele annab õiguse keskmine, raske või sügav puue, vastavad sotsiaaltoetused on järgmised (neist esimesed neli on igakuised toetused):

  1. puudega lapse toetus;
  2. puudega täiskasvanu toetus;
  3. hooldajatoetus (puudega lapse hooldajale);
  4. puudega vanema toetus;
  5. õppetoetus;
  6. rehabilitatsioonitoetus;
  7. täienduskoolitustoetus.

Sotsiaaltoetuse määr on 2006. aasta riigieelarve seaduses sätestatud 400 krooni, mis on aluseks PISTS sätestatud toetuste arvutamisel.  

Puuet, ehk funktsioonikaotust, eristatakse töövõime kaotusest. Tööealistele isikutele (16 a – pensioniiga), kelle töövõime kaotus on 40-100%, määratakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspension. 100% töövõime kaotusega isik ei ole selles seaduses  toodud definitsiooni kohaselt võimeline tööga elatist teenima. 10-90% töövõime kaotusega isikud on võimelised töötama allesjäänud töövõime osas.
Kehtiva PISTSi alusel makstavat puudega täiskasvanu toetust käsitletakse Euroopa Ühenduse Nõukogu määruse nr 1408/71 valguses kui erihüvitist, mida puudega inimese liikumisel ühest liikmesriigist teise ei ekspordita. Samas kuuluvad eksportimisele puudega lapse toetus, hooldajatoetus, puudega vanema toetus ja õppetoetus. Rehabilitatsioonitoetus on oma iseloomult mitterahaline haigushüvitis, st raviteenus.  

1.2. Probleemi olemuse ja ulatuse määratlemine

2006.aasta 1. jaanuari seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel Eestis 113 009 inimest (sh 5810 kuni 16 aastast last,), kellele oli määratud puude raskusaste. Isikute arv, kellele makstakse  puudega täiskasvanu ja puudega lapse igakuist toetust, on mõnevõrra väiksem – vastavalt 108 814 (sh 5511 last).

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajate osatähtsus rahvastikus on aasta-aastalt kasvanud. 2002.aasta lõpu seisuga oli vastav näitaja 6,9%, 2004.aasta lõpus 7,7%.

Puuetega inimeste arv  kasvab aastast aastasse  ning sellest tulenevalt suurenevad ka väljamaksed toetustele (vt  tabel 1).
Toetuste saajate arvu pidevast kasvust tingituna ei ole võimalik suurendada toetusi ning need ei võimalda rahastada kvaliteetset teenust.

Tabel 1
Puuetega inimeste arv ja  kulutused puuetega
inimeste sotsiaaltoetustele


Aasta
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajate arv aasta lõpu seisuga Väljamaksed, kr
2002 93 717 453 971 500
2003 97 730 467 649 600
2004 103 334 630 101 400
2005 107 620       571 317 100

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Võrdluseks: Soomes on puuetega inimeste arv  61 620-lt 2002. aastal kasvanud 64 970 inimeseni 2004. aasta lõpuks, seega moodustab puuetega inimeste arv elanikkonnast vastavalt 1,17 ja 1,24%. Saksamaa andmeil moodustasid puuetega inimesed 2003. aasta lõpus 8.04% elanikkonnast . Samas on oluline märkida, et puude ja selle raskusastmete määramise alused on riigiti väga erinevad.

Puudega laste arv püsib aastate lõikes stabiilsena.  Peamine puuetega isikute arvu kasv toimub pensioniealiste arvel. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste eelauditi tulemused näitasid, et 2001. aastal oli 63-aastaste ja vanemate inimeste osakaal esmase puude raskusastme määramise puhul 63,7%. 2002. aastal aga juba 64,7%. 2005. aasta esimese jaanuari seisuga moodustavad pensioniealised 64,0% kogu puuetega inimeste arvust. Arvestades rahvastiku vananemist ja eakate inimeste osakaalu suurenemist rahvastikus, on senise toetusskeemi jätkudes oodata puuetega inimeste arvu jätkuvat kasvu.  

Ka kehtiv puude määramise metoodika soodustab eakate sotsiaaltoetuste saajate arvu kasvu, kuna selle järgi on kõigil 65-aastat ja vanematel inimestel suur tõenäosus saada vähemalt keskmine puue (vt tabel 2). Võrdluseks asjaolu, et Saksamaal moodustas 65-aastaste ja vanemate osakaal puuetega inimeste arvust 51,6%.

Tabel 2
Määratud puude raskusastmega isikud  vanuse ja puude raskusastme lõikes 2006.aasta alguse seisuga

  KeskmineRaske       Sügav       Kokku
vanusMNKokkuMNKokkuMNKokkuMNKokku
0-17 1 371 952 2 323 2 157 1 481 3 638 487 322 809 4 015 2 755 6 770
18-64 8 050 9 358 17 408 10 871 10 365 21 236 2 443 1 688 4 131 21 364 21 411 42 775
65+ 5 261 11 537 16 798 10 974 25 454 36 428 3 271 6 967 10 238 19 506 43 958 63 464
  14 682 21 847 36 529 24 002 37 300 61 302 6 201 8 977 15 178 44 885 68 124 113 009

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste saajate osatähtsus elanikkonnast erineb regiooniti oluliselt. Puudega inimesed moodustavad märkimisväärse osa rahvastikust ennekõike Lõuna-Eestis, so Tartu, Jõgeva, Valga, Põlva ja Võru maakonnas (tabel 3). Statistikaameti andmetel on nendes maakondades töötuse määr vastavalt 5; 13,7; 11; 14,9 ja  7% . Sellest tulenevalt võib arvata, et puuetega inimeste toetused on osutunud vaesuse leevendamise- või pensionilisalaadseks elemendiks.

Tabel 3
Puudega lapse ja täiskasvanu toetuse saajad maakonniti


Maakond
Puudega
lapsed
Puudega
täiskasvanud
Kokku
01.01.05
Rahvaarv
01.01.05
% rahvastikust
HARJUMAA 1445 20211 21656 521 038 4,2
HIIUMAA 49 495 544 10 246 5,3
IDA-VIRUMAA 902 12605 13507 173 777 7,8
JÕGEVAMAA 212 5674 5886 37 473 15,7
JÄRVAMAA 150 1738 1888 38 141 5,0
LÄÄNEMAA 122 1149 1271 27 990 4,5
LÄÄNE-VIRUMAA 274 2604 2878 66 464 4,3
PÕLVAMAA 220 6280 6500 31 752 20,5
PÄRNUMAA 303 5503 5806 89 343 6,5
RAPLAMAA 204 2026 2230 37 032 6,0
SAAREMAA 158 3143 3301 35 208 9,4
TARTUMAA 637 19406 20043 148 886 13,5
VALGAMAA 206 5176 5382 34 867 15,4
VILJANDIMAA 371 4620 4991 56 616 8,8
VÕRUMAA 190 7606 7796 38 677 20,2

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste eesmärgiks on aidata puuetega inimestel katta kulutusi, mis neil on oma erivajaduste tõttu suuremad kui teistel inimestel. Kitsaskohaks on osutunud „lisakulude“ mõiste, kuivõrd „lisakulud“ on piiritletud vaid sõnadega „puudest tingitud“. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse §7 lg1 järgi makstakse puudega täiskasvanu toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Seaduses ja selle alusel vastu võetud rakendusaktides ei ole täpsemalt lisakulude mõistet ja kriteeriumeid lahti seletatud.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste auditi lõpparuandes on muu hulgas soovitatud määratleda lisakulude kompenseerimise/osalise hüvitamise taotlemise alused esmalt kontseptsiooni tasemel ning samuti määratleda sobiva taseme õigusaktis, milliste lisakulude osalise hüvitamise taotlemine on põhjendatud, et lisakulude tekke üle saaks objektiivselt ja ühtsetel alustel otsustada. Kuna puudeid on erinevaid, siis on ka isikute vajadused väga erinevad. Ühele inimesele võib puudest tingitud lisakuluks osutuda eriliiki transpordi, teisele erinevate abivahendite, kolmandale kõrvalabi ja järelevalve jne vajadus. Sageli võivad lisakulusid põhjustada mitmed erinevad vajadused kombinatsioonis.  

Näitena võib tuua Tallinna Halduskohtu otsuse 17.12.2003.a., kus tunnistati kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti (SKA)  vaidluskomisjoni 24.01.02 otsus nr 2 ning mõisteti välja kahjuhüvitis. Funktsioonikaotusega isikule, kes kasutas liikumisel abivahendit,  ei määratud puuet, kuna tal puudus vajadus kõrvalabi järele. Isik kaebas otsuse edasi vaidluskomisjoni, mis jättis muutmata esialgse Tallinna Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse. Isik kaebas otsuse halduskohtusse, kus tunnistati, et puudub pidev kõrvalabi ja juhendamise vajadus, kuid  viidati lisakulude olemasolule, mis seisnes taksosõidukuludes suvilasse. Kohus otsustas tühistada esialgse arstliku ekspertiisi otsuse ja SKA-l hüvitada õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju. Juba menetluse käigus määras Tallinna Pensioniameti AEK isikule keskmise puude ilma et isiku olukorras oleks midagi muutunud.

Praeguse seadusega püütakse piiratud ressursside tingimustes saavutada liiga paljude probleemidele lahendust, mis võib kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise ühiskonnas, st need, kes tegelikult toetust ja teenuseid vajavad, ei saa neid piisavalt või vajaliku kvaliteediga, kuna surve puude raskusastme määramiseks ja toetuste saamiseks toimetuleku eesmärgil on ülemäära suur.

Samuti puudub praeguse olukorra juures inimestel motivatsioon toetusest loobuda juhul, kui kõik tema tegelikud vajadused on kaetud. Vaidluskomisjonis on esile kerkinud isegi vastupidine olukord, kus inimesed keelduvad ravist, et mitte ilma jääda toetusest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadus ei ole oma üldist eesmärki täitnud. Algselt hakati toetusi maksma inimestele seetõttu, et teenuseid ei olnud kõigis piirkondades vajalikul tasemel pakkuda. Seaduse vastuvõtmisega eeldati, et hakkab toimima  turumajanduslik loogika – kui on raha ja nõudlus teenuste järele, tekib ka pakkumine Kahjuks antud juhul see loogika ei toimi – on arenenud  küll teenused, kuid siiski inimesed ei kasuta sageli sotsiaaltoetusi sihipäraselt, st. puudest tingitud lisakulude (sh teenuste) eest maksmiseks. Toetusi määratakse võrdselt  suurele hulgale inimestele ning rahaliste piirangute tõttu ei ole neid võimalik  tõsta. Samas võib arvata, et tihti on toetused osutunud toimetuleku rahaks.

1.3 Puuetega inimeste toimetulek ja kaasatus

OECD riikides läbiviidud uuringu kohaselt sõltuvad puuetega inimeste personaalsed sissetulekud eelkõige nende staatusest tööturul, olles töötavatel  puuetega ja puueteta inimestel keskmiselt sarnased, mittetöötavate puuetega inimeste sissetulekud on märkimisväärselt madalamad.

Puuetega inimeste leibkonna sissetulekud sõltuvad ka riigis rakendatavatest toetuse maksmise skeemidest,  olles  madalaimad  sotsiaalabipõhiste (means-tested) skeemide korral  ning  kõrgemad universaalsete ja  isiku varasemast sissetulekust sõltuvate kindlustusskeemide puhul. 

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja 2005-2006.a läbi viidud Eesti puuetega inimeste uuringust (PIU) selgub, et kolmandikul puuetega inimestest on toimetulekuga suured probleemid, valdavalt just tööealistel. Tööealiste puuetega inimeste keskmine sissetulek on  2484 krooni kuus, samas kui pensioniealiste keskmine kuusissetulek on 2844 kr.

Puuetega tööealiste inimeste peamiseks sissetulekuallikaks Eestis on riigipoolsed siirded, kusjuures lisakulude katmiseks mõeldud toetused annavad peaaegu sama suure osa sissetulekutest kui töötasu. Puuetega inimeste toetusi saavad töö- ja pensioniealised keskmiselt samas suuruses.

Tööealiste puuetega inimeste sissetulekust  moodustab 60% töövõimetuspension,18% palgatulu ning 13%  puuetega inimeste sotsiaaltoetused.

Pensioniealiste puuetega inimeste peamine sissetulek on pension (ligi 75%). Puuetega inimeste toetusi saavad pensioniealised keskmiselt samas suuruses kui tööealised ning   vähesel määral on nad  saanud ka töötasu.

Koos puude raskusastme tõusuga suurenevad ka riigipoolsed siirded ning väheneb palgatulu osakaal.

Toimetulekuraskuste peamiseks põhjuseks on puuetega inimeste vähene tööga hõivatus. Nii Sotsiaalkindlustusameti andmetel kui ka PIU tulemuste järgi töötas 1. jaanuari 2006. a seisuga 16-64 aastastest puudega inimestest 17%, kusjuures keskmise puudega inimestest töötab ¼, raske puudega isikutest iga kümnes (vt tabel 4).

Tabel 4
Puudega isikute töötamine


Kokku/keskmine
43735 7579 17,3
Keskmise puudega 17776 4779 26,9
raske puudega 21724 2612 12,0
sügava puudega 4235 188 4,4
       
psüühikahäirega 14514 1908 13,1
keele-ja kõnepuudega 182 38 20,9
kuulmispuudega 1213 544 44,8
nägemispuudega 1577 287 18,2
liikumispuudega 14850 2559 17,2
muu puudega 11311 2239 19,8

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Uuringu järgi soovis tööealistest puuetega inimestest, kes ei töötanud ega tegelenud ettevõtlusega,  tööle minna 33%, töötada ei soovinud 58% ning ligi 9% oli kõhkleval seisukohal. Mittetöötamise ja töötamise soovi puudumise motiivid vajavad täpsustamist edasiste uuringutega. Kergema puudega inimeste hulgas on töösoovijaid rohkem  kui raskema puude korral.  
Uuringutulemuste kohaselt vajasid puuetega inimesed tööle asumiseks enim nõustamist töö leidmisel, täiendkoolitust ning transporti.

Puuetega inimeste nõustamine tööotsingutel ja täiendkoolitus on juba reguleeritud tööturutoetuste ja teenuste seaduses; vastavaid teenuseid pakutakse töötuna arvele võetud isikutele alates 2006. aasta algusest. Samuti on selle seaduse alusel kättesaadavad töökoha kohandamine ja tugiisiku kasutamine tööl. Seega on tööle saamiseks vaja paigutada ressursse eelkõige transporditeenuse arenguks.

Takistuseks töö leidmisel on ka ebapiisav informatsioon puuetega inimeste tööturuteenuste kohta. Uuringu kohaselt on peamine infoallikas puudega inimesele mõeldud meetmete kohta perearst. Seega, lisaks tööturuteenustele ning töötamist motiveerivale toetusskeemile, on vaja panna rõhku puuetega inimeste informeerimisele olemasolevatest meetmetest.

2. Võimalikud abinõud probleemi lahenduseks

Eelmainitud OECD uurimuses on välja toodud efektiivsed poliitikad puuetega inimeste paremaks kaasamiseks ning integreerimiseks tööturule.
Soovitused: 

  1. Vaadelda puuet eraldiseisvalt inimese võimest tööd teha. Termin „puue“ ei võrdu terminiga „töövõimetu“.
  2. Hinnata puude olemasolu ning töövõimetust  regulaarselt, teatud intervallide järelt uuesti.
  3. Tunnustada kohustusi vastastikkuselt. Enamik riike kohustub toetama ja integreerima puuetega inimesi; vähem levinud on tunnustada  puuetega inimeste ja ka tööandjate kohustusi.
  4. Koostada  individuaalsed toetuspaketid, mis on seotud töötamisega. Rahaliste toetuste väljamaksed ilma individuaalse lähenemiseta ei taga puudega inimeste integratsiooni ja kaasatust. Paketid peaksid sisaldama rehabilitatsiooni, ümberõpet, abi töö leidmisel või töötamisel, rahalisi toetusi ning teenuseid.
  5. Siduda toetuse maksmine kohustusega osaleda meetmetes (rehabilitatsioon, ümberõpe, hõive jne). Aktiivsus on eelduseks toetuse saamisel.
  6. Kaasata tööandjad  protsessi. Võimalused varieeruvad anti-diskrimineerimise nõuetest seadusandluses kuni kohustuslike kvootideni.
  7. Rahaliste toetuste määramise paindlikkus. Rahaliste toetuste suurus võib muutuda sõltuvalt isiku töövõimest ja  staatusest.

 
Ülaltoodud soovitused puudutavad laiemat meetmete paketti kui käesolev kontseptsioon välja pakub.  

Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja ja teiste puuetega inimeste poliitika ekspertidega on välja töötatud 3 täiendavat meedet, mis võiksid aidata kaasa praeguse olukorra muutmisele. Kuigi ükski  meede pole terviklahendus praeguse olukorra muutmiseks, on  erinevaid ettepanekuid ja soovitusi arvestades ja kombineerides võimalik kujundada lahendused praegustele probleemidele

2.1. Ettepanek 1: Täpselt defineeritud lisakulude osaline hüvitamine.

Kehtiva PISTS eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Toetuste parema sihituse saavutamiseks tuleks kitsendada praegust liiga laialivalguvat seaduse eemärki. Seaduse eesmärk võiks olla järgmine:  tagada ennekõike puuetega isikute  iseseisev toimetulek ning vajadusel hüvitada osaliselt nende lisakulud.

Sisuliselt tähendab see seda, et puudega isik saab elada oma kodus, võimalusel käia tööl ning kui tal on lisakulusid, siis neid talle ka osaliselt riigi poolt hüvitatakse.

Seoses sellega tuleks täpsustada lisakulude mõistet.

Puuetega inimeste uuringust (PIU) ilmnes, et kulud ravimitele on 90%-l puuetega inimestest, varieerudes paarikümnest kroonist mitme tuhande kroonini kuus, kusjuures vanuse ja puude raskusastme kasvuga ravimivajadus suureneb (uuring ei täpsustanud, millise osa ravimikuludest moodustavad puudest ja millise üldisest terviseseisundist tulenevad kulud.

Lisakulutused transpordile on tarvilikud kahel kolmandikul puudega inimestest. Kulutused ei erine ea või puude raskusastme osas, sügava puudega isikud tajuvad vajadust suuremana, kuna tõenäoliselt vajavad nad rohkem eritransporti.  Eritransporti kasutab uuringu kohaselt 6 % puuetega inimestest, kusjuures osa neist teeb selleks kulutusi.

Abi- ja  hooldusvahendeid vajab iga neljas puudega isik. Sügava puudega inimestest on sellised kulutused ligikaudu pooltel.  Tööealiste isikute kulud on suuremad kui pensioniealistel.
Eritoiduvajaduse väitsid endal olevat14% inimestest.

Taastusravile teeb kulutusi 13% puudega inimestest. Kulutused ei erine ea või puude raskusastme lõikes. 
Kulud hooldajale, abistajale on 12% puuetega inimestest. Sagedamini on neid  kulutusi sügava ja raske puudega inimestel, vastavalt 17% ja 15%. Tööealiste ja pensioniealiste isikute osas erinevusi ei ole. 

Elukoha kohandamiseks teeb kulutusi iga kümnes puudega isik, mis ei sõltu east või puudeastmest.

Uuringu käigus küsiti nii inimeste tegelikke kui soovitud kulutusi. Suurimad vahed tegelike kulude ja soovitud kulude osas on kuludes hooldajale või abistajale, taastusravile ning eritoidule.

2.2. Ettepanek 2:   Toetus tööturul osalemiseks  

Käesoleva PISTS alusel toetatakse kõiki kõrvalabi vajadusega puudega inimesi sõltumata nende vanusest või positsioonist tööturul. Selline lähenemine ei ole aga kooskõlas põhimõttega, et töövõimelistel puudega inimestel peavad olema kõik võimalused aktiivsesse tööellu siirdumiseks. 

Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingus on eesmärgina välja toodud inimeste tööelus osalemise võimalusi avardavate poliitiliste meetmete arendamine. Seega tuleks  PISTS ümber kujundada nii, et see oleks seotud ennekõike tööturu ja töötamisega. Näiteks puudega isikule, kes on asunud tööle, makstakse lisaks eraldi töötamise toetust, sh. kompenseeritakse suuremas mahus töötamisega seonduvaid lisakulutusi (nt. transpordile, isiklikule abistajale jms). Seda toetust makstakse kas teatud perioodi jooksul või pidevalt. Samuti tuleb otsustada, kas teatud palgatasemest alates toetuse maksmine lõpetatakse (sarnane Ühendkuningriigi maksukrediitsüsteemile (tax credit) või rakendatakse vanemahüvitiselaadset lahendust, st palga suurenedes töötamise toetus väheneb.

Kokkuvõtvalt, toetuse ümber kujundamise siht on motiveerida puudega inimest aktiivsemalt osalema tööelus ning toetada seeläbi tema iseseisvat toimetulekut ja kaasatust.

2.3  Ettepanek 3:  Teenustepõhine toetuste süsteem 

Senine toetuste süsteemi muutmine teenustepõhiseks, mis tähendaks seda, et kõigi toetuste maksmise asemel tagatakse puudega inimesele teenused talle individuaalselt vajalikus mahus. Teenuste hulka kuulub transport, hooldus, rehabilitatsioon, elukoha kohandamine jms. Teisisõnu - puudest tulenevad erivajadused rahuldatakse riiklike või kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenustega.

Üleminek teenustele saab olla ilmselt järk-järguline, kuna kohe ei ole võimalik kõigis Eesti piirkondades kvaliteetseid teenuseid pakkuda. Üleriigiliste kvaliteetsete teenuste arendamiseks tuleb välja töötada ka nende standardid.

2.4. Erinevate  meetmete eeldatav mõju 

Kõrvutades  punktis 1 välja toodud probleeme ning alapunkti 2.1-2.3. esitatud lahendusvõimalusi, võib anda hinnangu, missugune mõju on ühel või teisel lahenduskäigul  eksisteerivatele probleemidele (sisu paremaks mõistmiseks on nii probleemid, lahendused kui nende mõju koondatud tabelisse 1 lisas 4).

Esimese ettepaneku   rakendamisel võib  eeldada, et toetusesaajate ringist langeb  välja see hulk inimesi, kes praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetusi toimetulekuks kasutavad. Lisakulusid defineerides tekib kontrollivõimalus saamaks teada, kas isikul tegelikult ka lisakulud eksisteerivad ning kas saadud toetust kasutatakse  nende katteks ning välistada võimaluse, et toetust saavad isikud, kes seda tegelikult ei vaja. See käsitlus tagab inimeste võrdse kohtlemise. Samuti on võimalik saavutada olukord, kus lisakulude kõrvaldamisel pole tegelikult isikul edaspidi vajadust toetuse järele ning lahendusvariant lahendab motivatsiooniprobleemi loobumaks toetustest, kui vajadused kaetud.

Teise ettepanekuga saab motiveerida inimesi tööle asuma, sest nende majanduslik olukord ning sotsiaalsed tagatised (vanaduspensioni suurus, õigus töötushüvitistele) paranevad ning puudest tingitud lisakulud töötamisel hüvitatakse.   Kuna toetused seotakse isikute töötamisega, lahenduks olukord, kus toetuse saajate arv kasvab pensionäride arvelt ning suure tööpuudusega  piirkondades.  

 Ka siin on vajadus defineerida töötamisega seotud lisakulud. Samuti tuleb defineerida töötamine (nt töötundide alusel nädalas). Lahendus  ei taga  puudega isikute võrdset kohtlemist, kuna  inimesel, kes ei saa töötada, jäävad ikka puudest tingitud erivajadused ja lisakulud

Kolmas ettepanek  tooks kaasa kõigi toetuste asendamise erinevate teenustega puuetega inimestele. Samas võib eeldada, et selle rakendamine  on  komplitseeritud  erinevates piirkondades esinevate suurte erinevuste tõttu teenuste olemasolus ja kvaliteedis. Ka võib omavalitsuste huvide ühitamine osutuda kalliks, kui teenus on kättesaadav ühes, kuid abivajajad elavad teises piirkonnas. Seoses elanikkonna vananemisega suureneb  ajas teenuse vajajate  hulk.

Teenuste saamine võimaldab inimesi ja nende vajadusi individuaalselt hinnata ning on võimalik, et inimesed saavad kõik vajalikud teenused neile sobivas hulgas. Ka lahendaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljamakstava raha suunamine teenustesse teenuste alafinantseerituse probleemi.

2.5.  Töögrupi poolt pakutud lahendus

Alates 2005. aastast koos käinud töögrupp (vt lisateave) esitab erinevate meetmete kombinatsioonina  oma nägemuse, kuidas võiks lahendada erinevas vanuses puuetega isikute olukorda. Ühtset lähenemisviisi enam ei rakendata - erinevatele vanusegruppidele juurutatakse erinevaid sotsiaaltoetuste määramise süsteeme.
PISTS haldusalasse jäävad puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine tööealistele, töötamise toetamine ning toetuste maksmine puudega lastele. Eakate puuetega inimeste hoolekanne ja toetuste maksmine läheb üle kohalikele omavalitsustele.

2.5.1. Puudega laste (kuni 18-aastased) kaasamiseks ühiskonda ja ettevalmistusel iseseisvaks toimetulekuks on rõhuasetus rehabilitatsioonil ning hariduse, sh alushariduse ja võimetekohase kutsehariduse omandamisel. Laste puhul jätkatakse puude raskusastme määramist pensioniameti AEK-s ning toetuse maksmine jääb seotuks puude raskusastmega. Puuetega laste igakuiseid toetusi makstakse laste 18-aastaseks saamiseni senise 16-aastaseks saamise asemel. Vajadus on tingitud sellest, et 16-aastased puudega laste tööturule pääs on keerulisem kui puudeta lastel. Puuetega laste õppimise vajadus on pigem pikaajalisem.

Töövõimetuspensioni hakatakse maksma alates isiku 18-aastaseks saamisest (mitte 16-aasaseks saamisest nagu praegu). Puudega lapse toetus 16-18-aastastele puudega lapsele peab sealjuures tõusma vähemalt 380 kr, et kompenseerida toetuse vahe töövõimetuspensioniga. 16-18-aastaseid puudega lapsi on käesoleva aasta alguse seisuga 960.

Kohalikele omavalitsustele antakse üle laste hooldajatoetuse vahendid ning hooldajatoetuse maksmise pädevus läheb, sarnaselt täiskasvanutega, kohalikele omavalitsustele. Praeguse tsentraalse toetuse maksmise skeemi tagajärjel puudub kohalikel omavalitsustel ülevaade puudega lastest, millest tulenevalt on olnud pärsitud ka teenuste arendamine. Hooldajatoetuse maksmise pädevuse üleminekul omavalitustele saavad need parema ülevaate oma piirkonnas elavatest puudega lastest, mis võimaldab paremini planeerida  puudega lasete päevahoidu  ning muid vajaminevaid teenuseid. Samuti kuulub kohalike omavalitsuste pädevusse lapse tegeliku hoolduse kvaliteedi jälgimine. Toetuse määramisel saab arvestada igal juhtumil hoolduskoormusega. Hooldajatoetuse määramine ei eelda hooldaja mittetöötamist (hooldaja võib töötada kodus, osalise tööajaga, palgata abilisi jms).

Õppetoetuse maksmist, millele kehtiva seaduse kohaselt on õigus gümnaasiumiastmes ja üldhariduse baasil edasiõppivatel puudega isikutel, laiendatakse alates esimeses klassis õppivatele puudega lastele, kui lapsel on õppimisega seonduvaid puudest tulenevaid lisakulusid. Toetuse maksab välja pensioniamet.

2.5.2. Tööealiste puudega isikute (18-63-aastased)   puhul on peamiseks eesmärgiks  iseseisev toimetulek ning vaesuse vältimine läbi tööhõives osalemise. Tööealiste puuetega inimeste toetussüsteem seotakse varasemast rohkem  tööturuga, terviklahenduseks on kombinatsioon  ettepanekutest 1, 2 ja 3. Puudega tööealiste inimese toetus määratakse juhtumipõhiselt.

Ekspertarst tuvastab puude olemasolu, kuid ei määra enam puude raskusastet. Siinjuures võib vajalik olla puude definitsiooni korrigeerimine ekspertide poolt. Puude olemasolul määrab toetuse pensioniameti puuetega inimestele spetsialiseerunud klienditeenindaja lisakulude alusel. 

Puudest tulenevad  lisakulud kompenseeritakse osaliselt. Selleks töötatakse välja detailselt defineeritud lisakulude hindamise instrument, mille alusel pensioniamet hindab lisakulude olemasolu ning määrab vajadusel vastava toetuse. Lisakulud tulenevad:

  • abi- või hooldusvahendite kasutamisest ;
  • vajadusest isikliku hooldaja, abistaja või tugiisiku järgi;
  • eritranspordi vajadusest;
  • aktiivsusest (st. töötamisest või osalemisest täiendkoolitusel).

Vältimaks puudega töötaja ebavõrdsust puudeta kolleegidega võrreldes, kompenseeritakse osaliselt töötajale puudest tulenevad töötamise lisakulud (tavalisest erinev transport, proteesi kiirem kulumine jms).

Lisakulude olemasolul makstakse toetust nende kulude osaliseks hüvitamiseks, arvestades omavalitsuste  poolt pakutavate teenustega. Kattuvate vajaduste puhul toetused liidetakse.

100% töövõimetutele isikutele kompenseeritakse osaliselt puudest tulenevad lisakulud, töötamisega seonduvaid toetusi ei maksta, kuna ekspertarsti hinnangul on tegemist isikutega, kes ei ole suutelised töötama. 100% töövõime kaotusega isikuid on 9670, kellest 609 isikut töötab. Seega eeldatavasti u 9000 tööealise inimese puhul ei saa eeldada tööle asumist. Edaspidi tuleb reorganiseerida töövõime kaotuse hindamise protsess; töövõime kaotuse asemel on oluline hinnata isiku töövõimet talle sobivale ametikohale.

Juhtumipõhine lähenemine toetuse määramiseks eeldab informatsiooni kogumist eri osapooltelt pensioniameti poolt, sh. rehabilitatsioonimeeskondadelt, kohalikelt omavalitsustelt, ekspertarstidelt ja pere- või eriarstidelt,  tööhõiveametitest ning tööandjatelt.

Pensioniameti teenindada jääb u 38 000 tööealist isikut, arvestades 3-aastase hindamisintervalliga, tuleb aastas hinnata u 13 000 isiku lisakulusid. 

Lisakulude määramise aluste väljatöötamisel jätkatakse koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega ning kaasatakse vajadusel rahandusministeeriumi eksperdid. 

2.5.3. Eakate ja töövõimetute osas on kontseptsiooni eesmärgiks neile toimetuleku tagamine integreeritud hooldussüsteemi, erinevate teenuste ja toetuste tagamisega.

Pensioniealistele isikutele puuet ei määrata ning PISTS alusel toetusi ei maksta. Eakate hoolekanne läheb täies mahus üle kohalikele omavalitsustele. Süsteem peab hõlmama teenuste osutamist koduhooldusest hooldusravini.
Kui puudega töötav isik jätkab töötamist pensionieas, rakendatakse talle tööealiste puudega isikute meetmeid.  

Juba praegu lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest   on eakate hoolekande korralduse kohustus kohalike omavalitsuste  kanda, kuid suurimaks probleemiks on kujunenud teenuste piiratus ja suured regionaalsed erinevused.

Seega PISTS reorganiseerimisega  tuleb  toetada  kohalikke omavalitsusi, et hooldusteenuste kvaliteet ja kättesaadavus vastaks kõikjal sarnastele  nõuetele. Lisaks hooldusele, mis jääks kohalike omavalitsuste  prioriteediks, saab omavalitsus toetada eakaid ravimite, abivahendite, taastusravi, hooldusravi ja hambaravi  lisakompensatsiooniga, tegevusteraapiliste, koduõenduse jms. teenustega. See skeem rakendub uues Sotsiaalhoolekandeseaduses, mis jõustub  positiivse stsenaariumi korral 2008. aastal. Taastusravi vajaduse selgitab välja arst (perearst või taastusarst). Hooldusravi vajadust hindavad perearst ja sotsiaaltöötaja koostöös. Vajadusel (keerukatel juhtudel) selgitab teenuste vajaduse välja ja koostab hooldusraviplaani geriaatriline hindamismeeskond. Teenuste arendamise osas tuleb tõhustada ka koostööd erinevate osapoolte vahel, kasutades võrgustikutöö põhimõtet.

Vajadusel saab  eakas isik rehabilitatsiooniteenust, mille vajaduse hindab omavalitsus koos arstiga.

2.6. Puudega inimeste tugisüsteemid

Sotsiaalteenuste osas täpsustatakse sotsiaalhoolekande seaduse eelnõuga kohaliku omavalitsuse kohustusi isikutele abi osutamisel sh isiku vajaduste hindamist. Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatakse isikliku abistaja ja tugiisiku teenuste täpsed kirjeldused.  Kohaliku omavalituse poolt pakutavad teenused hõlmavad elukoha kohandamist, transporti, isikliku abistaja ja tugiisiku teenuseid ning hooldust. 

Tehnilise abivahendi saamise eelduseks on vastava abivahendi vajadus tulenevalt inimese tervislikust või funktsionaalsest seisundist. Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist võivad taotleda lapsevanemad või eestkostja lapsele; tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või on määratud puue; vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut. Abivahendi vajaduse määrab arst.

Rehabilitatsiooniteenuse  osutamise eelduseks on meditsiinilised ja/või sotsiaalsed näidustused.  Rehabilitatsiooniteenust osutatakse kõikidele puudega lastele ning vajadusel eakatele isikutele. Tööealiste isikute rehabilitatsiooniplaani oluliseks osaks on pakkuda tööealisele puudega inimesele abi tööturul osalemisel. Sotsiaalministeeriumi poolt plaanitavaks rehabilitatsiooniteenuse arenguks on töö- ja kutsealase rehabilitatsioonisüsteemi selgem väljaarendamine. Meetmed planeeritakse lähtuvalt sellest eesmärgist ja finantseerimine  toimub juhtumipõhiselt ehk koos tegevuskavaga.

Tööturuteenused:  puuetega inimestele pakutakse uusi võimalusi tööturule jõudmiseks ka läbi  2006. aastal rakendunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse. Seaduse  kohaselt  saavad  töötuna arvele  tulla nii isikud, kellele on määratud töövõimetusprotsent või puue.    Hõlbustamaks puudega inimesel tööturule sisenemist ja seal püsimist, pakutakse uues seaduses nelja  teenust:

  • võimalus sobiva ametikoha puhul teha kohandus töökohale,
  • anda tehniline  abivahend tasuta kasutamiseks,
  • kasutada tugiisikut teatud aja jooksul
  • kasutada abi tööintervjuul (viipekeele tõlgi kasutamine, suhtlemisraskustega isiku abistamine tööintervjuul).

Teenuste osutamiseks viiakse läbi inimese oskuste, võimete, hariduse, töökogemuse ning tööturule sisenemise barjääride hindamine ning ka töö- ja ametikoha analüüs.  Lisaks olemasolevatele teenustele on töötuna arvel oleval puudega inimesel võimalik kasutada ka teisi teenuseid  – näiteks palgatoetus, karjäärinõustamine, koolitus.

Õppimine: Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu finantseeritakse tugiisiku teenust kõrghariduse omandajatele, skeemi on kavas laiendada kutseõppes õppijatele.

Ravimite ja tervishoiuteenuste (sh taastusravi) kompenseerimine jääb Haigekassa süsteemi kaudu. 

3. Muudatuste mõjud

Kontseptsiooni eesmärk on süsteemi jätkusuutlikkuse tagamine,  rahade eesmärgipärasem jaotus ja täpne sihitus.
Edasises perspektiivis puuetega inimeste toetuste summad riigieelarves ei kasva toetusesaajate arvu pideva suurenemisega, kuna senine saajate arvu kasv tulenes peamiselt pensioniealiste isikute arvelt.  Pensioniealistele tagavad kohalikud omavalitsused neile sobivad ja vajaminevad hooldus- ja muud teenused. 

Skeem motiveerib puudega inimesi osalema tööturul. Mida rohkem puudega inimesi asub tööle, seda suuremad on riigieelarvest makstavad kulud töötamise toetustele, kuid samaaegselt suureneb riigi, Haigekassa ja pensionikassa tulubaas makstud maksude näol, teoreetiliselt väheneb toimetulekutoetuse saajate arv.

Arvestades kontseptsiooni ülesandeid võib arvata, et ettepanekute koosmõjul ning muutuste rakendumisel paranevad puuetega inimeste võimalused saada  teenuseid, vajalikul määral toetusi ja konkureerida tööturul, mis kokku edendab puuetega inimeste kaasatust ja võrdseid võimalusi.
 
EL määruse nr 1408/71 mõistes ei tuleks muudatusi, kasutades terviklahenduses ettepanekuid 1 või 3. Rakendades ettepanekus 2 pakutud nn töötamise toetust, tuleb seda  eksportida puudega isiku tööle asumisel teise EL riiki.

Suureneb kohalike omavalitsuste tööülesannete maht. Kontseptsiooni rakendamine eeldab omavalitsustelt  teenuste ringi laiendamist  sh hooldus jm struktuuride arendamist.

Pensioniametite arstliku ekspertiisi komisjonide töös toimuvad ümberkorraldused. Ühelt poolt väheneb pensioniametite töökoormus seoses eakate inimeste (2/3 kontingendist) üleminekuga omavalitsuste pädevusse ning puude raskusastme määramise lõpetamisega täisealistele, teiselt poolt muutub tööealiste isikute juhtumite administreerimine töömahukamaks ja komplekssemaks.  

4. Raha jaotuskava

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks kokku kulus 2002. aastal 574 546 600 krooni, 2003. aastal 588 751 200 krooni, 2004. aastal 630 101 400 krooni, 2005. aastal 571 317 100 .  2005. a toetuste vähenemine tulenes hooldajatoetuse vahendite üleandmisest kohalikele omavalitustele alates aprillikuust summas 140 milj krooni.  Kulude suurenemine on tingitud toetusesaajate arvu pidevast kasvust.

2005 a reaalsed kulud olid järgnevad:   

 Väljamakstud summasaajate arv
puudega lapse toetus 64,4 milj  5 357
puudega täiskasvanu toetus    462,8 milj  102 263
hooldajatoetus (lapsed) 6,7 milj 1 868
hooldajatoetus (üle 16 a) 30,6 milj  
puudega vanema toetus  4,9 milj  1 535
õppetoetus  0,8 milj  16
rehabilitatsioonitoetus   1,5 milj 1 848
täienduskoolitustoetus 0,3 milj 56
Kokku    571,3 milj  

Käesoleva aasta eelarvesse on planeeritud puuetega inimeste igakuistele toetustele (igakuised toetused loetletud lk 3) arvestusliku kuluna  541 869 600 krooni. 2006. aasta I kvartalil kulutati puuetega inimeste sotsiaaltoetustele kokku 142,4 miljonit krooni. 

Pakutud lahenduse kohaselt suureneb puudega lapse toetuse summa arvestades vanusepiiri tõstmist ning 16-18-aastaste osas vahe kompenseerimist töövõimetuspensioniga ning puudega lapse toetuse tõusu 2006. aastal.
Puudega täiskasvanu toetuse vahendite arvelt eraldatakse vahendid  kohalikele omavalitsustele teenuste arendamiseks ning toetuste maksmiseks; tööealiste lisakulude katmiseks ning töötamise toetuseks. Omavalitsustele eraldatavad vahendid on arvutatud puudega eakate osakaalu arvestades puudega täiskasvanu toetuse saajate hulgas.

Puudega lapse hooldajatoetuse vahendid antakse üle kohalikele omavalitsustele.
Puudega  vanema toetuse maksmist ning õppetoetuse maksmist  jätkavad pensioniametid.
Õppetoetuse saajateks planeeritakse 2000 last summas 400 kr, arvestades kooliaasta pikkuseks 10 kuud. 
Rehabilitatsioonitoetuse summad integreeritakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel makstava rehabilitatsiooni summadesse.
Täienduskoolitustoetus integreeritakse tööealiste toetusesse.

Vahendite planeerimine 2008. aastaks:

Kohalikele omavalitsustele teenuste arendamiseks
 ja toetuste maksmiseks
302 milj
Tööealiste lisakulude katmiseks sh töötamise toetuseks 240 milj
Puudega lapse toetus 96 milj
Puudega vanema toetus  5 milj
Õppetoetus  8 milj
Rehabilitatsiooniks 40  milj
Kokku 691 milj 

Kohalike omavalitsustele üleantav summa on ette nähtud nii universaalsete teenuste kui spetsiifiliselt puuetega inimestele mõeldud teenuste arendamiseks, hoolduse korraldamiseks ning eakate puuetega inimeste toetuste maksmiseks. Haldussuutlikkuse tõstmiseks ja teenuste arendamiseks on võimalus taotleda vahendeid läbi Euroopa Sotsiaalfondi perioodiks 2007-2013.

5. Ajatabel

  1. läbirääkimised kohalike omavalitsustega; lisakulude arvestuste paikapanemine.
  2. Kohalike omavalitsuste  ettevalmistused ja planeerimine, teenuste arendamine; hindamisinstrumendi väljatöötamine; puudega laste hooldajatoetuse üleandmine kohalike omavalitsustele ; seadusloome ettevalmistamine.
  3. rahade üleandmine kohalike omavalitsuste, uue süsteemi rakendamine. 

6. Lisateave

Kontseptsiooni väljatöötamisel osalesid Sotsiaalministeeriumis:

Riho Rahuoja – sotsiaalala asekantsler
Merle Malvet –sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja
Katre Pall  – sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht
Agne Nettan – sotsiaalkindlustuse osakonna finantspoliitika ja koordinatsiooni juht
Sirlis Sõmer – hoolekande osakonna juhataja
Gert Schultz – hoolekande osakonna peaspetsialist
Karin Hanga – hoolekande osakonna peaspetsialist
Monika Sarapuu – hoolekande osakonna nõunik
Riina Riisalo – sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist
Anneli Lääne – tööturu osakonna tööturu poliitika juht
Helmi Tampere – tööturu osakonna peaspetsialist
Heli Paluste – tervishoiuosakonna tervishoiupoliitika juht
Andre Vetka – tervishoiuosakonna ravimipoliitika juht
Mike Buckley  – UK nõunik Sotsiaalministeeriumis

Puuetega inimeste organisatsioonide esindajatest osalesid töögrupis:

Aleksandr Vassenin – Eesti Pimedate Liit
Airi Püss – Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit
Genadi Vaher – Liikumispuudega Inimeste Liit/EPI Koda
Külli Urb – Liikumispuuetega Laste Tugiühing
Tiia Sihver – Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit
Kalev Märtens – Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Eha Leppik – EPI Koda
Volli Pärnla – Eesti Kurtide Liit
Anne-Mall Kroon – Eesti Pimedate Liit

Lisa 1

Puude mõiste

  • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõttes: Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.
  • Tööturu mõttes: isik, kellel on puue või pikaajaline haigus, mis kestab vähemalt 12 kuud ning takistab töölesaamist või töötamist.
  • Suurbritannia puuetega inimeste võrdõiguslikkuse seadus (Disability Discrimination Act (DDA)): inimesel on puue, kui ta omab füüsilist või vaimset kahjustust nii et sel on ebasoodne mõju tema võimele läbi viia normaalseid igapäevaseid tegevusi ning seejuures on see mõju märkimisväärne ning pikaajaline.
  • Maailma Terviseorganisatsioon: puude definitsioon hõlmab keha funktsioone ja struktuuri, individuaalseid tegevusi ja osalemist ühiskonnas. Puuet vaadeldakse kui vastastikust toimet terviseseisundi, isiklike faktorite ja keskkonna vahel.
  • Euroopa Komisjon: Puue on mitmetahuline mõiste, mis esindab isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Tüüpiliselt on see funktsiooni kõrvalekalle, mis tuleneb füüsilisest või vaimsest puudest. Definitsioon on keeruline, sest isik, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui isik saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.

 

Lisa 2

Vanuseline jaotumine uuringutes ja erinevate seaduste mõistes

  1. Statistikaamet kasutab tööhõive näitajate arvutamisel tööealise elanikkonna hulka kõik 15-74 aastased inimesed. Teatud uuringutes on vanuse ülempiiri alandatud 69ni, st 15-69 aastat.
  1. Perekonnaseaduse mõistes loetakse alaealiseks kuni 18 aastast isikut.
  1. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse §17 alusel peab isik koolikohustust täitma kuni 17 aastaseks saamiseni.
  1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel võib taotleda töövõimetuspensioni 16 aastaselt.
    Pensioniiga on sätestatud samas seaduses §7, mis algab meestel 63 aasta ja naistel 59,5 aasta vanuselt.

Lisa 3
T a b e l  1

  Lahendusvariandid - >Probleemid
     I
    \/
1
Lisakulude täpsem defineerimine
2
 Töötamise toetamine
3
Rahaliste toetuste asemel
  1. teenused

1

Regionaalsed erisused arvestades majanduslikke erisusi piirkondades ning muutusi perekondlikus struktuuris Erisused hinnanguliselt ei suurene Erisused hinnanguliselt ei suurene Huvide konflikt; Erisused teenuste olemasolus ja kvaliteedis piirkonniti; Teenused ühes piirkonnas, vajadused teises piirkonnas

2

Toetusi ei kasutata sihipäraselt, need on kui lisasissetulek Ressursside efektiivsem kasutus + Iseseisvat elu toetav lähenemine

3

Toetuste saajate arv kasvab, ennekõike pensioniealiste arvelt Ei kasva Ei kasva Ei kasva

4

Lisakulude definitsioon ebaselge; kompenseeritakse isiklikke, mitte puudest tingitud lisakulutusi Vaja defineerida lisakulud Puudub vajadus defineerida Puudub vajadus defineerida

5

Puude määramise kriteeriumid pole head, hooldusvajadus pole seotud lisakuludega; puudega isikul on suured lisakulud, kuid puudub hooldusvajadus + Lisakulude seotus töötamisega; lahendab probleemi Ei lahenda probleemi

6

Võrdne kohtlemine + Ei lahenda probleemi +

7

Inimeste motivatsioon loobumaks toetustest, kui kõik vajadused kaetud + Motivatsioon töötamisele suureneb Motivatsioon olemas; teenuste standardeid vaja

8

Teenuste alafinantseeritus + Ei lahenda probleemi +

Isikud, kes on ise defineerinud endal puude, kroonilise haiguse või erivajaduse olemasolu.
RT I 1999, 16, 273
RT I 2005, 69, 535
www.ensib.ee
Väljamakstav summa vähenes seoses hooldajatoetuse üleandmisega kohalikele omavalitsustele.
Pocket Statistics 2004, Pocket Statisticks 2005, http://www.stat.fi/index_en.html
www.destatis.de
Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond, 26.01.2004.
www.stat.ee 2005 a andmed
Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond, 04.06.2004.
17.12.2003 Haldusasi nr 3 – 92/03
Transforming Disability into Ability. Policies to Promote Work and Income Security for Disabled People. OECD 2003. Uurimuses osalenud riigid: Austraalia, Austria, Belgia, Kanda, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Korea,  Mehhiko, Holland, Norra. Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia, ja USA.
Uurimus kättesaadav Sotsiaalministeeriumis.
www.riigikantselei.ee
James Wolfe, Phare projekti „Puuetega inimeste tööhõive edendamine“ raames 16.03.04 toimunud seminar
Sotsiaalkindlustusamet, Riiklik statistiline aruanne 2002, 2003, 2004, 2005
Seadus „2006. aasta riigieelarve“

THINK Eesti alustab uute kursustega

MTÜ THINK Eesti avab lähiajal 3 uut e-kursust!

  • 4.detsembril käivitub Kaido Kikkase koostatud veebilehtede tegemise algkursus
  • 1.veebruaril algab PHP kursus, mille autoriks on Martin Rebane

Mõlema kursuse pikkus on 2 kuud, sisaldavad palju praktilisi harjutusi ja lõppevad eksamiga. Kes ei ole e-koolitusel enne osalenud, siis nendele teadmiseks, et kogu õppimine toimub interneti kaudu, iga nädal avatakse uus peatükk, mis sisaldab ka harjutusi, pidevalt saab nõu küsida koolituskonsultandilt ja õppejõult e-maili või msni kaudu ning õppimine toimub endale sobivaimal ajal.

Registreerimiseks ja täiendavateks küsimusteks saatke e-mail See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lähemalt koostajatest:
Kaido Kikkase kirev CV:  http://www.kakupesa.net/kakk/cv.php
Martin Rebase tegemised on siin:  http://www.php.ee/

Kursustel osalemine on seekord tasuline- MTÜ THINK Eesti liikmetele 99.- , teistele 199.-

Registreerimine kursusele toimub peale tasu maksmist.

MTÜ THINK Eesti arveldusarve on Hansapangas 221025807245

Kirjutada kindlasti juurde märksõnad: tasu kursuse (kursuse nimetus) eest ja oma toimiv meili aadress.

Peale tasu maksmist annab Mella e. Meelis Luks (koolituskonsultant) kõikidele  paroolid koolituskeskkonna Mimerdeski kasutamiseks ja edasised juhtnöörid.

Lisaks nendele kursustele korraldab THINK koostöös Eesti Vaegkuuljate Liiduga inglise keele algtaseme e-kursuse kuulmispuudega inimestele.

Kursuste plaaniline algus on samuti 4.detsember, kuid õppejõu haigestumise tõttu võib see tähtaeg edasi nihkuda.

Kursus on vaegkuuljatele ja kurtidele TASUTA!!!

Info ja registreerimine ikka minu kaudu.

MTÜ THINK Eesti liikmetele tehakse soodustusi kursustel osalemiseks, jagatakse esmast infot koolituste ja tööpakkumiste kohta ning nõustatakse tasuta töö- ja karjäärikusimustes. Liikmeks astumiseks piisab teatamisest aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lähemalt THINK-i kohta leiate www.think.ee

Praeguseks kõik, ootan teilt aktiivset osavõttu ja käesoleva info levitamist tuttavate hulgas. Kõik küsimused ikka teretulnud.

Asuge kohe registreerima!

Tervitades
Külliki Bode
MTÜ THINK Eesti juhatuse esinaine
53 478 422

„Tantsud tähtedega” heategevuskampaania

Saatesarja „Tantsud tähtedega” poolt
liikumispuudega lastele
tehtava annetuse jaotuspõhimõtted

Kanal 2 toob 2006. aasta sügisel vaatajateni saatesarja „Tantsud tähtedega”, mille vaatajahääletustest laekunud tuludest 50% annetatakse Eesti liikumispuudega lastele.

Annetuse jagamisel liikumispuudega lastele on Kanal 2 partneriks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (Endla 59, 10615 Tallinn).

Annetuse jagamist liikumispuudega lastele korraldab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu poolt moodustatud vähemalt 5-liikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindajad ning liikumispuudega laste vanemad kui toetuse saajate sihtgrupi esindajad.

Toetuse jaotamise eesmärgiks
on Eesti liikumispuudega lastele võimaluste loomine enda füüsiliseks ning vaimseks arendamiseks; toetus on eelkõige mõeldud lapse kehaliseks arengu soodustamiseks, huvialaharrastusteks, taastusraviks, õppimisvõimaluste loomiseks, toimetulekuks igapäevases elukeskkonnas jne. (näiteks hipoteraapia, osalemine huvialaringis, taastusravi; samuti abivahendite muretsemine või omaosaluse maksmine abivahendite muretsemisel, koolitustel osalemine, eluaseme kohandamine jms, loetelu ei ole ammendav).

Sihtgrupp:
toetust võivad taotleda kõik liikumispuudega lapsed vanuses kuni 18 aastat (k.a. noored, kes õpivad gümnaasiumis) puude raskusastmest sõltumata.

Ei toetata:
toitlustamist, riiete soetamist, eluasemekulude katmist jne. (loetelu ei ole ammendav); sihtkapitalist ei maksta rahalisi toetusi;
NB! Asjade , teenuste jne eest tasub Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit arvete alusel.

Toetuse taotleja:
võib olla liikumispuudega laps. Taotluse võib lapse eest esitada ka tema vanem või eestkostja, sotsiaalhoolekandeasutus või liikumispuudega inimesi ühendav mittetulundusühing.

Toetuse saamiseks:
Toetuse taotleja esitab kuni 1-leheküljelise A4 formaadis taotluse, milles peab olema:
- lapse ees- ja perekonnanimi;
- isikukood;
- elukoht;
- ülevaade lapse liikumisega seotud probleemidest ning põhjendus, kuidas oleks võimalik sihtkapitalist makstava toetusega last arendada, toetada (arengunägemus) jms
- eraldi peab olema välja toodud toetuse taotleja poolt soovitav asi, teenus, koolitus, vms ning selle võimalikult täpne maksumus (võimalusel ka teenuse osutaja, asja müüja, koolituse läbiviija andmed)
- kui laps kuulub liikumispuudega inimeste ühingu(te)sse, siis ka ühingu(te) nimi.

Taotluses tuleb märkida ka
- toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi;
- isikukood;
- elukoht;
- suhe lapsega (lapsevanem, eestkostja, hoolekandetöötaja vms)
- kontaktandmed – e-post ja telefon
- kas ollakse nõus lapse nime avalikustama meedias heategevust kajastavates materjalides.

Toetuse taotlused tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2007
postiaadressile: Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Endla 59-108
10615 TALLINN
Ümbrikule kirjutada märksõna „Tantsud tähtedega”
või meiliaadressile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pärast toetuste esitamise tähtaja lõppu vaatab komisjon läbi esitatud taotlused ja otsustab keda toetatakse ja kui suures mahus.

Vajadusel võtab komisjon ühendust taotluse esitajaga andmete täpsustamiseks.

Taotluste hindamise peamiseks kriteeriumiks on toetuse eraldamisest saadav kasu lapse nii füüsilisele kui ka vaimsele arengule.

Toetuse saamisest/mittesaamisest informeeritakse iga taotlejat personaalselt.

„Tantsud tähtedega” toetuse taotlus

Täiendav info:
Auli Lõoke, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
52 93144

Külli Urb, Liikumispuudega Laste Tugiühingu esimees
55 672585

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Euroopa Liidu teabepäev 17.11.2006 Tallinnas

Lugupeetud Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa invaorganisatsioonide juhid!

Selle aasta jaanuaris kuulutasid Avatud Eesti Fond ja Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalitus välja EL alaste teavitusprojektide konkursi.

Meie liidu esitatud projekt Liikumispuudega inimene – teadlik Euroopa Liidu kodanikläbis edukalt konkursi ja sai teavituskampaania läbiviimiseks rahastuse.
Projekti eesmärkideks on:

  • tutvustada eurole üleminekuga seotud mõjusid ja anda sellekohast praktilist infot. Kuidas mõjub üleminek ühisrahale meie sotsiaalsele turvalisusele? Kas hinnad tõusevad? Kas palkade/toetuste/säästude reaalväärtus väheneb?
  • saada tagasisidet kogemuse kohta 2-aastasest elust EL-s (teatavasti liitus Eesti ELiga 01.05.2004). On see puudega inimeste elu üldse mõjutanud?  
  • koguda teavet ootuste ja arvamuste kohta Eesti EL kuulumise, Euroopa tulevikuga seonduvalt; kaardistada mureküsimused, mis ootavad vastamist.

Lisaks tutvustame projekti raames

  • võimalusi Euroopa Liidu kohta info saamiseks;
  • Eesti prioriteete Euroopa Liidus keskendudes sotsiaalpoliitikale;
  • Euroopa Liidu toetusi ja erinevaid fonde, kuhu saab rahastamiseks taotlusi kirjutada;

Teabepäevad toimuvad koostöös Euroopa Liidu teabetalituse maakondliku teavitusvõrgustikuga. Seega on  vastuseid küsimustele võimalik saada kompetentsetelt inimestelt, diskuteerida ja kujundada oma hoiakuid, vabaneda ka võimalikest eelarvamustest Euroopa Liidu suhtes.

Korraldame neli  piirkondlikku teabepäeva, millest

  • esimene toimus 31.03.06 Rakveres Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Järvamaa puuetega inimestele;
  • teine toimus     26.05.06 Tartus Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa puuetega inimestele;
  • kolmas toimus   15.09.06 Haapsalus Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa puuetega inimestele;
  • neljas toimub    17.11.06 Tallinnas Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa puuetega inimestele

Rahvusvahelise diskussiooni Euroopa Liidu teemal korraldasime Soome sõsarorganisatsiooniga ELIL-Invalidiliitto kultuuripäevade raames 11.06.2006.

Teabepäevadel kasutame võimalust vahetada infot ja arutada ka muid ELILi ellu puutuvaid küsimusi.

Päevakava teabepäeval 17.11.06 Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses Endla 59
kell 11.00-15.00

Registreerimine, hommikukohv  10.00-11.00

  1. Euroopa Liit – koos või siiski eraldi?                       - Siiri Oviir,    Euroopa Parlamendi liige
  2. Üleminek eurole – risk sotsiaalsele turvalisusele?   - Silver Vohu, Eesti Panga avalike suhete
                                                                                   büroo juhtivspetsialist
  3. Ankeetidele vastamine

Lõuna   13.00-13.45

  1. Karaski Keskus kui rehabilitatsiooniasutus                          - Auli Lõoke, ELILi tegevjuht
  2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kontseptsioonist- Auli Lõoke, ELILi tegevjuht
  3. Vaba mõttevahetus

Osavõtjate arvuks on planeeritud 50 inimest. Transpordikulud hüvitatakse arvete või sõidupiletite alusel. Ühingutel palume teatada osalejate arv  14. novembriks, et saaksime korraldada toitlustamist.

Kutse teabepäevale

Lisainfo: Auli Lõoke, tegevjuht  5293144; 6720223 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.   

Täiskasvanud õppija nädal Astangul 06.-13.10.06

IX Täiskasvanud õppija nädal                                 
06. – 13. oktoober 2006                                                             
Midagi mõeldes ja luues,                                  
õppides ja uurides loon ennast ise

   
Üritused Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses

10. oktoober 2006 kell 10.00 – 16.00 avatud viis töötuba:

  • klaasi töötuba (16 inimesele), ruum D 251
    - õpetaja  Ilme Vannas
    Tegevuse kirjeldus: klaasvitraaži valmistamine tinateibi abil. Maalimine külmvärvidega.
    Valmistatud töö saab osaleja kaasa
  • siidimaali töötuba (16 inimesele), ruum D 259 – õpetaja  Anne Aare
    Tegevuse kirjeldus: siidi maalimine gutakontuuriga, siidimaali tehnikaõppimine, proovitööd (sallid, rätikud).
    Valmistatud töö saab osaleja kaasa
  • kangastelgede töötuba (16 inimesele), ruum A 302
    - õpetaja  Anne Biters
    Tegevuse kirjeldus: erinevate kangastelgedega tutvumine. Töövõtted kangastelgedel kudumisel. Erinevad tehnikad.
    Valmistatud töö saab osaleja kaasa
  • puidutöö töötuba (16 inimesele) , ruum A 015
    - õpetaja Mihhail Karpenko
    Tegevuse kirjeldus: väikeste saunapinkide valmistamine lepa puust.
    Valmistatud töö saab osaleja kaasa
  • Pagari töökoda (16 inimesele), ruum A 024 – õpetaja Renate Kook
    Tegevuse kirjeldus: pärmitaignast toodete valmistamine. Taigna valmistamine masinaga ja käsitsi. Taigna töötlus ja vormimine. Viimistlemine ja toodete küpsetamine

                          kell  16.00 – 16.30  töötubade kokkuvõtte ümarlaud ja pagari
                          töökojas valmistatud toodete degusteerimine                   

Töötubades osalemine tasuta.

Töötubadesse eelregistreerimine kuni 09. oktoober 2006 kella 15.00ni,
tel: 659 43 27, avalike suhete talitus, Maive Triipan, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tule idamaade võitluskunste harrastama!

Tule võitluskunste harrastama!

Oktoobrist on kavas alustada Endla 59 majas võitluskunstide treeninguid liikumispuudega inimestele, sealhulgas ratastoolikasutajatele.

Tegemist ei ole ei võistlusspordi ega ka enesekaitse kursustega (kuigi viimast õpib tegevuse käigus ilmselt ikkagi), vaid eeskätt võitlusega iseendaga - oma laiskuse, mugavuse ja tahte- jõuetusega.

Esialgu on kavas alustada kahe võitluskunstiga, milleks on aikido ja Ryukyu kobujutsu.

Aikido on jaapani päritolu "pehme" võitluskunst, mille peamine põhimõte on ründaja jõu pööramine tema enda vastu.

Ryukyu kobujutsu on Ryukyu saartelt (Jaapanist lõunas) pärit relvavõitluskunst, kus kasutatakse mitmeid kohalikest talurahva tööriistadest arendatud relvi nagu bo (pikk kaigas), tonfa (käsikivi käepide), nunchaku (riisikoot), kama (jaapani sirp) jt. Kobujutsu on samast piirkonnast pärit karate "sõsarala" - karate tegeleb relvata võitlusega, kobujutsu relvadega, kuid tehnikad on paljus sarnased.

Trenni viib läbi budoklubi Mitsubachi (http://www.mitsubachi.ee), kelle jaoks see on esmakordne töö puuetega inimestega. Aga eks siis koos õpitakse ...    Õpetajateks on Rein Paluoja (kobujutsu) ja Jaanus Tramberg  Eero Liiviga (aikido).

Tegemist on tasemel õpetajatega, seda näitavad nende vööde arv ja värv:
      - Rein Paluoja iaido 1.dan (must vöö), kobujutsu 1.kyu (pruun vöö)
      - Jaanus Tramberg aikido 1.dan (must vöö)
      - Eero Liiv iaido 1.dan (must vöö), aikido 1.kyu (pruun vöö)

Füüsiliste eelduste koha pealt rangeid piiranguid ei ole, kuid üldjuhul sobib see treening juhul, kui harjutaja kas
a) suudab ise püsti seista (kehv liikumine ei ole probleemiks) ja vähemalt üht kätt kasutada, või
b) kasutab ratastooli, kuid ülakeha kahjustused on väikesed (s.t.kasutab mehaanilist, mitte elektriratastooli).

Samas teeb kõva tahtmine imeasju, nii et kui keegi kahtleb hakkamasaamises, siis peaks just kohale tulema.

Huvilised võiksid end tel. 5293144, 6720223, või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kirja panna, seejärel leiame aja, mil saame kokku, tutvustame treeninguid ja räägime edaspidisest.

Kakk, ametlikult

Kaido Kikkas, ELILi juhatuse liige

Auli täiendus:

Külastasin  Kaku kodulehekülge ja lisan Kaku enda karjääri selles vallas:

  • Sügis 1990 - Kaku esimene karatetrenn...
  • 15. mai 1991 - esimene vööeksam. Kollane vöö ehk 8. kyu.
  • 1. mai 1992 - oranzh vöö. Päris eksami ajal pidi Kakk välismaal olema ja tegi seepärast eksami personaalselt Alari jälgimise all ette (brrr!).
  • 13. mai 1993 - roheline vöö ehk 6. kyu. Mõne päeva pärast koputas sensei Kaku ukse taga ja andis - enda vana rohelise vöö! (Kakk oli hirrrmus uhke)
  • 27. aprill 1997 - 1. sinine vöö ehk 5. kyu. Sensei teenekas vöö läheb edasi noorematele, Kakk saab vanemõpilasena õiguse ja kohustuse nooremaid kantseldada.
  • 26. mai 1999 - 2. sinine (tänapäeval violetne) vöö ehk 4. kyu.

Külastage http://www.kakupesa.net/kakk/budo.php ja te leiate palju huvitavat ja harivat lugemismaterjali idamaade võitluskunstide kohta, mis Kaido poolt üles pandud.

Kui on küsida midagi asjatundjalt, siis Kaidoga saate ühendust:

Kaido Kikkas, Ph.D 
Associate Professor of 
Social and Free Software :
Dept. of Computer Sciences
Tallinn University   
Office: +372 640 9355
Mobile: +372 506 4464
Fax   +372 517 1464
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 http://www.kakupesa.net

05.10.06 seminar Erivajadusega töötajad - kasutamata ressurss?!

5. oktoobril 2006 kell 11.00-14.00 korraldab Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Tööturuametiga Tallinna Ettevõtluspäeva raames Reval Hotel Olümpia Konverentsikeskuse Beta saalis (Liivalaia 33) kogemuste jagamise ja infoseminari:

Erivajadusega töötajad – kasutamata ressurss?!

Programm

11.00    Registreerimine, tervituskohv
11.15    Ettevõtjate vastutus puuetega inimeste töölevõtmisel
             Tiina Ormisson, Tööturuameti juhataja (kinnitamisel)
11.35    Kogenud tööandja soovitused kolleegidele
             A-Selver
             Karin Kuimet, Securitas Eesti personalijuht (kinnitamisel)
             Kaire Tero, Reval Hotelligrupp (kinnitamisel)
             Janno Semidor, Pagaripoisid AS (kinnitamisel)
12.30-12.45    Jutuajamise ja vitamiinipaus
12.45    Puudega inimeste töötamise kogemused – mured ja rõõmud
             Silver Drenkhan, Tööandjate Keskliidu infotöötaja
             Risto Vaarmets, Securitas Eesti dispetšer (kinnitamisel)
             Janne Jerva, Põhja-Eesti Pimedate Ühing
             Margit Henno, Vest-Wood Eesti AS
13.30    Projekti „Puuetega inimeste tööhõive edendamine“ kogemused
             Triin Normann
             Lemme Palmet, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus
             Soovitused paindlike töövormide kasutamiseks Tööandjate Keskliidu ESF Equal projekti Choices & Balance  
             kogemused
             Kristi-Jette Remi, Tööandjate Keskliit

Lisainfo

Seminarist osavõtt on eelregistreerimisega ja tasuta. Kohtade arv on piiratud!
Registreerimine kuni 03.10.2006 või kuni ruumi jätkub: www.ettk.ee/et/koolitus/regvorm
Lisainfo: Kristi-Jette Remi, 6999302, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lions Club kuulutab välja 12 000 krooni suuruse stipendiumi puudega noorele

Lions Club Tallinn Vanalinn kuulutab välja 12000 krooni suuruse stipendiumi puudega noorele erakorralise teo eest õpingute või muu vajaliku toetuseks!

Kandidaadi esitamise tähtaeg: 15.03.2007 kell 12.00

Stipendiumi põhimõtted ja taotlemise kord.

Taotluse võib esitada ükskõik milline organisatsioon või eraisik, kui leitakse väärikas kandidaat.

Taotlus peab olema põhjalik, kirjeldades puuet ja saavutust, mis kvalifitseeruks stipendiumi saamise aluseks. Milleks stipendiumi kasutataks? Kirjeldada kandidaadi tegevust laiemalt, soovitav lisada ka pildimaterjali.

Taotlus ei pea olema pikk, aga peab sisaldama põhilist informatsiooni ning argumentatsiooni, miks just see kandidaat vääriks stipendiumi saamist.

Taotluse tegijad peavad ka ennast tutvustama, kirjeldama oma suhteid just selle kandidaadiga.

Taotlust peab toetama lähim Lions Klubi sõnaga "Toetame", lisada kuupäev, klubi nimi ja klubi presidendi allkiri.

Soovitav on taotlust eelnevalt lionsklubiga arutada, et midagi ei jääks kahe silma vahele.

Kuidas leida lähimat Lions Klubi?

Internetis on veebileht nimega www.lions.ee, seal klikkida rubriigile "Klubid", siis tuleb esile

lehekülg, kus kõige tipus on "Piirkonna juhatus", veidi allpool "Regioonide esimehed" ja veel allpool "Tsoonide esimehed",  lehekülje vasakul serval jookseb klubide loetelu.

Kel ei ole tuttavat Lions klubi, soovitan ühendust võtta kas ühe regiooni või ühe tsooni esimehega (enne soovitav tutvuda, mis regiooni/tsooni eest üks või teine vastutab).

Tähtis on, et üks Lions klubi on taotlusega tutvunud ja toetab seda.

Ilma selleta žürii ei saa võtta taotlust arutusele.

Taotlused saata aadressil:  Rahvusvahelise Lions-klubide Eesti Piirkond,

Raekoja Plats 18, tuba 209, 10146 Tallinn.

Ümbrikul  märkida LC Tallinn Vanalinn ning "Stipendium".

Taotlus peab olema laekunud hiljemalt 15. märtsiks 2007 kell 12.00.

Hilisemaid taotlusi selleks aastaks arvesse ei võeta.

Suur aitäh! Loodame palju taotlusi ja häid saavutusi!

Tervitades
Matti Klaar
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ametlik tutvustus:

LC Tallinn Vanalinn Stipendium 12000 krooni suuruses puudega noorele erakorralise teo eest õpingute või muu vajaliku toetuseks

  1. Põhimõte: LC Tallinn Vanalinn tahab nimetatud stipendiumiga tähelepanu juhtida puuetega noorte erilistele tegudele ning vajadustele, samas ka tutvustada meie Lionsklubi laiemalt ning Lionsliikumist üleüldse.
  2. Stipendiumit võib taotleda ükskõik millise puudega noor kuni vanuseni 30 aastat.
  3. Puudega noor peab aasta sees olema korda saatnud eriliselt silmapaistva teo, kaalutult puudeastmele. Tegu võib olla ükskõik mis vallast – näit. sport, muusika, õppimine, töö, teadus jne.
  4. Taotlust peab toetama üks Lionsklubi Eestis. Sama Lionsklubi võib toetada mitut noort/tegu.
  5. Stipendiume on ainult üks, 12000 krooni suuruses.
  6. Stipendiumi saaja valib välja 6-liikmeline žürii, millesse kuuluvad LC Tallinn Vanalinna president, projekti initsiaator Matti Klaar, LC Keila president, LC Kristiine president, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees ja Riho Rahuoja, Sotsiaal- ministeeriumi asekantsler hoolekande alal. Žürii esimees on LC Tallinn Vanalinna president, kel on otsustav hääl, kui hääled jagunevad võrdselt.
  7. Taotlused peavad LC Tallinn Vanalinnal käes olema hiljemalt 15. märtsil kell 12.00. Hilisemaid taotlusi antud aastal arvesse ei võeta.
  8. Taotlused peavad olema hästi põhjendatud, täiendatud pildimaterjaliga kui võimalik ja kinnitatud õppeasutuse, töökoha vms. poolt
  9. Stipendium antakse välja  LC Tallinn Vanalinna Charterõhtul 27. aprillil või muul sobival kuupäeval.
  10. Stipendiumist teavitatakse kõiki Lionsklubisid üle Eesti üleskutsega oma ringkonnas (koolides, spordiringides jne) teavitada laiemat üldsust. Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu teavitatakse kõiki puuetega inimeste organisatsioone.
  11. Stipendiumi saaja nimi ja eriline tegu avaldatakse ka ajakirjanduses.
  12. Esimene stipendium antakse välja LC Tallinn Vanalinn Charterõhtul 2007. aastal.

Euroopa Liidu teabepäevad

Lugupeetud Tartu LIÜ, Jõgevamaa LIÜ, Tõrva PIL, Põlvamaa IÜ, Võru Maakonna IÜ, Võru Ratastooliklubi,  Valgamaa LIS, Viljandi Linna IÜ, Viljandimaa IÜ ja Otepää IÜ juhid!   

Selle aasta jaanuaris kuulutasid Avatud Eesti Fond ja Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalitus välja EL alaste teavitusprojektide konkursi.

Meie liidu esitatud projekt Liikumispuudega inimene – teadlik Euroopa Liidu kodanik läbis edukalt konkursi ja sai teavituskampaania läbiviimiseks rahastuse.
Projekti eesmärkideks on:

  • tutvustada eurole üleminekuga seotud mõjusid ja anda sellekohast praktilist infot. Kuidas mõjub üleminek ühisrahale meie sotsiaalsele turvalisusele? Kas hinnad tõusevad? Kas palkade/toetuste/säästude reaalväärtus väheneb?
  • saada tagasisidet kogemuse kohta 2-aastasest elust EL-s (teatavasti liitus Eesti ELiga 01.05.2004). On see puudega inimeste elu üldse mõjutanud?  
  • koguda teavet ootuste ja arvamuste kohta Eesti EL kuulumise, Euroopa tulevikuga seonduvalt; kaardistada mureküsimused, mis ootavad vastamist.

Lisaks tutvustame projekti raames

  • võimalusi EL kohta info saamiseks;
  • Eesti prioriteete ELis keskendudes sotsiaalpoliitikale;
  • EL toetusi ja erinevaid fonde, kuhu saab rahastamiseks taotlusi kirjutada;

Teabepäevad toimuvad koostöös EL teabetalituse maakondliku teavitusvõrgustikuga. Seega on  vastuseid küsimustele võimalik saada kompetentsetelt inimestelt, diskuteerida ja kujundada oma hoiakuid, vabaneda ka võimalikest eelarvamustest EL suhtes.

Korraldame neli  piirkondlikku teabepäeva, millest

  • esimene toimus 31.03.06 Rakveres, Lääne-Virumaa PIKi majas Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Järvamaa puuetega inimestele;
  • teine toimub    26.05.06 Tartus Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa ühingutele;
  • kolmas toimub   29.09.06 Haapsalus Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa ühingutele;
  • neljas toimub     24.11.06 Tallinnas Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa ühingutele.

Rahvusvahelise diskussiooni Euroopa Liidu teemal korraldame Soome sõsarorganisatsiooniga ELIL-Invalidiliitto kultuuripäevade raames 11.06.2006.

Teabepäevadel kasutame võimalust vahetada infot ja arutada ka muid ELILi ellu puutuvaid küsimusi.

Päevakava teabepäeval 26.05.06 Tartus, Rahu 8 (Tartu PIKi majas)
Ajaline kestus: 11.00-16.00, lõuna 13.00

  1. Euroopa Liit ja Eesti – koos või siiski eraldi?     
  2. Üleminek eurole – kas risk sotsiaalsele turvalisusele?
  3. Diskussioon töörühmades; ankeetidele vastamine          
  4. ELILi arengkavast 2006-2011
  5. ELIL - Invalidiliitto kultuuripäevad ja eurodiskussioon
  6. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kontseptsioon
  7. Vaba mõttevahetus

Osavõtjate arvuks on planeeritud 50 inimest. Transpordikulud hüvitatakse arvete või sõidupiletite alusel. Ühingutel palume registreeritud osalejate arv teatada 19. maiks, et saaksime korraldada toitlustamist.

Auli Lõoke, tegevjuht  5293144; 6720223 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Seminar "Puuetega inimeste organisatsioonide koostöö kohalike omavalitsustega"

Kutse seminarile

Kutsun Teid osalema Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi projekti Mainstreaming Disability in Local and Regional Policies raames korraldataval seminaril, mis toimub 23. mail 2006 Pärnus, Tammsaare pst.35 Strand Hotelli Konverentsikeskuses

Seminar on mõeldud puuetega inimeste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste esindajatele. Osa võtma ootame kuni 100 inimest.

Kõikidel maakondlikel puuetega inimeste kodadel palun saata see kutse kuni kolmele oma piirkonna omavalitsusele, kellega te asute koostööd tegema EPIK projektis "Puudetemaatika laiendamine regionaalpoliitikasse".

Palun seminarist osa võtta soovijatel end registreerida e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) hiljemalt 15. maiks.

Konverentsiruumid on puuetega (sh liikumispuudega) inimeste tarbeks kohandatud.

Majutuse ja transpordi korraldamises ning nendega seotud kulude katmises seminari korraldajad ei osale.

Lisa: seminari päevakava.

Teie osavõttu ootama jäädes,

Toomas Mihkelson

Pärnumaa PIK, Tel 44 25741

Seminar "Puuetega inimeste organisatsioonide koostöö kohalike omavalitsustega"
Pärnu, Tammsaare pst. 35
Strand Hotelli Konverentsikeskus
23. mai 2006 kell 11.00

Seminari eesmärk on puuetega inimeste organisatsioonide koostöö tõhustamine kohalike omavalitsustega ning EDF-i projekti "Mainstreaming Disability in Local and Regional Policies" raames läbiviidud tegevuste tutvustamine

Päeva juhivad Monika Koppel ja Toomas Mihkelson

Päevakava:
10.30 - 11.00 Hommikukohv
11.00 - 11.30 Monika Sarapuu, Sotsiaalministeerium, hoolekande osakonna  nõunik
11.30 - 11.50 Toomas Mihkelson, Pärnu PIK tegevjuht.  Projekti tegevuste tutvustus
11.50 - 12.05 Pärnu  linna puuetega inimeste arengukava tutvustus
12.05 - 12.20 Vändra valla puuetega inimeste arengukava tutvustus
12.20 - 12.45 Kohvipaus
12.45 - 13.30 Maryanne Rönnersten - HSO Rootsi,  projekti ekspert
13.30 - 13.50 Taimi Saarma,   Eesti Maaomavalitsuste Liit
13.50 - 14.10 EPIK esindaja
14.10 - 14.20 Küsimused ja vastused
14.20 - 15.20 Lõuna
15.20 - 16.00 Grupitöö
16.00 - 16.15 Grupitööde ettekanded, diskussioon ja seminari lõpetamine

Vabariiklik puuetega inimeste kultuurifestival 16.-18.06.2006.a.

Vabariiklik puuetega inimeste kultuurifestival

16.06. – 18.06. 2006.a.
Viljandi kultuurimajas.

Osalema on kutsutud kõik üksikesinejad ja kollektiivid.
Kava pikkuseks üksikesinejatel 10 –15 min. ja kollektiividel
 20 – 30 min.

Festival toimub Viljandi kultuurimajas ja majutus Vana- Võidus. Toitlustamine Vana-Võidus ja Suures Vennas.
Osalustasu päevas endiselt 35 krooni inimese kohta, mis tuleb kanda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 12. juuniks k.a.

Kollektiivide esinemiskavad, juhendajate nimed, vajalik atribuutika, majutus ja toitlustus  esitada
[L] registreerimislehel 05.juuniks k.a. Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, aadressil: Viljandi, Posti tn. 20. 71004. või saata e-mailile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kõik küsimused, ettepanekud, soovid esitada kultuurifestivali korraldajale Urve Kimmelile.
Telef. 56618546.
Nõukoja telefon 43 33196.
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Loomingulist kevadet kõigile ja kohtumiseni
Viljandis XI kultuurifestivalil!

AS EMT kõneteenuspakett ELILile

AS EMT kõneteenuspakett ELILile 

AS EMT koostas spetsiaalse hinnapakkumise meie liidule. Selle koostas Pirgit Pado, EMT suurkliendi haldur.

Tähelepanu tasub pöörata eriti kolmele esimesele leheküljele, kust leiate:

  • kõneteenuse paketi meie liidule
  • hinnakirja meie liidule
  • kampaania eripakkumise

Ülejäänud osa on juba nn lisaväärtus paketiga liitunutele. Lugege  pakkumine rahulikult läbi ja kui leiate selles iva sees olevat,  kaaluge  pakutud võimalust.
EMT sõlmib lepingu ELILiga. Pane tähele:

  • leping hõlmab ELILi liikmesühingute liikmeid s.t. eraisikuid;
  • iga  paketiga liituja peab olema  ELILi liikmesühingu liige, s.t. kes seda pole, see peab nüüd liikmeks astuma;
  • ühingute esimeestel tuleb aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. saata oma ühingu liikmete nimekiri järgmiste andmetega: ees- ja  perekonnanimi, isikukood. Nimekirjad on teil ühingutes olemas, lisatööks jääb isikukoodide lisamine;
  • nimekirjade saamisel ELIL kinnitab need ja saadab elektrooniliselt EMTsse;
  • nimekirjad salvestatakse EMT ja Elioni andmebaasides;
  • liituda soovija läheb lähimasse EMT või Elioni esindusse, esitab ID-kaardi (või passi või juhiload). Isikukoodi alusel selgub, et ollakse ELILi ühingu nimekirjas ja leping sõlmitakse;
  • liitumiseks küsi kõigepealt oma ühingust, kas oled nõutud nimekirjas ja kas see on siia edastatud, kui ei, siis palu seda kiiresti teha;
  • kui esimene nimekiri on siia saadetud ja sa astud ühingu liikmeks peale seda, siis piisab sinu andmete siia saatmisest. ELIL kinnitab need, edastab EMTle ja sulle laienevad kõik kliendi õigused;
  • pane tähele - tingimuseks ei ole puude olemasolu, vaid ühingu liikmeks olemine. Puudetõendit vms esitada pole vaja.


Küsimustega võite pöörduda otse  Pirgit Pado poole, kes oskab kõige paremini pakkumise plusse ja nüansse välja tuua:

Pirgit Pado
Suurkliendi haldur
AS EMT
TEL: + 6 111 263
GSM: + 372 50 56 559
FAKS: + 6 111 288
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.emt.ee


Auli Lõoke, tegevjuht

Infotund 28.04.06: Kui on juhtunud liiklusõnnetus

Infotund 28.04.2006 kell 15.00 Tallinnas, Endla 59
 Kui on juhtunud liiklusõnnetus e. isikukahjudest liikluskindlustuses

Meie liidul on tavakohaselt peale üldkoosoleku ametliku osa lõppu infotund mõnel huvipakkuval teemal.

Seekord avaldati soovi infotunnil  kuulda õigustest, mis tulenevad  kindlustusjuhtumitest liikluses. Kindlustusfirmade  kahjukäsitlejad  ei kipu  tavaliselt  eriti varmalt õnnetusse  sattunuid teavitama nende õigustest ja võimalustest. Ja inimesed ise sageli ei tea küsida, jäädes  sel kombel  ilma üpris kopsakatest kindlustussummadest.
Info  on  oluline  liikumispuudega  inimeste  ühenduste  juhtidele, kes  peavad  oskama  õnnetusse sattunud inimesi ja nende pereliikmeid esmatasandil nõustada.

Eesti Liiklusfondi kindlustusdirektor Mait Mölder andis nõusoleku meile kõnelema ja küsimustele vastama tulla.
Leppisime kokku alljärgnevas:

  • kindlustusjuhtumitest rääkides lähtutakse liikleja, mitte kindlustusfirma huvidest;
  • vestluses pole mõtet ette lugeda seaduse paragrahve, vaid peatuda olulisematel momentidel neid "inimese keeles" kommenteerides;
  • tuua näitlikustamiseks sisse võimalikult palju  praktilisi näiteid tegelikult juhtunud õnnetustest ja kohtulahenditest;
  • tund üles ehitada küsimuste-vastuste vormis, s.t. kohe saab esitada küsimusi;
  • konkreetseid küsimusi võib saata juba varem siia, et hr Mölder teaks neid oma esitluses arvestada;
  • ajaliselt arvestame tunniga, kuid hr Mölder on nõus vastama küsimustele nii kaua, kui küsimusi ja huvi on.

Kokkuvõtlikult:
aeg:      28.04.2006 kell 15.00-16.00
koht:    Tallinna PIKi saalis Endla 59
teema:  Isikukahjudest liikluskindlustuses
lektor:  Mait Mölder, LKF kindlustusdirektor
eelnevad küsimused saata aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infotunnile on oodatud kõik huvilised, mitte ainult üldkoosolekul osalenud!

Auli Lõoke, tegevjuht

KUMU ootab meid maikuus!

KUMU ootab meid maikuus!

Kunstimuuseumile pilku peale heita soovijate arv on rõõmustavalt suur. Kui alguses arvasin, et huvilisi koguneb Eesti peale 2-3 grupi jagu, siis nüüd, kui nimekiri on lukku löödud, panin aja kinni kuuele rühmale. 
KUMU külastused toimuvad maikuus, pühapäevadel (7., 21., ja 28.mai). Ekskursioonide algus on kell 12.00. Korraga võetakse vastu 2 gruppi. Rühmade moodustamisel oli kaks kriteeriumit: inimeste arv rühmas pidi jääma 35 ringi ja osalejatest ca 10 võisid olla ratastoolikasutajad. Need peavad jääma ka siis aluseks, kui on vaja kellelgi kuupäevi ümber mängida, mis ju iseenesest on võimalik.

Teadmiseks: külastused toimuvad ELILi koolitusprojekti raames, mis võimaldab osa kulusid liidul kanda.

  • Giidide eest tasub ELIL.
  • Puudega inimestel (sõltumata puude liigist) on sissepääs tasuta. Vaevalt keegi seal tõendit küsima hakkab, aga viisakas on tõend/pensionitunnistus igaks juhuks tagataskus hoida.
  • Puudega inimese saatjal ja tavapensionäril on  50% soodustust – maksta tuleb 40.- pileti eest. Arvan, et suudate asjad nii sättida, et täishinda ei tule kellelgi maksta - grupis on terved inimesed saatjateks. Grupijuht kogub raha kokku ja ostab kõigile korraga vajaliku arvu pileteid välja. Piletihinda ELIL ei kompenseeri.
  • Kaugemalt tulijatelt palun mulle esimesel võimalusel teatada, millist hinda tuleb bussi eest maksta. Seda seepärast, et näeksin, kas saame hüvitada kogu transpordi maksumuse või osaliselt ja sellest teile kiiresti teada anda. Eeldan, et võimalusel olete bussifirmaga kaubelnud ja ka omavalitsuselt tuge küsinud. Siia andke teada see maksumus, mis teie ühingu osaks jääb. (Maksumuse on juba teatanud Nissi ja Viljandi Linna ühingud).
  • Kuna üritus läheb liidu ürituse kirja, palun tehke osavõtjatest minu jaoks nimekirjad (ühingu nimi, kuupäev, nimed ja allkirjad), need lähevad projekti aruannete juurde.

07.05.06 kell 12.00
I grupp
1. Rapla PIS                - 35 inimest, neist 2 ratastoolikasutajat, kontaktisik Marju Sirksalu

II grupp
1. Lääne-Harju IÜ       - 30 inimest, neist 3 ratastoolikasutajat, kontaktisik Lea Kõre
2. Tallinna LIÜst:         -   5 inimest, neist 3 ratastoolikasutajat        
     1. Elgi Saare           - RT
     2. Irene Lindi          - RT
     3. Külliki Rajasalu - RT
     4. Helli Lõoke        - abistaja
     5. Aime Alas

21.05.06 kell 12.00
I grupp
1. Viljandi Linna IÜ      - 17 inimest, neist 2  ratastoolikasutajat, kontaktisik Vaike Salumaa
2. Tartu LIÜ                - 13 inimest, neist 4  ratastoolikasutajat, kontaktisik Heldur Otsa
3. Tallinna LIÜst:         -   6 inimest, neist 4  ratastoolikasutajat
    1. Mare Abner         - RT
    2. Auli Lõoke           - abistaja
    3. Mati Mugur         - RT
    4. Tiiu Kristjan         - abistaja
    5. Tõnu Mugur         - RT
    6. Miia Görman       - RT

II grupp
1. Nissi Valla IÜ         - 15 inimest, neist 2  ratastoolikasutajat, kontaktisik Kaido Peebo
2. Tallinna LIÜst:         -  17 inimest, neist ratastoolikasutajat
    1. Gerli Villemson
    2. Helle Villemson    - abistaja
    3. Kairi Mägi
    4. Merle Mägi          - abistaja                                            
    5. Isabella Kaldoja   - RT
    6. Heli Kaldoja        - abistaja
    7. Jaanus Kingu       - RT
    8. Jaanuse                - abistaja
    9. Meelis Luks         - RT
  10. Meelise ema        - abistaja
  11. Katre Lambut      - RT
  12. Meelise isa           - abistaja
  13. Heiki Lumilaid      - RT
  14. Liia Lumilaid
  15. Jüri Järve             - RT
  16. Arko Vool           - RT
  17. Tiia Tiik               - abistaja

28.05.06 kell 12.00
I grupp
1. Rakvere LIÜ           - 20 inimest, neist 4 ratastoolikasutajat,  kontaktisik Anne Kask
2. Viru Valere              - 17 inimest, neist 3 ratastoolikasutajat,  kontaktisik Elle Pohlak

II grupp
1. Tartu LIÜ               - 13 inimest, neist 4 ratastoolikasutajat,  kontaktisik Heldur Otsa
2. Tallinna LIÜst:         - 12 inimest, neist 6 ratastoolikasutajat
    1. Juhan Nurme       - RT
    2. Lauri Hint - abistaja
    3. Helmi Koikson     - RT
    4. Märt Õigus          - abistaja
    5. Mai-Liis Käärd    - RT
    6. Mai-Liisi              - abistaja
    7. Hedi Gehrke        - RT
    8. Tanel Gehrke       - abistaja
    9. Mihkel Aitsam    - RT
  10. Tanja Jaansoo      - abistaja
  11. Piret Sära - RT
  12. Pireti                   - abistaja
 
28.03.2006
Täiendav info 6720223, 5293144 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Auli Lõoke, tegevjuht

Üldkoosolek 28.04.2006

Üldkoosolek, kus kinnitame 2005.a. majandusaasta aruande ja 2006.a. tegevusprogrammi, toimub reedel, 28.04.06 algusega kell 11.00 Tallinnas, Endla 59. Nii 2005.a. tegevusaruanne kui 2006.a. programm on lugeda meie kodulehelt www.elil.ee lingi organisatsioonist > tegevusprogramm alt. Tutvuda ei saa veel raamatupidamisaruandega, mis hetkel on  auditeerimata ja juhatuses kinnitamata. Kui see on toimunud, paneme ka selle aruande kohe üles. Üldkoosoleku täpse päevakorra ja ajakava saadame ühingutesse aprilli algul.

Et teid häälestada üldkoosoleku lainele, tegin kokkuvõtte pikast tegevusaruandest. Siin kajastub olulisem eelmisel aastal toimunust. Peale mälu värskendamist tekib loodetavasti huvi põhjalikuma aruande järele, mille leiate, nagu viitasin, siitsamast koduleheküljelt.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2005.a. tegevuse lühiaruanne

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevusprogrammi aluseks on liikumispuudega inimeste inimõigused, inimväärikus, teistsuguse aktsepteerimine. Liidu, kuhu kuulub 26 liikmesühingut, missiooniks on olla liikumispuudega inimeste ja nende ühenduste eestkõnelejaks teel barjäärivaba ühiskonna poole läbi liikmeskonna igakülgse kaasamise otsustusprotsessi.

2005.a. prioriteetideks kujunesid võrgustikusisene infovahetus,  koostöö teiste vabariigi puuetega inimeste organisatsioonidega (Foorum) ja valitsusorganitega (Koostöökogu), puudetoetuste suurendamise nõue 2006.a. riigieelarves, ligipääsetavuse küsimused (s.h. veebis liikumisvabaduse kaardistamiseks infoportaali loomine), kootöö äriühingute, riigi- ja omavalitsusorganite esindajatega liikumispuudega inimesi puudutavates küsimustes, mainekujundus ja suhtlemine pressiga.
HMN (läbi EPI Fondi) rahastamise toel toimunud tegevused:

  • Koolitused: ettevõtlusest huvitatutele „Ettevõtlus ettevõtlikele inimestele”; tutvustati uuendusi puude raskusastme ja rehabilitatsiooniteenuse taotlemises; peeti ajaloo- tund „25 aastat AUTOMI juurde käsijuhtimisega autode juhtide sektsiooni loomisest”; juhatuste liikmetele toimus organisatsiooni õiguslikust toimimisest õppepäev „MTÜ ABC” ; aktivistidele seminar mõjutustegevusest kohalike omavalitsuste valimiste eel.
  • Infoleht: peamiseks eesmärgiks on avaldada teavet ELILi ja ELILi liikmesühingute tegevusest, kajastada puuetega inimeste probleeme, anda teavet sotsiaalpoliitikast, tutvustada puuetega inimesi puudutavaid seadusakte. Infoleht täitis oma  programmilised  eesmärgid, rohkem võiks olla tulevikku suunatud arutelusid – millisena tahame näha perspektiivis oma võrgustikutööd ja liidu rolli selles. Hetkel on Infoleht rohkem toimuvat fikseeriva krooniku rollis.
  • Veebileht www.elil.ee  Kodulehe külastatavus on kasvanud, lisandunud on uued rubriigid, infofoorum, ajaveeb, miniveebi võimalus ühingutele, võimalus vahetult lehelt printida, täienenud on lingikogu ja lehe välisilme.
  • Suvelaager Saaremaal, traditsiooniline suveüritus, toimus 14. korda. Eesmärgiks  peale koolituse (külalisteks olid A. Seppik riigikogust ja teleajakirjanik M. Aunaste) aktiivse puhkuse ja suhtlemisvõimaluste pakkumine ligi kahesajale liikumispuudega inimesele ja nende pereliikmele.
  • Tänuüritus AASTA TEGU 2004 toimus 15.02.05 Kadrioru Kunstimuuseumis. Tänuürituse avas president A. Rüütel, tervitasid sotsiaalminister, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Tallinna Linnavolikogu esimees.  Tänuüritusel tunnustati ja tänati 15 heategijat toetuse ja abi eest 2004 aastal.  Meiepoolsed esinejad rääkisid kogemustest hariduse omandamisel, töö hoidmisel, vaba aja veetmisel. Tänuüritus leidis meedias küllaltki laialdast kajastamist.

Muudest tegevustest:

  • 07.02.05  - Tallinnas toimunud kokkuvõttev seminar pikaajalisest Rootsi koolitusest (1996-2005). Seminari viis läbi SHIA, kes rahastas ka kümne aasta jooksul toimunud koolitust, millest on osa võtnud ELIL, EVKÜ, Eesti Psoriaasiliidu, noorteklubi Händikäpp ja Eesti PNÜ liikmed.
  • 24.05.05  - ümarlaud Tallinna abilinnapea D. Ingeraineni osavõtul, kus otsustati alustada 13.06.05 ratastooli kasutavate töölkäivate inimeste doteeritava transpordi-teenusega Tallinnas.
  • 27.06.05  - ümarlaud Tartus linnapea L. Jänese ja abilinnapea V. Šokmani osavõtul, kus arutati invatranspordi ja ligipääsetavuse probleeme Tartus.
  • 06.07.05  - kohtumine haridusministeeriumis minister M. Repsi osavõtul, kus arutati võimalust toetada sügava liikumis- ja nägemispuudega  üliõpilasi õppehoonetes  liikumisel. Vastav leping  tugiteenuse rahastamiseks allkirjastati 19.12.2005, teenust  koordineerib ELIL.
  • 19.10.05 - ELIL ja Maanteeamet käivitasid kampaania „Ratastoolis liikleja  nähtavaks!, mille käigus jagati liikumispuudega inimestele tasuta helkureid ja helkurkleepse ratastoolidele kleepimiseks. Teemat käsitleti televisioonis liiklussaadetes.
  • 05.12.05 - ELIL saavutas kokkuleppe Tallinna Autobussijaama ja bussijaamale turvateenust osutava firmaga Securitas Eesti AS, et Tallinna autobussijaamas abistatakse liikumispuudega inimesi bussi sisenemisel ja väljumisel vabatahtliku töö vormis,  s.o. tasuta.
  • Kaido Kikkas   esitati FIMITICi poolt kandidaadiks EDFi poolt loodavasse ekspert- võrgustikku üldise ligipääsetavuse alal. Valdkonnaks jääb info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia. Jüri Järve kuulub töögruppi, kes EDFi projekti raames hakkab tegema lobitööd üldise diskrimineerimisvastase seaduse vastuvõtmise eest.

2005.aastast tuleb positiivsena kindlasti ära märkida täiendavalt kirjutatud projektide arvu suurenemist ja ka neile rahastuse saamist. See avardab võimalusi läbi viia mitmesuguseid tegevusi liikmeskonna huvides. 

Auli Lõoke, tegevjuht

Parkimiskaartide taotlemine Tallinnas

Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing teatab:
alates 16.veebruarist 2006 hakkab Tallinna Transpordiameti Liiklusteenistuse parkimiskorralduse osakond väljastama invaparkimiskaarte ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Väljastamine  toimub TLIÜ ruumes, tuba 110, teisipäeviti ja neljapäeviti kella 10 – 14. Info telefonil 6 543556.

Täiendav informatsioon:

Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakond asub aadressil Lai tänav 10, II korrus, sisse- pääsuga hoovipoolsest uksest. Vastuvõtuajad esmaspäeviti kell 14.00-17.00 ning neljapäeviti kell 9.00-12.00. Info telefonil 6 313 992.

Liikumispuudega kodanikel on parkimisalastes küsimustes võimalik pöörduda Tallinna Linnavalitsuse Teenindusbüroosse aadressil Vabaduse väljak 7, laud 3. Vastuvõtu ajad on esmaspäeviti kell 14.00 - 17.30 ning neljapäeviti kell 9.00 - 12.00. Telefon 640 44 56.

Meelespea liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemiseks:

  1. Parkimiskaardi väljastamise aluseks on perearsti või raviarsti teatis (Lisa 1). Arst hindab isiku liikumis- takistust ja toimetulekuvõimet. Isik peab vastama järgmistele kriteeriumidele
    1. alajäsemete liikumisfunktsiooni häire, kui kasutatakse abivahendeid ( alajäseme protees, kepp, kargud, ratastool jms);
    2. nägemispuue – täielik nägemise kaotus ( nägemisteravus kummagi silmaga ei ületa 0,01, vaate- väljad ahenenud 5 kraadini) , vaegnägija (nägemistearvus kummagi silmaga ei ületa 0,08, vaateväljad ahenenud 15kraadini);
    3. muu raskekujuline üldhaigestumine , mille tõttu käimine on tugevalt raskendatud.
  2. Parkimiskaart väljastatakse isiklikult puudega inimesele, lapse kaart väljastatakse lapsevanemale või hooldajale (kättesaamisel esitada lapse sünnitunnistus,  eestkostet või hooldust tõendav dokument).
  3. Kaarte väljastab Tallinna Transpordiameti Liiklusteenistuse parkimiskorralduse osakond  aadressil    Lai tn. 10, teine korrus, vastuvõtuajad esmaspäeviti kell 14.00-17.00 ning neljapäeviti kell 9.00-12.00. Info telefonil 6 313 992
  4. Kaardi taotlemiseks esitada kaardi väljastajale:
    1. isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba)
    2. arsti teatis parkimiskaardi taotlemiseks
    3. parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm

Peale nimetatu väljastaja poolset kontrollimist tuleb tasuda kaardi eest 40 krooni Transpordiameti arvele nr 10220041769015 Ühispangas. Selgituseks märkida “invakaart”.

Parkimiskaardi väljastamisel ja kasutamisel lähtutakse järgmisest seadustest:

1. Liiklusseadus
§ 54. Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaart
(1) Liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva seaduse lisa 2 kohane teda teenindava sõiduki parkimiskaart.

(2) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide trükkimist korraldab ja väljaandmise tingimused kehtestab sotsiaalminister.

(3) Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on arsti teatis.

(4) Parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.

§ 55. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
(1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile käesoleva seaduse lisa 2 kohase parkimiskaardi.

(2) Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 m  laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

(3) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse
lisa 2 kohane parkimiskaart ja kes talutab liikumispuudega või pimedat inimest soovitud kohta ja tagasi, võib asulas peatuda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimustel.

2. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määrus nr 15 “Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused”

3. Tallinna Linnavolikogu määrus 30. jaanuar 2003 nr 9 ”Parkimistasu kehtestamine”
7.1 Parkimistasust on vabastatud liikumispuudega juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Parkimiskaardi väljastab sotsiaalministri kehtestatud tingimustel Tallinna Transpordiamet.

Liikumisvabadus.invainfo.ee alustas!

Liikumisvabadus.invainfo.ee alustas!

Veebilehe http://liikumisvabadus.invainfo.ee ülesandeks on pakkuda liikumispuudega inimestele Eestist, samuti külalistele piiri tagant infot liikumisvõimalustest Tallinnas ja projekti edenedes kogu riigis. Et liikumisvabadus on inimese üks põhiõigusi ja et see laieneb ka liikumisraskusega inimesele, ei vaja enam õnneks selgitamist. Takistusteta liikumine pole oluline üksnes ratastooli või muid liikumisabivahendeid kasutavale inimesele, ka lapsevankriga ema või lihtsalt vana inimene jääb nõutuks järsu trepi või raskelt avaneva ukse ees.

Eeskätt kogume infot ühiskondlike, riiklike ja turismiobjektide ligipääsetavusest. Kas pääsen vajaliku sihtpunktini? Kas on olemas invaparkimiskohad? Kuidas on lood hoonesse sisenemise ja seal ringi liikumisega? Vaatamata kehtivatele „invanormidele” on paljud üldkasutatavad hooned ja rajatised liikumispuudega inimesele osaliselt või täielikult ligipääsmatud. Portaali on kavas koondada asjasse puutuvat mitmekülgset teavet, ka ehitusalast normdokumentatsiooni. Loodame, et portaalist kujuneb abimees ehitus- või renoveerimistöid kavandavale ettevõttele, organisatsioonile või riiklikule asutusele, et kindlustada igati ligipääsetava hoone valmimist.

Veebilehele kogutav teave peab olema värske, lihtsalt muudetav ja täiendatav. See on oluline, sest ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Ehitis, mis eile oli veel meile  ligipääsmatu, võib meid meeldivalt üllatada liikumisvabadusega täna või homme. Tegijate sooviks on külastajatele pakkuda ülevaatlikku ja kiiresti leitavat infot. Jätke oma ettepanek või arvamus külalisteraamatusse, algatage foorumis arutelusid teie jaoks olulistel teemadel! Ja veel - miks ei võiks infoportaalist kujuneda paik, kuhu on mõnus ka lihtsalt sisse põigata, et teada saada, mida huvitavat on puudega inimestel teoksil!

Leht on tehtud eesti-, inglise ja soomekeelseks, et anda huvipakkuvat infot lisaks inimestele Eestist ka lähinaabritele ja külalistele kaugemalt.

Järgmine planeeritud samm on presentatsiooni korraldamine Tallinna ametnikele ja rahade üle otsustajatele, lobitöö ja projekti kirjutamine linnale Tallinna ligipääsetavuse kaardistamiseks. Idee järgi tuleb üle-eestilise andmebaasi saamiseks (milleks võimaluse annab loodud portaal) läbirääkimisi pidada omavalitsustega, saavutada mõttega kaasatulek ja rahastamine.

Projekti edukas elluviimine sõltub otseselt linnavõimude heast tahtest ja probleemi olemuse mõistmisest ning projektimeeskonna võimalustest tööd teha. Kuna Tallinnas elab kolmandik Eesti elanikkonnast ja Tallinn on ka väravaks välisturistidele, peame oluliseks tööd liikumisvabaduse kaardistamisega alustada siit.  Esialgsete hinnangute kohaselt tuleb Tallinnas kaardistada 400-600 ühiskondlikku objekti, mis oma iseloomu kategoorialt peaksid olema linna riigi- ja ühiskondlikud, äri- ja kaubandusettevõtted, meditsiiniasutused, majutuse, toitlustuse, kultuuri ja transpordiobjektid. Ligipääsetavuse info kogumine ja sisestamine on käesoleva projekti kõige mahukam ja aeganõudvam osa. Objekti hindamisel talletatakse järgmised andmed:

  • objekti üldandmed - nimetus, aadress, kontaktandmed, märkused;
  • üldise ligipääsetavuse hindamine tingmärkidele vastavalt. Kaldtee olemasolu ning kallaku hindamine, astmed, nende arv ning kõrgus, uste laius, tüüp.
  • tähistatud invaparkimise olemasolu, parkimiskohtade arv, kaugus sissepääsust meetrites;
  • inva-WC ja –lifti olemasolu;
  • hotellide ja muude majutuskohtade puhul fikseeritakse invatubade olemasolu ja arv;
  • objekti pildistamine ja GPS-koordinaatide määramine;
  • WiFi leviala olemasolu;

Info kogumisel ja andmete sisestamisel kasutatakse juba väljatöötatud infokogumisvorme ja –metoodikat Tehtud tööde tulemusena peaks kogu info olema avalikkusele veebilehe vahendusel kättesaadav.

Auli Lõoke, tegevjuht

EPI Koja koolitus: Tunne oma õigusi ja kohustusi

Eesti Puuetega Inimeste Koda alustab jaanuaris 2006 koolitusprojekti „Tunne oma õigusi ja kohustusi”.  Projekt on üleriigiline ja seminarid toimuvad kahes grupis:

1) Tartu Puuetega Inimeste Kojas (neile, kes soovivad osaleda  koolitusel Tartus)
2) Eesti Puuetega Inimeste Kojas (neile, kes soovivad osaleda  Tallinnas).

 

Projekti eesmärgiks on:

  • selgitada EPI Koja liikmesorganisatsioonide juhtidele tähtsamaid riiklikke õigusakte, mis käsitlevad kodanike õigusi ja kohustusi selleks, et puuetega inimesed oskaksid kasutada oma õigusi  ja kohustusi võrdsetel alustel teistega; 
  • tagada, et puuetega inimeste organisatsioonide juhid oleksid pädevad osa võtma puuetega inimesi puudutavate riiklike õigusaktide väljatöötamisest ja omapoolsete ettepanekute tegemisest.

Projekti käigus läbiviidavate seminaride eesmärgiks on

  • suurendada sihtgrupi teadlikkust,
  • koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega  ning seeläbi tõsta igapäevatöö kvaliteeti ühiskonna ning oma organisatsiooni liikmete kasuks,
  • tagada puuetega inimeste organisatsioonide juhtidele juurdepääs informatsioonile ja  parem seaduste tundmine,
  • suurendada sihtgrupi teadlikkust ning seeläbi tõsta nende igapäevatöö kvaliteeti ühiskonna ning oma organisatsiooni liikmete kasuks.

Käesoleva projekti raames toimuvad seminarid on mõeldud  EPI Koja liikmesorganisatsioonide  ja liikmesorganisatsioonide  allorganisatsioonide juhtidele.  Kokku 5 seminarile-koolituspäevale on oodatud kuni 100 inimest, kes igapäevases organisatsiooni juhtimistöös  õigusalaste probleemidega kokku puutuvad.  Eriti oodatud on need organisatsioonide juhid, kes oma kohale on alles valitud.  Organisatsioonide juhid hakkavad läbi seminaride paremini   mõistma seaduste erinevaid tahkusid ning seeläbi pakkuma  oma töös organisatsiooni liikmetele paremat nõustamisteenust ja oskavad teha õigusaktide väljatöötamise käigus vajalikke omapoolseid ettepanekuid puuetega inimeste erivajadustega arvestamiseks ning neile võrdsete võimaluste tagamiseks.

EPI Kojal on 47 liiget, kellel omakorda on 264 allorganisatsiooni. Iga organisatsiooni eesotsas on organisatsiooni juht ja juhatus, kelle ülesandeks on kohapeal kujundada invapoliitikat, nõustada, juhendada, toetada või aidata puuetega inimeste küsimustes kohalikku omavalitsust ning oma organisatsiooni liikmeid. Tulenevalt eeltoodust on juhtidel endil vaja hästi tunda kehtivat seadusandlust (vähemalt neid, mis kõige rohkem puudutavad puuetega inimeste igapäevaelu), et  sellega  toime tulla.

Seaduste tõlgendamine või teise inimeste nõustamine mingis konkreetses õigusalases küsimuses on neile sageli  raske  ja seetõttu vajavad juhid   sellekohast koolitust.  Õigusnõustamine on kallis ja ei ole kättesaadav kõigile puuetega inimestele. Käesoleva projekti käigus koolitust saanud isikud saavad oma ülesannetega kindlasti paremini hakkama.

Projekti planeerimise algetapp  - 2005 aasta detsember,  hõlmab projekti edukaks läbiviimiseks vajalikku eeltööd – läbirääkimisi, kokkuleppimisi seminaridel esinejatega, koolitust soovivate isikute väljaselgitamist, seminari õpperühmade komplekteerimist.

Seminarid toimuvad  - Tartu Puuetega Inimeste Koja ruumides  ja Tallinnas, (jaanuaris Endla tänav 59 ja loodame, et alates veebruarist Eesti Puuetega Inimeste Koja ruumides Toompuiestee 10).
Seminarid on jaotatud ajavahemikule  jaanuar 2006 - juuni 2006.
Seminarid toimuvad 1 kord kuus  mõlemas piirkonnas reedeti algusega kell 12.00 – 17.00 ning iga seminari käigus esineb  2-4 lektorit oma ettekandega, millele järgneb diskussioon ja praktiliste näitlike ülesannete täitmine.

Kõigi seminaride sissejuhatavas osas tutvustatakse lühidalt 10 minuti jooksul Eesti Vabariigi põhiseadust ja 10 minuti jooksul  teemat „Kaasamise hea tava”.
Kõigist seminaridest osavõtjad saavad lõpetamisel sellekohase tunnistuse.

Seminaride teemad:

I  Seminar

    • Sotsiaalhoolekande seadus – sotsiaalhoolekande korraldamine, sotsiaalteenused, mida mõistetakse rehabilitatsiooni all, sotsiaaltoetused, erivajadustega inimeste kaitse, asjaajamise kord jm
    • Raamatupidamisseadus – kuidas korraldada organisatsiooni raamatupidamist, kuidas olla hästi läbipaistev, projektide  eelarve koostamine, dokumentide vormistamine, aruandlus, milliseid finantskontrolli mehhanisme ühendused kasutavad.
    • Mittetulundusühingute seadus – asutamine, registrisse kandmine, liikmed, üldkoosolek, juhatus jne

Läbiviimise aeg ja koht: jaanuar 2006 Tallinnas ja Tartus

II  Seminar 

  • Võlaõigusseadus  - võlaõigus ehk kohustisõigus on valdkond, millega igapäevaelus teadlikult või enesele teadvustamata kokku puututakse. Võlasuhted tekivad peamiselt lepingutest, kuid ka kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest jm.
    (lepinguprojektide koostamine, lepingute õiguslik analüüs, hagide, pretensioonide ja kaebuste koostamine, juriidiline abi lepingulistel läbirääkimistel, kirjavahetus, esindamine, konsultatsioonid)
  • Asjaõigusseadus - asjaõigus on valdkond, kus pisemgi vääratus või tähelepanematus võib põhjustada ettenägematult raskeid tagajärgi. Palju ebameeldivusi põhjustavad puudulikult või ühe poole kasuks koostatud lepingud ( elamuõigusalased konsultatsioonid, s.h. üürileandja ja üürnikuga seotud küsimuste lahendamine) .
  • Töö- ja puhkeaja seadus  - lapsi kasvatavate isikute soodustamine, tööaeg,  puhkeaeglapsinvaliidi vanema täiendav tasuline puhkepäev
  • Tööõigus - tööõigus reguleerib nii töö- kui teenistussuhteid, tööõigusalased konsultatsioonid ( töösuhetega seonduvate dokumentatsiooni vormistamine töölepingud, tööettevõtulepingud, töösisekorraeeskirjad, ametijuhend, esindamine töövaidlusorganites ja kohtus, muud tööõigusega seonduvad toimingud).

Läbiviimise aeg ja koht:  veebruar  2006 Tallinnas ja Tartus

 

III Seminar

  • EV Haridusseadus – haridussüsteem, ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse pädevus, koolikohustus, erivajadustega inimeste õpetamine ja võimalused, õppeasutused, haridust tõendavad dokumendid.
  • Kutseharidus – puuetega inimesed  ja kutseõpe, õppimise võimalused.
  • Perekonnaseadus – vanemate õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustus perekonnas, eestkoste ja hooldus jm.

Läbiviimise aeg ja koht : märts 2006 Tallinnas ja  Tartus

 

IV  Seminar

  • Tööturuteenuste ja –toetuste seadus – õigus tööturuteenustele  ja – toetustele, tööturuteenused, tööotsimiskava, tööharjumus, tugiisikuga töötamine jm.
  • Kes on FIE – õigused ja kohustused
  • Rahvatervise seadus  ja Tervisekorralduse seadus  (väga ülevaatlikult) - seaduses kasutatavad mõisted, haiguste ennetamise vahendid ja tervise edendamise ülesanded, kes mida teeb ja kes mille eest vastutab, järelevalve jm;  tervishoiualased ülesanded,  maakonnaarst, valla- ja linnaarstid, tervishoiuasutused jm)
  • Teovõimet puudutavad küsimused

Läbiviimise aeg ja koht : aprill  2006 Tallinnas ja  Tartus

V  Seminar

Kokkuvõte läbiviidud seminaridest, hinnang õpitule, tunnistused ja järeldused.
Läbiviimise aeg ja koht : mai  2006 Tallinnas
            

Loodame, et projekti  “Tunne oma õigusi ja kohustusi” tulemusena on puuetega inimeste organisatsioonide juhtidel parem arusaamine kehtivatest seadustest, probleemidest, puuetega inimeste õigustest ja kohustustest. Paraneb informatsiooni kättesaadavus ning nõustamise tase ning praktiliste ülesannete lahendamise oskus.

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukohalt on tähtis see, et puuetega inimeste organisatsioonid oleksid parimad eksperdid  kohalike omavalitsuste nõustamisel puuetega inimesi puudutavates küsimustes ning oma  liikmete toimetuleku ja heaolu hindamisel.
Vajalik on, et  organisatsioonide juhid  tunneksid kehtivat seadusandlust ja oskaksid  õigusalastes küsimustes  oma  arvamust avaldada.

Kõigil, kes soovivad koolitusseminaridel osaleda palun oma soovist teatada hiljemalt 28.12.2005.a kas kirjalikult või e-kirjaga Eha Leppikule (tel 55 43 180) aadressil  EPI Koda, Toompuiestee 10, 10137 Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Palun meile teatada oma nimi, kontaktandmed ja ka see, kas soovite osaleda koolitusel Tartus või Tallinnas. Hilisem informatsioon siis, kui rühmad on juba komplekteeritud.

Toredat jõuluaega ja rahulikku aastavahetust!

Eha Leppik, koolitusprojekti juht

Mõttetalgud Karaski Keskuses 10.-11.02.2006

Kutse mõttetalgutele Karaski Keskuses 10.-11.02.2006

Eesmärk: Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2006.a. tegevusplaani ja pikaajalise arengukava (aastani 2010) koostamine. Karaski Keskuses toimub strateegiaseminar, kus paneme pead tööle, et koguda mõtteid ja ideid strateegia uuendamiseks ja arengusuundade täpsustamiseks. Seminaril peaksime jõudma kokkulepeteni põhiseisukohtades, mille kallal töörühmaga edasi töötada. Kus oleme ja kuhu tahame jõuda, mis on meie tugevus, mis nõrkus jne. Juhatus seadis eesmärgiks arengukava aastani 2010 kinnitada 28.04.2006 toimuval üldkoosolekul. Enne seda peab arengukava eelnõu jõudma veel ühingutes arvamusi, ettepanekuid ja hinnanguid koguda.

Seepärast otsustas juhatus arengukava koostamise läbi viia 3-etapilisena (mille esimene etapp toimub Karaski Keskuses): 
1. 2-päevane arenguseminar moderaatori ja kõigi ühingute esimeeste, juhatuse ja tegevtöötajate osavõtul Karaski Keskuses 10.-11.02.06. Modereerib, kokkuvõtte ja analüüsi teeb Silva Anspal  Moderaator OÜst.
2. Paari-kolme nädala möödumisel (veebruari lõpp-märtsi algus) jätkub töö moodustatud töögrupis.
3. Märtsis lõppviimistlus juhatuses, arengukava lõplik kokkukirjutamine ja saatmine eelnõuna ühingutesse.
Nüüd konkreetsemalt strateegiaseminarist Karaski Keskuses:

Reede, 10.veebruar
11.30 – saabumine, tervituskohv
12.00 – sissejuhatus, strateegia eesmärk, ülesehitus, põhilised kriteeriumid.
14.00 – lõuna
15.00 – seminar, teemaarutelud
16.30 – kohvipaus
17.00 – seminar, teemaarutelud
18.30 – päeva kokkuvõte
19.00 – õhtusöök

Laupäev, 11.veebruar
 8.30  – hommikusöök
 9.30  – seminar, teemaarutelud
11.00 – kohvipaus
11.30 – seminar, teemaarutelud
13.00 – kohvipaus
13.30 – seminarist kokkuvõtted, edasise tegevuskava planeerimine
15.00 – lõuna
16.00 – seminari lõpetamine

  • Teatage oma osavõtust, palun, 1.veebruariks. Ka seda, kes tuleb isikliku abistajaga. Kui tõesti esimees ise tulla ei saa, siis asendaja peaks olema juhatuse liige, teie n.ö. parem käsi.
  • Reede õhtul on võimalus sauna teha.
  • Kuna oleme kõik koos, on hea võimalus arutada ka muud sel aastal kavas olevat, eriti tahan teiega arutada suvel Invalidiliittoga toimuvate sõpruspäevadega seonduvat.
  • Boonusena on seminari võimalik käsitleda kui koolitust, kuidas koostada arengukava oma organisatsioonis. Kui see on teil olemas, siis saate kindlasti inspiratsiooni ja värskeid ideid arengukava täiendamiseks ja uuendamiseks.
  • Transpordikulud kuuluvad kompenseerimisele arvete alusel arvestusega 1.20/km. Kuna raamatupidaja Tanja  on samuti Karaskil, saaks rahaasjad kohapeal korda.

Tervitab ja jääb tagasisidet ootama 
Auli Lõoke, tegevjuht   5293144; 6720223

Tänuüritus AASTA TEGU 2005

Lugupeetud ühingute juhid!

Meie liidu tänuüritus AASTA TEGU 2005 toimub 15.02.2006 Tallinnas, SEB Eesti Ühispanga peahoones Tornimäe 2 algusega 12.00.

Tulemas on järjekorras viies üritus, meenutuseks senised toimumisajad ja -kohad:
21.02.2002 - Tallinna Keskraamatukogu
26.02.2003 - Eesti Rahvusraamatukogu
18.02.2004 - Radisson SAS hotell
15.02.2005 - Kadrioru  Kunstimuuseum
15.02.2006 - SEB Eesti Ühispanga peahoone

11.01.06 toimunud juhatuse koosolekul langetati otsus tänumeene saajate osas. Ülesanne oli raske, valik tuli teha 22 nominendi hulgast. Nii pikka nimekirja laureaatidest pole varem olnud.
18 meene saajat on (järjekord on juhuslik):

1. Eiki Nestor  - SDE parlamendifraktsiooni aseesimees, toetus puuetega inimeste probleemide lahendamisel Riigikogus, palju toetavaid repliike ajakirjanduses, raadios. SDE toetas nii nõudmisi abivahendite ja rehabilitatsiooniteenusele eraldatavate summade tõstmiseks riigieelarves (2004.a.) kui puudetoetuste tõstmise nõuet 2005.a.

2. Mai Treial  - Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, toetus puuetega inimeste probleemide lahendamiseks. Laste puudetoetuste nõude viimisel koalitsiooninõukogusse otsustav roll. Kahel viimasel aastal on kutsed tänuüritusele vastu võtnud ja esinenud tervitusega.

3. Mihkel Aitsam  - invaliikumise grand old man, kelle elutöö tulemusena on liikumine jõudnud tänasele tasemele. Alusepanija ja aktiivne tegija tänase päevani.

4. Hans Arb  -  Tallinna LIÜ Tõrvaaugu puhkebaasi peremees. Esitatud Tallinna LIÜ poolt.   Hans Arbi panus ja töö Tõrvaaugu kestmisele ja mainele väärib tunnustust. Arvestades Hansu vanust, on tema vitaalsus, huumorimeel ja töövõime imekspandav. Hans on Tõrvaaugu sümbol ja austatud inimene mitte ainult meie inimeste, vaid paljude teiste seal viibinute ja külalislahkusest osasaanute seas. Tõrvaaugul pole viibinud ainult Tallinna LIÜ inimesed, vaid inimesed üle Eesti nii liikumispuudega ühingutest kui ka teiste puudeorganisatsioonidest.

5. Diana Ingerainen  -  Tallinna abilinnapea 2005, ajal kui arutati ja otsustati ratastooli kasutavate inimeste tööl käimiseks doteeritava transporditeenuse alustamist Tallinnas. Ümarlaua nõupidamisel ütles otsustava sõna teenuse kasuks, pareerides ametnike väite rahade puudumise kohta. Tallinn oli 1. omavalitsus, kus nimetatud teenus käivitus.

6. Risto Koovit - eraisikust annetaja sõpruskonnaga. Kirjad algavad nii: „Kindlasti omate informatsiooni
inimestest, kes just täna ja kohe vajaksid rahalist abi. Oskate ehk palun soovitada inimest või paari, keda
võiksime oma  sõpruskonnaga aidata?”
                                                   
7. Ivo Eensalu  - muusikali Mees La Manchast lavastaja. Kutsus etendusele Linnahalli ja tegi liikumispuudega inimestele ja nende saatjatele spetsiaalse, väga hea sooduspakkumise piletitele, hoolitses ligipääsetavuse ja ka abistajate olemasolu eest.

8. Kai Kalamees - Eesti Päevalehe ajakirjanik. Asjalik ja toetav puudelisuse teema kajastamine.  Suur toetus laste puudetoetuste tõusu nõude kajastamisel Päevalehes.

9. Puutepunkt  - saate autorid Anne Lill, Sven Paulus. Esitatud Viljandimaa IÜ poolt. Saade erivajadustega  inimestest, sh. portreelõik M. Aitsamist, Karaski kohanemiskursustest, parkimiskaartidest, Reelika Karu kunstitegemisest jms. Väga sisukas koduleht, kuhu pannakse üles ka meie poolt välja saadetud pressiteated, viited lugudele ajakirjandusest. Reelika Karu tööde näitus Tallinna PI Tegevuskeskuses.

10. Piirivalveamet - kolonel Riho Breivel, amet annetas arvuti. Seoses piirivalve sõjaväeosade likvideerimisega Eestis annetas ka muud ülejäänud varustust. Osa sellest läheb Tõrvaaugu puhkelaagrile, osa üle vabariigi ühingutele.

11. Tallinna Autobussijaam - Oskar Gustavson, bussijaama ülem, kohene nõusolek selleks, et Tallinna bussijaamas võiks ratastoolikasutajaid abistada turvatöötaja.

12. Securitas Eesti AS - Kalle Reinart, mehitatud valve Tallinna osakonna juhataja. Nõustusid koheselt vabatahtlikena Tallinna bussijaamas liikumispuudega inimesi abistama „sületeenuse” vormis. Teenus toimib edukalt.

13. Epp Lauk - TÜ ajakirjanduse professor. Esitaja Tartu LIÜ. Muretses elektrilise ratastooli Jaan Ruusmannile oma ja sõprade annetuste abil. Tool maksis 26000.-.

14. DHR Värmland - Stig Björklund, Jaan Kaur 1996-2005 pikaajaline koolitus.

15. Invalidiliitto - Markku Lohikoski, Marja Pihnala 1996 -2003 pikaajaline piirkondlik koostöö.

16. Lenno Kess - Rakvere Sotsiaalabikeskuse bussijuht. Esitas Rakvere LIÜ. Abivalmis, sõbralik, teotahteline, kunagi ei virise. Inimene, kellele võib loota ja kindel olla. Tuntud ja heas kirjas kõigi Rakvere puudega inimeste ja ka vanurite silmis. Bussijuhina töötab aastaid, toetuskiri Lennole tuli ka Viru Valerest.

17. Põlva vallavalitsus  - esitas Põlvamaa IÜ.
Põlvamaa Invaühing esitas seekordseks kandidaadiks Põlva vallavalitsuse. Omavalitsus andis Põlvamaa PIK-ile 30 aastaks tasuta kasutusvaldusesse endise Peri Põhikooli hooned ja maa, kus on suurepärane võimalus välja arendada erinevaid teenuseid puuetega inimestele. Lisaks toetas Põlva vallavalitsus kaasfinantseerijana Peri sotsiaalkeskuse ( ikka seesama koolikompleks, mida nüüd nii nimetatakse) renoveerimist 40 000 EEKiga ja eraldas teenuste arendamiseks 20 000 EEK.

18. Honger OÜ  - annetas Karujärve laagri 2005 laste auhindadeks  laias valikus mänguasju. 

Ürituse korralduslikust küljest:

  • aktus toimub pangahoone IV korruse konverentsikeskuses, sisenemine kliendiuksest, liftiga üles. Samas on garderoob, invatualett. Kohvik samuti IV korrusel, liikumine tasapinnaline;
  • parkimisvõimalustest panga vahetus läheduses informeerin täiendavalt, lähedal on suur maa-alune parkla;
  • üritusele on oodatud 2-3 inimest (soovi korral ka rohkem) igast ühingust;
  • transpordikulud hüvitame arvestusega 1.20/km või sõidupiletite esitamisel. Eeldame, et n. kolme osaleja korral tullakse kulude kokkuhoiu nimel ühe, mitte kolme autoga;
  • osalejad oma ühingust palun registreerige aadressil  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. hiljemalt 5.veebruariks. Vajalik on see kohtade planeerimiseks nii aktuse ajal kui peale aktust kohvilauas;
  • ürituse pikkuseks arvestage 3 tundi: kaks aktuseks, kolmas kohvitamiseks ja suhtlemiseks.

Tagasisidet jääb ootama
Auli Lõoke, tegevjuht

Sületeenus Tallinna Autobussijaamas

Sületeenus Tallinna Autobussijaamas

Selle aasta detsembrist abistab Tallinnast reisi alustavat või Tallinna saabuvat liikumispuudega inimest bussi sisenemisel või väljumisel turvatöötaja.

Liidu juhatuse liikme, Tiia Sihveri ettepanekul võtsime ühendust  Securitas Eesti AS  ja  Tallinna Autobussijaama juhtidega, kes suhtusid ratastoolikasutajate muresse äärmiselt mõistvalt ja aitasid välja töötada parima lahendusvariandi sõitjate abistamiseks. Lepiti kokku telefoninumber, kuhu tuleb eelnevalt teatada kas bussi saabumis- või väljumisaeg ja muud üksikasjad. Märkimist väärib, et turvatöötajad teevad seda kõike vabatahtliku töö vormis, tasu küsimata.

Teenuse kasutaja ei pea olema tingimata ratastoolikasutaja. Loodetavasti kõik teavad, et puudega laps (olenemata puude raskusastmest) ja sügava puudega inimene saab sõita Eesti piires tasuta. Selleks müüakse 0-maksumusega pilet.

Helistada tuleb numbril 50 79526. Telefonil vastab Securitase teenistusjuht, kes paneb kirja kuupäeva, bussi saabumise või väljumise kellaaja, teie telefoninumbri ja muud täpsustamist vajavad üksikasjad. Kokkulepitud kellaajal saadetakse inimene bussile või aidatakse bussist maha. Kui mobiil ei vasta (n. sai ootamatult aku tühjaks), helistage 613 9218, see on Securitase korrapidaja number, andke vajalik info ja korrapidaja edastab selle teenistusjuhile. Tallinnas on ööpäevane turvavalve. Helistada võiksite siis, kui sõit on kindel — pilet juba ostetud. Aga mitte liiga vara, hästi sobib reisipäeva hommik.

Kuidas turvamees teid aitama peab, juhendate ise. Kuna jaamas on kaks turvatöötajat, ei peaks keegi oma kehakaalu pärast sõidust loobuma. Kuidas ratastool kokku käib ja kuidas pidurid peale panna, õpetate samuti teie.

Kel pikk sõit seljataga ja vajadus Tallinna bussijaamas tualetti kasutada, andke sellest märku turvatöötajale, kes viib teid läbi Cargobusi sissepääsu invatualetini (jaamas avalik invatualett praegu puudub).

Bussijaama ülem lubas astuda samme, et bussides kohad 1 ja 2  oleksid broneeritud liikumispuudega inimestele ja müüdaks välja viimastena. Esimestele istekohtadele on tunduvalt lihtsam aidata kui bussi tahaotsa.

Selline abistamine on praegu reisi ühes otsas, Tallinnas. Teises otsas  peab  ratastooliinimene  praegu ikkagi ise hoolt kandma, et leida endale abistaja.'

Tiia Sihveri eestvedamisel sai lahendatud väike, aga ratastoolikasutajale oluline probleem. Seda küll esialgu vaid Tallinnas, aga loodud sai pretsedent, millele toetudes edasi minna. Loogiline, et selline tugiteenus peab olema ametlik, tasustatav,  mitte  vastutulelikkuse korras osutatav, nagu praegu Tallinnas sai kokku lepitud. Liikumisvabadus on üks inimese põhiõigusi. Vähemalt seni, kuni liikumispuudega inimesel, eriti ratastoolikasutajal, puudub  võimalus kasutada ligipääsetavat transporti, peab teenus olema reguleeritud ja finantseeritud riiklikul ja/või kohalike omavalitsuste tasandil. Selleni jõudmiseks läheb veel aega. Nüüd on teil, ühingute juhtidel ja oma piirkonna liikumispuudega inimeste eestseisjatel, Tallinna näidet eeskujuks tuues, võimalik asuda läbirääkimistele kohapealsete bussijaamade haldajatega. Otsida üheskoos võimalusi, et ka reisi teine ots saaks sõbralikult abistatud.

Auli Lõoke, tegevjuht

Lepatriinunäitus ja vaatajakonverents

Puutepunktil on jälle hea uudis!


Lepatriinunäitus ja vaatajakonverents

Neljapäeval, 1.detsembril ootab Puutepunkt puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse, aadressil Endla tänav 59, kus toimub ridamisi tervelt kaks huvitavat ettevõtmist.

Kell 15 avatakse harrastuskunstnik Reelika Karu personaalnäitus.

25-aastane Reelika on juba aastaid maalinud kivist lepatriinusid ja ta ei oska öeldagi, kui palju täpilisi triinusid tema kodusest töötoast Tohvri külas Viljandimaal mööda Eestimaad laiali on rännanud.
Paarsada nooremat lepatriinupere liiget toob aga Reelika nüüd Tallinnasse kaasa.  Ta on pannud tähele, et lepatriinudel on kummaline mõjujõud - nad teevad inimesi rõõmsaks. Sedasama kogeb Reelika neid maalides isegi ja küllap on lepatriinurõõm talle toeks ka tema elus ühes ajukasvajatega.

Pärast näituse avamist peetakse Puutepunkti vaatajakonverents.
Konverentsil arutame üheskoos, mis on sügisel alanud saatesarja head ja vead. Ootame kindlasti ka häid ettepanekuid sarja tulevaste teemade, kontaktide ja muu osas, mis võiks saate huvitavamaks ja sisukamaks muuta.

Üritus lõpeb kell 17.00

Täiendav info ürituste kohta: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Sinu Puutepunkti toimetus

Autokool registreerib õppureid!

Autokool registreerib õppureid!

Leitud on konkreetne autokool Tallinnas, kelle sõiduõpetaja on valmis alustama  koolitusega juhilubade saamiseks. Sõiduõpetus toimub Renault´ autoga, mis on kohandatud käsijuhtimiseks. Sooviavaldusi kursustele võetakse vastu üle Eesti, vajadusel sõidab õpetaja õpilase juurde. Soovitav on ühest piirkonnast 2-3 õpilase leidmine, see ei aja kursuste hinda nii üles (bensiini hind edasi-tagasi sõiduks!). Kursuste koordinaatoriks jääb Kristo Priks, kes paneb kirja soovijad ja vastab küsimustele
(tel. 5010905, e-aadress: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

Loodetavasti jõustub järgmisest aastast sotsiaalministri määrus, kus on käsiseadmed autole doteeritavate abivahendite nimekirjas. Projektis on riigipoolne osalus 75% maksumusest. Püüame läbi suruda ka paigaldamise (mis on samuti väga kallis) doteerimist, praegu see määruse eelnõus puudub.

PALUN  LEVITAGE  INFOT  VÕIMALUSEST  JUHILUBADE  SAAMISEKS  KA  OMA SÕPRADE-TUTTAVATE  SEAS,   KELLEST  TEATE,  ET  NAD  OTSIVAD  VÕIMALUST  VASTAVAKS  KOOLITUSEKS!   

Auli Lõoke, tegevjuht                                                                                                                                    28.09.2005


City Renault pakub puudega inimesele kohandatud autodele 5% hinnasoodustust!

21.06.2005

Käsijuhtimisega autod otse automüüjalt !

Aastaid on olnud autode kohandamine erivajadustega inimestele terav probleem. Raskusi on olnud litsentseeritud autode ümberehitusega tegelevate firmade leidmisega, nende koostöö automüüjatega on olnud sisuliselt olematu. Võis minna nädalaid, enne kui ostetud auto sai viimaks käsijuhtimise.

Teine probleem on olnud autokoolides käsijuhtimisega autot vajavate inimeste sõidukoolitus, seniajani ei ole olnud ühelgi autokoolil käsijuhtimisega õppesõiduautot, ehkki vajadus on olnud suur.

Nüüd on asjad hakanud siiski paremuse poole liikuma. Esimesena Eestis pakub City Renault - Renault autode müüja, koostöös Baltic Mobility Centeriga ostetud auto kohest, koos riigipoolse dotatsiooniga ümberehitust, st. auto kliendile üleandmisel on see juba vastavalt vajadusele kohandatud ja sõiduvalmis. On olemas ka kohandatud proovisõiduauto, mis väldib  “põrsa kotis” ostmist.

Arendamisel on  koostöö autokoolidega, kes saaks vajadusel kohandatud auto nimetatud automüüjalt.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele kehtib puudega inimestele kasutamiseks spetsiaalselt ehitatud või eriseadmete paigaldamise teel kohandatud teede- ja sideministri kehtestatud tingimustel ja korras mootorsõiduki ostmisel käibemaksusoodustus, mis tähendab seda, et 18% käibemaksu asemel maksustatakse puudega inimese poolt enda tarbeks (peavad olema juhiload) ostetud auto 5% käibemaksuga. Sama soodustust rakendatakse ka raske/sügava puudega lapsevanema poolt ostetud kohandamata mootorsõidukile. Ajal, kus uusi autosid ostetakse järjest enam, on 13% hinnasoodustus autoostjale üpris oluline. Paraku on maksusoodustuse taotlemine olnud keeruline ja  bürokraatlik.

City Renault on püüdnud asjaajamist kliendi jaoks kergemaks muuta. Vaja on vaid perearsti poolt väljastatavat mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mis määratleb puudest tingitud kohanduste vajaduse ja sellega kinnitab õigust maksesoodustuse saamiseks. Ülejäänud asjaajamise (sh ARKis ja tolliprotseduurid) korraldab juba automüüja ise ning auto eest tasumisel maksab klient lihtsalt 13% vähem. Lisaks pakub City Renault kohandatud autodele 5% hinnasoodustust.

Olete oodatud proovisõidule !

Lisainfo:
Kristo Priks
City Renault
Staadioni 1, Tallinn
Tel. 5010905

www.cityrenault.ee
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


04.11.05 Kohtumine Verekeskuse töötajatega: Kas puudega inimene sobib doonoriks?

Reedel, 04.11.05 kohtume Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses kell 15.00 Verekeskuse töötajatega, et saada selgust, kas puudega inimene võib verd loovutada või mitte.

Väike ülevaate probleemi ajaloost:

mäletate, asi sai üles võetud noorteklubi Händikäpp poolt, kes saatis 12.09.05 Verekeskusele järgmise järelepärimise:

Noorteklubi „Händikäpp“ liikmed on pöördunud meie poole küsimusega, miks puudega inimesi keeldutakse võtmast täisveredoonoriks. Põhjuseks on Verekeskuse töötajad öelnud, et inimesel on puue.
EV Sotsiaalministri 29.aprilli 2005 määruses nr.65 on äratoodud loetelu haigustest ja teistest teguritest, mis välistavad vere loovutamist. See määrus ei kehtesta piiranguid veredoonoriks olemise kohta puude tõttu.
Mõned juhtumid:

  • Veebruaris 2005 pöördus Põhja Eesti Verekeskusesse sooviga täisvere doonoriks olla Sven Kõllamets. Pärast  Verekeskuse töötaja keeldus verd võtmast põhjendusega, et noormehel on puue. Verekeskuses lasti tal täita doonori küsitlusleht. Sven Kõllamets on eelnevalt soovinud verd anda ka Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvatel doonoripäevadel. Seal pole tal lastud isegi küsitluslehte täita, põhjendades seda Sveni nähtava liikumispuudega. Sven kasutab liikumiseks rulaatorit või ratastooli.
  • Septembris 2005 EV Sotsiaalministeeriumis toimunud doonoripäeval keelduti verd võtmas Tiia Sihveril, samuti põhjendades keeldumist puude olemasoluga. Tiia täitis küsitluslehe, tegi läbi kõik nõutavad protseduurid. Doonorivere võtmisest keelduti, tuues põhjenduseks puude olemasolu. Tiia kasutab liikumiseks ratastooli.
  • Juunis 2005 Tartus toimunud Hansapäevadel oli Raekoja platsil üleval doonoritelk. Monika Haava soovis doonoritelki minnes verd anda. Küsitluslehte tal täita ei lastud, keelduti vere võtmises põhjendusega, et Monikal on puue. Monika kasutab kõndimiseks keppi.

Käesolevaga soovib noorteklubi „Händkäpp“ teada, mille alusel keeldutakse puude olemasolul inimeselt doonorivere võtmisest.
Mõistame , et teatud diagnooside  puhul on vere võtmisest keeldumine õigustatud.
Vastavalt eelpool nimetatud määruse § 10 on doonori valiku eesmärgiks kaitsta retsipienti verega ülekantavate haiguste ja ravimite kahjulike mõjude eest ning mitte kahjustada verd loovutava doonori tervist.  Samas oleme veendunud, et puude olemasolu doonoril ei pruugi enamasti ohustada retsipienti ega doonorit ennast. Seega on ainult puude alusel doonorivere võtmises keeldumine diskrimineeriv.
Lugupidamisega
Ülle Valvar, Noorteklubi „Händikäpp“ liige


Sellele järgnes vastus Põhja-Eesti Verekeskuse infojuhilt Marina Talisainenilt:

Hea meelega saaksime Teiega ning noorteklubi Händikäpp liikmetega kokku ning arutaks kõiki küsimusi ja probleeme. Vajadusel selgitaksime veel doonorlusega seotud riske, vastutust ning doonorluse meditsiinilist poolt. 

Samas oleksime väga tänulikud konstruktiivse koostöö ning mõistva suhtumise eest. Veredoonorlus on väga tundlik teema ning kahjuks on meil eelnevad kurvad kogemused erinevate ühenduste ja organisatsioonidega, kes üritasid veredoonorluse arvelt ennast teostada, otsivad diskrimineerimist või populaarsust ning üritavad tõestada, et nemad saavad kõikidest transfusioonmeditsiini seisukohtadest ja probleemidest paremini aru kui Põhja Eesti Verekeskus.

Mind teeb alati kurvaks kui mõne oma ala eksperdi seisukohti arutatakse laia auditooriumi ees püüdes tõestada oma suuremat kompetentsust kõnealuses valdkonnas ning kahtlustades oma ala spetsialiste ebakompetentsuses või soovis kedagi diskrimineerida. Hea meelega seletame ja arutame transfusioonmeditsiini seisukohti sõbralikus õhkkonnas ning vastame täiendavatele küsimustele. Sooviksime arutada probleemi mitte emotsionaalsel või diskrimineerimisega seotud tasandil, vaid arutada võimalusi koostööks ning vältida arusaamatusi ja põhjendamatuid süüdistusi.

Oleksime väga tänulikud kui teataksite meile eelnevalt, millistele küsimustele ei saanud Te meie kirjast ammendavat vastust. Kohtumist aitaks muuta konstruktiivsemaks ka Teie poolt pakutud kava ja teemade loetelu. Omalt poolt ootaksime koostööd ning austust arstide seisukohtade ja kogemuse vastu. Kuna kogu vastutus doonori ja patsiendi tervise eest lausub täielikult ainuüksi arsti õlgadel, teeb arst otsuseid tuginedes oma teadmistele, kogemustele ja eetikale. Meie kaitseme doonorite tervist isegi siis kui nad ise sellest ei hooli või ei teadvusta kõiki riske.

Kahjuks ainuüksi soovist verd loovutada ei piisa doonoriks hakkamiseks. Kõik inimesed ei sobi doonoriteks ning isegi absoluutselt terved inimesed ei sobi mõnikord oma elustiili või füüsiliste parameetrite poolest vereloovutajateks. Meil on alati ülimalt kahju kui oleme sunnitud tagasi saatma inimesi, kes on meie juurde tulnud siira sooviga aidata abivajajaid, kuid see on paratamatult üks osa meie tööst ja me loodame, et inimesed saavad meie seletustest aru ning ei otsi nendes ebakompetentsust või diskrimineerimist. Samas oleme alati rõhutanud, et õnneks on ka palju teisi võimalusi, kuidas aidata verekeskust ning kuidas olla ühiskonnale või abivajajatele kasulik.

Lugupidamisega,                                  
Marina Talisainen
Põhja-Eesti Verekeskuse infojuht


21.09.05 käisime saate Puutepunkt võttetiimiga Verekeskuses, kus Tiia Sihver üritas veelkordselt verd anda, kuid tulutult. Selgus taas, et Tiia on küll terve, aga puudega. Järgnev repliik on sellest visiidist ajendatud.

Lisaks veel, et lubasime Tiia Sihverile ning Eesti Televisioonile meie kohtumise käigus, et uurime, kuidas mainitud probleem on lahendatud teistes Euroopa Liidu riikides. Meie järelpärimisele vastati, et liikumispuudega inimestelt verd siiski reeglina ei võeta, sest see on seotud liigsete potentsiaalsete riskidega ning läheb doonorluse põhimõtetega vastuollu, sest doonorluse üheks eesmärgiks on doonori tervise ja heaolu säilitamine. Samas kuna doonorivalik on individuaalne, alati lähtutakse konkreetse inimese tervise seisundist, puue sügavusest ning verekeskuse arsti teadmistest ja eetikast. Doonorivaliku eest vastutab alati arst või väljaõpet saanud meditsiiniline töötaja, doonoril ei ole õigust võtta vastutust enda peale ning antud otsusega ohustada enda või patsiendi tervist või enesetunnet.

Parimate tervitustega,
Marina Talisainen
Põhja-Eesti Verekeskuse infojuht


Minu lisandus:  esmaspäeval 24.okt. käisid liidu tegevusega tutvumas  kolleegid Oulust. Kasutasin juhust ja küsisin, kuidas doonorlusega Soomes lood on. Vastus - takistuseks on kõik samad põhjused, mis tervel inimeselgi (põetud haigused, pooleli olev raviprotseduur, hetke enesetunne, vereanalüüsi tulemused jne.), mitte puue. Mees Oulust, kel puudub kaks kätt ja kel on probleeme tasakaaluga, on aktiivne vereloovutaja.


 

27.10.05 ilmus Maalehes Anneli Aasmäe artikkel Kepp ja ratastool segavad doonorlust,
mille lühendatud variant ilmus Postimehe onlines samal päeval. Artikkel kogus parajalt kommentaare, mis näitab, et ükskõikseks see teema tavakodanikke ei jäta.  Link:  http://www.postimees.ee/271005/online_uudised/181349.php


Kuidagi ei raatsi siia panemata jätta Kaido Kikkase mahlakat kommentaari:

See doonorluse jama on mullegi tuttav. Käisin omal ajal TTÜ-s õppides 3-4 korda doonoriks. Midagi ei juhtunud, paha ei hakanud - oli hea meel, et sai ehk kedagi aidata. Kuni ükskord...
Tookord olid verd võtma pandud mingid kummalised kujud, kes vahtisid mind kui vasikas uut aiaväravat... Asi lõppes sellega, et mind topiti autosse ja kimati verekeskusse - ilmselt siis ülemustelt nõu küsima, kuidas sellise ebastandardse tegelasega toimida. Lõpptulemusel ilmuski siis verekeskuses mingi tähtsam kuju, kes mulle teatas, et kahjuks ma doonoriks ei sobi. Lihtsalt puude tõttu. Mind aga oldi tassitud linna teise otsa, seejärel aga  lasti ilma pikema kommentaarita sinna lahti - mine omal jõul koju, kui tahad.

Seepeale kirjutasin ühte päevalehte artikli, mis ka avaldati - kuid ega mingit lähemat tagasisidet verekogujate poolt pole olnud ka.
Sellest ajast suhtun verekogujate hädakisasse stiilis "N grupi veri on lõpukorral!" pigem kurja muigega. Kuigi jah, tegelikult on tõesti keegi kusagil hädas ja sarnaste "ajuhiiglaste" tõttu jääb kasutamata hulk hea tahtega doonoreid. Minu juhtum leidis aset kümnekonna aasta eest – paneb tõsiselt imestama, et sedalaadi tegelasi ikka veel riigiasutustes töötab...
Kakk
P.S. Kes mind tunnevad, need teavad, et tõenäoliselt olen füüsiliselt paremas vormis kui ilmselt enamik n.ö. vastuvõetavaid doonoreid. Aga see sealseid "tervishoiutöötajaid" üldse ei kottinud.


Kuna probleem on nüüd igakülgselt üles võetud, on tagumine aeg asjad selgeks rääkida kõigi osapoolte vahel. Kas tegemist on kartusega puudega inimese ees või on keeldumiseks ikka mingi ratsionaalne põhjus ka?

Kui leiame ühiselt, et tegemist on põhjendamatu murega, kas võiksime siis välja käia idee DOONORIPÄEVA korraldamiseks siin, Endla 59, Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses, kus puuduvad probleemid ligipääsetavusega?
Kas oleks meie hulgas vereloovutajaid? Kutsuksime siis siia ka pimedad, kurdid, kel näivaks/nähtavaks takistuseks vaid puue, kuid tervis ja verenäitajad normis. Ja kõik puudeta sõbrad-tuttavad. Ma ei tea, palju peab olema osalejaid, et verekeskuse töötajad üldse oma varustusega välja tuleksid? Ja võib-olla jäävad nad oma kindla EI juurde. See peakski reedel selguma.

Kas on mõttega kaasatulijaid? Mida arvate, andke teada!
Hea oleks, kui teataksite, kes reedesele kohtumisele tulevad, tahaksime tassi kohvi pakkuda ja istekohtadega mitte jänni jääda.

Auli Lõoke, tegevjuht

Ära anda korras printer ja remonti vajav koopiamasin

Lugupeetud liikmesühingute juhid,

seoses sellega, et selle aasta kevadel õnnestus saada kontorisse uus printer-koopiamasin,
on ära anda:

1. Printer Hewlett Packard Deskjet 520 (maatriksprinter, nagu pankades kasutusel). Printer on töökorras, sellega töötas Tanja selle ajani, kui minu laserprinter vabanes. Tindikassett, mis selles kasutusel on, maksab 500 krooni ringis ja sellega tuli Tanja välja ligi aasta. Teadmiseks, et selle printeriga saab teksti, mitte pilte printida.

2. Koopiamasin Gestetner 2320Z, mis vajab tugevat remonti. Gabariitidelt küllaltki suur. Kui on korras, teeb korralikku tööd nii A4 kui A3 formaadi paljundamisel. Kui keegi saab sponsorite abi kasutada, siis tasub võtta, muidu läheb hooldamine kalliks. Tahmakassett maksis ca 700 krooni, neid kulus meil aastas kaks tükki. Meie juures oli masinal kõva koormus, seepärast vajas ka järjest sagedamini remondimehe abi.

Kui kellelgi on nende kahe asja vastu huvi, andke teada!

Auli Lõoke, tegevjuht

Igal ühingul OMA veebileht

Lugupeetud ühingute juhid,


külastades meie kodulehekülge www.elil.ee, pange tähele uuendust liikmesühingute kontaktandmete juures. Mella on teinud võimalikuks igal ühingul avaldada oma organisatsiooni puudutavaid täiendavaid andmeid, infot, pilte, jutte, viiteid jne. lingi all TÄIENDAV INFO. Teisisõnu - igal ühingul on OMA tasuta veebileht, kuhu mahub just nii palju informatsiooni, kui vajalikuks peate. Saaksime olla üksteise tegemistega paremini kursis, vastastikune  informeerimatus häirib meid kõiki.

Olen nõus nendega, kes on avaldanud arvamust, et meie koduleht on liiga Tallinna-keskne. See häirib ja olen siiralt rõõmus, et on teisigi samal arvamusel olijaid. Aga see on sellepärast nii, et mul puudub info, mida teete või kas üldse teete. Paratamatult olen paremini kursis Tallinnas toimuvaga, kuna see on käe-jala juures. Olen seda meelt, et koduleht pole pelgalt üldinfo koht, vaid meie kõikide sisustada sündmustega, mis meie ümber toimub. Mitte ainult Tallinnas, vaid kõikjal üle Eesti. ELILi KODULEHT ON MEIE KÕIKIDE LEHT. Ootame ettepanekuid ja soove ka üldsisu kohta - millist üldhuvitavat teavet avaldada, millised püsilingid oleksid vajalikud, ka viiteid huvitavale materjalile, mida üles panna.

Siit üleskutse - kasutagem Mella loodud võimalust kindlasti ja aktiivselt! Materjalid võib saata kohe Mellale või kui arvate, et võiksin need üle vaadata ja vajadusel tsipa redigeerida, siis siia. Kui tekib n. tehnilisi küsimusi OMA kodulehe kasutamise kohta, saatke kiri Mellale See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja Mella annab nõu.

Mida arvate pakutud võimalusest?

Tagasisidet ootavad ja tervitavad nii Mella kui Auli.

Piirkondlikud infopäevad 01.jaanuarist 2006 kehtima hakkavast Tööturuteenuste ja -toetuste seadusest

Lugupeetud kolleegid,

sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond on sel sügisel oma teavitustegevusega väga aktiivne. Saabus järjekordne kutse, seekord regionaalsetele infopäevadele 1. jaanuaril 2006 jõustuva Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse valguses. Seminaridest osavõtt tasuta.
Olgem aktiivsed osalema!

Küsisin taas toimumispaikade (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) ligipääsetavuse kohta. Vastus pole roosiline, eriti Pärnu Rannahotelli osas.

Jõhvi ja Tallinnaga ei ole probleeme. Küll aga puudub inva-WC nii Tartus kui Pärnus. Tartus pidavat aga WC piisavalt lai olema ja korraldajad on nõus pakkuma oma abi treppidest üles aitamisel. Pärnus aga ei ole kahjuks ei üht ega teist võimalust.
Registreerige, palun, neli tööpäeva enne infopäeva toimumist See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Auli Lõoke, tegevjuht
 



KUTSE
Hea koostööpartner,

2006. aasta 1. jaanuarist jõustub uus Tööturuteenuste ja –toetuste seadus. Seoses sellega kutsub Sotsiaalministeerium Teid osa võtma seaduse infopäevast, kus antakse ülevaade peamistest tööturu suundumustest ja muudatustest nii Eestis kui Euroopas, tutvustatakse Tööturuameti uut struktuuri ning käsitletakse põhjalikumalt peamisi põhimõtteid, mis kaasnevad uue Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse jõustumisega.
Infopäevade algus on kõikjal kell 10.30 ning need toimuvad järgmiselt:
·       21. novembril 2005 Tallinnas (Rahvusraamatukogus)
·       28. novembril 2005 Tartus (Atlantises)
·       01. detsembril 2005 Pärnus (Rannahotellis)
·       07. detsembril 2005 Jõhvis (Kontserdimajas)
AJAKAVA:
10.30 – 11.00 – Registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 – Infopäeva avamine ning tervitussõnad (Katrin Höövelson,Tööturu osakonna juhataja)
11.15 – 12.30 – Sissejuhatavad ettekanded
1.      Statistiline ülevaade tööturu üldistest näitajatest (Ülle Marksoo,Tööpoliitika info ja analüüsi osakonna nõunik)
2.      Peamised tööturu valdkonna arengusuunad Euroopas ning tegevused Eestis (Katrin Höövelson)
3.      Ülevaade Tööturuameti uuest struktuurist ning muudatustest (Tiina Ormisson,Tööturuameti peadirektor)
12.30 – 13.30 – Lõuna
13.30 – 16.00 – Tööturuteenuste- ja toetuste seadus

  1. Seaduse eesmärk ja peamised mõisted (Aira Varblane,Tööturu osakonna tööturupoliitika juht)
  2. Juhtumikorralduse põhimõte (Helmi Tampere,Tööturu osakonna peaspetsialist)
  3. Individuaalne tööotsimiskava (Anneli Lääne,Tööturu osakonna peaspetsialist)
  4. Muudatused tööturuteenuste ja –toetuste osas (Aira Varblane)
  5. Riskigrupid tööturul (Kerstin Peterson,Tööturu osakonna peaspetsialist)

~16.00 – Kokkuvõte ja lõpetamine (Katrin Höövelson)
NB! Päevakavas võib tulla väiksemaid muudatusi
Infopäev ja sinna juurde kuuluv lõunapaus on osalejatele tasuta. Seminarile ootame ligi 75 osavõtjat.
Palume registreerida hiljemalt neli tööpäeva enne infopäeva toimumist: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Samas ka täpsem info ürituse kohta.  
Teie aktiivset osavõttu lootma jäädes,
Katrin Höövelson
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja

Sotsiaalministeerium kutsub piirkondlikele seminaridele

Lugupeetud kolleegid,

sotsiaalministeeriumi poolt tuli kutse neljas paigas üle Eesti korraldatavale  seminarile. Pean organisatsioonide juhtide/aktiivi  osavõttu väga oluliseks, sest kõne all on meid otseselt puudutavad küsimused - hooldajatoetused, toimetulek, töö puuetega inimestega jne. Osalejateks tahetakse kokku saada suurt ringi valdkonnaga kokkupuutuvatest spetsialistidest. Saab arvamust avaldada ja küsimustele vastuseid küsida otseallikatest. Osavõtt on TASUTA, mis pole sugugi vähetähtis. Registreerimine:
Registreerida saab e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistades telefonil 626 9309.

Ministeerium palub võimalusel teavitada ja kutsuda seminarile ka teisi inimesi, kellest teate, et nad puutuvad kokku antud valdkonna teemadega (n. õpetajad, arstid,

politseitöötajad jt.)

Kõik seminaride toimumispaigad on ka ratastoolikasutajale ligipääsetavad.

Planeerige siis oma ajakavasse võimalusel ka  piirkondlikust seminarist osavõtt!

Auli Lõoke, tegevjuht                                                                                                 05.10.2005

KUTSE
Lugupeetud kohalike omavalitsuste ning maavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, sotsiaalala spetsialistid, eksperdid ja koostööpartnerid
Meil on hea meel Teid kutsuda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna poolt korraldatavatele seminaridele, kus arutletakse lastekaitse, sotsiaalhoolekande ja puuetega inimestega seotud teemadel.
· 17. oktoobril toimub seminar Jõhvi Kultuurimajas. Seminarile ootame ligi 120 osavõtjat.
· 20. oktoobril toimub seminar Tallinnas Reval Hotel Olümpias. Seminarile ootame ligi 150 osavõtjat.
· 24. oktoobril toimub seminar Pärnus Hotell Strand. Seminarile ootame ligi 100 osavõtjat.
· 01. novembril toimub seminar Tartus Vanemuise konverentsikeskuses. Seminarile ootame ligi 120 osavõtjat.
Orienteeruv ajakava:
10.30 - 12.00 sissejuhatav loeng sotsiaalhoolekande ja lastekaitse seaduse arengutest ning puuetega inimeste õiguste kaitse strateegiast
12.00 - 13.00 lõuna
13.00 - 14.30 arutelud töögruppides
14.30 - 15.00 kohvipaus
15.00 - 16.00 kokkuvõtted
Töögruppide teemavaldkonnad:
1)      toimetulekutoetus
2)      hooldajatoetus
3)      hoolekandeseaduse praegused muutused – asenduskodu, laste päevahoid, juhtumikorraldus
4)      puuetega inimeste töö
5)      kvaliteedikontroll ja järelevalve, registreerimine
6)      lastekaitse
Sotsiaalministeeriumist osalevad seminaril hoolekande osakonna ametnikud. Seminar ja sinna juurde kuuluv lõunapaus on osalejatele tasuta
Teie aktiivset osavõttu lootma jäädes,
Sirlis Sõmer
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
Sügisel korraldab Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond palju seminare ja konverentse, ürituste kalender on üleval ka Sotsiaalministeeriumi veebilehel www.sm.ee (ministeeriumi korraldatavad üritused).

Kampaania „Ratastoolis liikleja, ole nähtav!”

Kampaania „Ratastoolis liikleja, ole nähtav!”

Meie liidul ja Maanteeameti liiklusohutuse osakonnal on käsil väike ühisprojekt Ratastoolis liikleja, ole nähtav!

Eesmärgiks:
ühelt poolt teavitada kaasliiklejaid suhteliselt väikesest seltskonnast, kes liiklemiseks kasutavad ratastooli ning
teiselt poolt tuletada ratastoolikasutajatele meelde, et pimeda aja saabudes on tervislik nii ratastooli kasutajal, ratastoolil kui ka abistajal olla nähtav.

Selle teavituskampaania käigus võetakse jutuks ka muud ratastoolisõitu takistavad momendid, kuid peamine on ohutu liiklemine pimedal ajal. Seni on tehtud väikesed saatelõigud ja ka eetrisse antud Kanal2 liiklussaates Rooli võim ja  TV3 liiklussaates STOP. Nii ühe kui teise kanali saatejuhiga on kokkulepe teema juurde mõne aja möödudes tagasi tulla.

Saates Rooli võim näidati, kuidas helkur-kleepsuga ratastoolid nähtavaks teha.
Maanteeamet toob meile tasuta selliseid kleepse ratastoolidele kleepimiseks. Tegemist on sama materjaliga, millega tehakse nähtavaks liiklusmärgid pimedas autotulede valguses. Hirmkallis, aga parim, mida saada võib. Materjal on kääridega lõigatav mõõtu, mida konkreetselt vaja on.

Helkureid on ka võimalik saada - iseasi, kui palju neid vaja on. Paljudel on kindlasti olemas.

Nii et kaks küsimust:
1. mitmele ratastoolile oleks teie ühingul vaja kleepse (loomulikult võib ja peab jagama ka ühingu mitteliikmetele)?
2. palju helkureid vaja on?

TÄHELEPANU!

Maanteeamet  pakub TÖÖD  ratastoolikasutajale, kes on  kas  liiklus- õnnetuse ohver või olnud õnnetuse ajal roolis või kaassõitja. Nimelt vajatakse inimest, kes suudaks juhtunust rääkida, nii õnnetuse põhjustest kui elust peale õnnetust. Seda on vaja ennetustööks noortega. Näitlikustamiseks - ehk paneb mõne uljaspea mõtlema võimalikele tagajärgedele. Igas maakonnas on omad liiklusohutus- osakonnad, kes tegelevad ennetustööga ja kellel on ressursid selliste projektide läbiviimiseks. TÖÖ oleks töövõtulepinguga, pidev, kulud kompenseeritakse. Vajadusel kindlustatakse transport. Jutt oli ühest inimesest, kuid endast märku võiksid anda rohkem, et vajadusel saaksid (n. haigestumise puhul) üksteist asendada.

Palun mulle sellisest tänuväärsest tööst huvitatutel KIIRESTI teada anda, et siis tegijatega juba tuttavaks saada ja täpsemat teavet kuulda.

Auli Lõoke, tegevjuht                                                                                            01.10.2005

5293144;  672022

Saatesarja Puutepunkt toimetuselt

Kutsume nõu küsima!

Septembri algusest läks käima uus erivajadustega inimestest pajatav saatesari Puutepunkt. Saade on ETV ekraanil pühapäeviti kell 15.45 ja kolmapäeviti 18.15. Saatele pakub lisa internetiportaal www.vedur.ee/puutepunkt.

Puutepunkti juurde kuulub aga veel üks hea võimalus – nimelt on iga saate, ka korduse järel kahe tunni vältel avatud nõuandetelefon 628 4405. Nõu saab igal kord mõnel kindlal, saates käsitletud teemal ja küsimustele vastama oleme palunud need, kes valdkonda hästi tunnevad. Mis teemal parasjagu nõustamine toimub, saab teada saate lõputiitritest. Info on väljas ka portaalis. Kellele telefoni teel küsimine ei istu, saab oma küsimuse teele saata e-postiga, aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Veel lihtsam on küsimus kirja panna Puutepunkti koduleheküljele.

Oleme Teile väga tänulikud, kui oleksite meile abiks info levitamisel Puutepunkti nõuandetelefoni kohta. Kahetsusväärne, kui hea võimalus huviliste poolt kasutamata jääb. Hüva nõu on kallis – ütleb vanasõna ja meiegi oleme saadet tehes kogenud, et väga sageli ei tea inimesed vähimatki neist abivõimalustest, mida pakub meditsiin või hoolekanne.

Loe Eesti Päevalehest lugu Uus saade erivajadustega inimestest

Tervitustega,
Puutepunkti toimetus

Käsijuhtimisega autod otse automüüjalt !

City Renault pakub puudega inimesele kohandatud autodele 5% hinnasoodustust!

21.06.2005

Käsijuhtimisega autod otse automüüjalt !

Aastaid on olnud autode kohandamine erivajadustega inimestele terav probleem. Raskusi on olnud litsentseeritud autode ümberehitusega tegelevate firmade leidmisega, nende koostöö automüüjatega on olnud sisuliselt olematu. Võis minna nädalaid, enne kui ostetud auto sai viimaks käsijuhtimise.

Teine probleem on olnud autokoolides käsijuhtimisega autot vajavate inimeste sõidukoolitus, seniajani ei ole olnud ühelgi autokoolil käsijuhtimisega õppesõiduautot, ehkki vajadus on olnud suur.

Nüüd on asjad hakanud siiski paremuse poole liikuma. Esimesena Eestis pakub City Renault - Renault autode müüja, koostöös Baltic Mobility Centeriga ostetud auto kohest, koos riigipoolse dotatsiooniga ümberehitust, st. auto kliendile üleandmisel on see juba vastavalt vajadusele kohandatud ja sõiduvalmis. On olemas ka kohandatud proovisõiduauto, mis väldib  “põrsa kotis” ostmist.

Arendamisel on  koostöö autokoolidega, kes saaks vajadusel kohandatud auto nimetatud automüüjalt.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele kehtib puudega inimestele kasutamiseks spetsiaalselt ehitatud või eriseadmete paigaldamise teel kohandatud teede- ja sideministri kehtestatud tingimustel ja korras mootorsõiduki ostmisel käibemaksusoodustus, mis tähendab seda, et 18% käibemaksu asemel maksustatakse puudega inimese poolt enda tarbeks (peavad olema juhiload) ostetud auto 5% käibemaksuga. Sama soodustust rakendatakse ka raske/sügava puudega lapsevanema poolt ostetud kohandamata mootorsõidukile. Ajal, kus uusi autosid ostetakse järjest enam, on 13% hinnasoodustus autoostjale üpris oluline. Paraku on maksusoodustuse taotlemine olnud keeruline ja  bürokraatlik.

City Renault on püüdnud asjaajamist kliendi jaoks kergemaks muuta. Vaja on vaid perearsti poolt väljastatavat mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mis määratleb puudest tingitud kohanduste vajaduse ja sellega kinnitab õigust maksesoodustuse saamiseks. Ülejäänud asjaajamise (sh ARKis ja tolliprotseduurid) korraldab juba automüüja ise ning auto eest tasumisel maksab klient lihtsalt 13% vähem. Lisaks pakub City Renault kohandatud autodele 5% hinnasoodustust.

Olete oodatud proovisõidule !

 

Lisainfo:
Kristo Priks
City Renault
Staadioni 1, Tallinn
Tel. 5010905

www.cityrenault.ee
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tõrvaaugu puhkelaager 11.-17.07.2005

Tulekul Tõrvaaugu puhkelaager!

Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu suvine puhkelaager toimub 11.-17.07.2005.a. Osalustasu terve nädala eest täiskasvanutele on 270 krooni, lastele alla 12 aasta 135 krooni.

Päevade kaupa: esmaspäevast kuni kolmapäevani täiskasvanutele 45 krooni päev, lastele 25 krooni päev.

Alates neljapäevast kuni pühapäevani täiskasvanutele 55 krooni päev ja lastele 30 krooni päev.

Registreerida saab Endla 59 või telefonil 6 543 556 ja rahad maksta kuni 01.07.2005.a.

TLIÜ juhatus

Tööturule raamatupidajana KPMG kursuste abil

Tähelepanu!
Huviliste leidmisel on käivitumas praktilist laadi projekt puuetega inimestele - võimalus õppida raamatupidajaks sellisel tasemel, mis võimaldab soovi korral tööle asuda kasvõi FIE-na. Raamatupidajateks õppida soovijate nimekirjade koostamine on tehtud ülesandeks kohalikele kodadele. Kojad täidavad  meie andmete põhjal allpool toodud küsimustiku.

Lugupeetud ühingute juhid ja teised kodulehe lugejad - PALUN teavitage sellest oma ühingute liikmeid (võimalusel ka mitteorganiseerunud inimesi), kellest teate, et nad ei tööta ja otsivad tööd; kes tahaksid end täiendada või midagi uut juurde õppida. Raamatupidaja töö sobib eriti hästi liikumispuudega inimestele kodutööks. Tähtaeg on kodadel nimekirjade edastamiseks 20. juuni, nii et meie ühingute poolt esitatud nimed peavad kodade tegevjuhtideni jõudnud olema päev-kaks varem.

Täpsem KPMG projekti tutvustus allpool.
Auli Lõoke, tegevjuht

TÖÖTURULE RAAMATUPIDAJANA KPMG KURSUSTE ABIL

EPIK ja KPMG Estonia vahel on välja kujunemas koostööprojekt, mille eesmärk on tööealiste puuetega inimeste integratsioon tööturule. Projekti raames on KPMG valmis jagama oma teadmisi puuetega inimestele, et neil oleks võimalik alustada tööd raamatupidajana. Samuti on edukalt programmi läbinul vajalikud raamatupidamisalased teadmised iseseisvalt ettevõtte käivitamiseks.

Täna oleme me projekti kavandamise faasis, kus paluksime teiepoolset tagasisidet ja ettepanekuid projekti asjakohasuse hindamiseks ja hiljem eduka läbiviimise tagamiseks.

Allpool on toodud projekti lühitutvustus ja küsimused, millele ootame Teie vastuseid hiljemalt 20. juuniks.

Lugupidamisega,

Deiw Rahumägi                                                                 Katrin Siirak
EL struktuurifondide                                                          Koolitusjuht
nõustamisteenuste juht                                                       KPMG Estonia
KPMG Estonia                                                                 Tel 626 8737
Tel 667 6830                                                                     See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.                                                 

KÜSIMUSED

  1. Kui palju (orienteeruvalt) on kodadel teada inimesi, kes oleks huvitatud tööst raamatupidajana või raamatupidamisalaste teadmiste omandamisest?
  2. Milline on keskmiselt huviliste:
    1. vanus 
    2. töökogemus  
    3. haridustase 
    4. tervislik seisund 
  3. Millised oleksid praeguse seisuga raamatupidamisalase koolitusprogrammi läbinud puudega inimese võimalused töö leidmiseks?
  4. Milline oleks eelistatud koht koolitusprogrammi läbimiseks?

 
IDEEKAVAND

Probleem:      puudega inimesel on uue eriala omandamine ja tavapärasel viisil töö leidmine raskendatud, ligipääs ümberõppe võimalustele on piiratud võimaluste puudumise või koolituse kõrge maksumuse tõttu.     

Idee:               läbi koolitamise, tööandjate võrgustiku ja tugiisikute süsteemi luua puudega inimesele võimalused uue eriala omandamiseks tööturule naasmisel.

Sihtgrupp:     tööealised puudega inimesed üle Eesti, kes on valmis alustama tööd raamatu- pidamise valdkonnas.

Eesmärk:     projekti eesmärk on anda tööealistele puudega inimestele vajalik erialane ettevalmistus töötamiseks raamatupidajana või raamatupidaja assistendina. Koolitusprogrammi käigus omandatavate teadmiste abil on osaleja võimeline korraldama ka väiksema ettevõtte raamatupidamist. Programmis osaleja saab tunnistuse koolituse läbimise kohta.

Alaeesmärgid:1) tööealistele puudega inimestele vajalike raamatupidamisalased teadmiste andmine tööks raamatupidajana, raamatupidaja assistendina või väikeettevõtte raamatupidamise korraldamiseks

                       2) Töölesaamise võimaluste vahendamine koolituse läbinute ja tööandjate vahel erialaorganisatsioonide kaudu

                       3)  Õpipoisi projekti koostöös eraettevõtetega. Programmis osalejal on praktikust  mentor, kes nõustab  koolituse läbinut kokkulepitud ajalise mahu ulatuses.


Kestus

Programmi kestus on kokku 6 kuud, mille jooksul on võimalik läbida kolm koolitust - arvutialaste baasoskuste koolitus ja kaks raamatupidamise kursust, mis vastavad raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni tasemetele I ja II. Koolitusele järgneb praktika tugiisiku toetamisel. Pärast koolituse läbimist toimub töölesaamise võimalustest teavitamine erialaorganisatsioonide kaudu. Neile, kes soovivad oma ettevõtte asutada, on võimalik pakkuda nõustamist. Edukatel programmi lõpetajatel on võimalik kasutada loodava EPIK Inkubatsioonikeskuse teenuseid.

KPMG Estonia

KPMG on ärinõustamisfirmade ülemaailmne võrgustik, mis osutab auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid. Meie ligi 100 000 töötajat on spetsialiseerunud tööstusharude kaupa. See võimaldab meil pakkuda ettevõtetele ja organisatsioonidele sektoripõhiseid lahendusi 148 riigis.

KPMG Eesti, Läti ja Leedu kontorid on koondunud ühise ärinime KPMG Baltics alla. Enam kui 200 ärinõustajaga KPMG Baltics'il on pikaajaline rahvusvaheline tegutsemiskogemus ning põhjalikud teadmised regiooni ärikeskkonnast tänu kolmes Balti riigis tegutsevate asjatundjate oskuste, kogemuste ning informatsiooni aktiivsele vahetamisele

Manual OÜ aitab liikumisabivahenditega

Manual OÜ aitab liikumisabivahenditega

OÜ Manual on asutatud 01.01.2005 Tallinnas Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu juures.

Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing on juba üle 5 aasta tegelenud liikumispuudega inimeste varustamisega abivahenditega. Esialgu jagasime meile saadetud humanitaarabi, nende saadetiste lõppemisel hakkasime sisse ostma kasutatud abivahendeid, neid kohapeal remontima ja odavalt müüma. Selle tegevuse käigus lõime kontakte abivahendeid tootvate firmadega ning oleme hakanud inimesi varustama ka uute kõrgekvaliteediliste abivahendidega.

Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet on 3 aastat sõlminud meiega lepingu abivahendite müügi doteerimiseks.

Kuna Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu abivahendite alase majandustegevuse maht oli ületanud ühingu põhitegevuse mahu, pidime lähtudes EV MTÜ-seadusest vastavalt ühingu juurde looma osaühingu abivahendite müügiks ja valmistamiseks. Seega meie senist tegevust jätkab Manual OÜ.

OÜ Manual töötajad on ise liikumispuudega ja teavad, milline abivahend on inimesele vajalik ja millist peaks ta kasutama. Keerulisemate ja spetsiifiliste abivahendite puhul saame kasutada Soome abivahendite firma Respecta Oy füsio-ja tegevusterapeutide konsultatsioone. OÜ Manual esindab Eestis Soome Respecta OY-d (mitmesugused abivahendid) ja Turvax OY-d, kes valmistab mitmesuguseid abivahendeid autodele.

Uute abivahendite tellimuse täidame kuni ühe kuu jooksul.

OÜ Manual pakub alljärgnevaid abivahendeid.

  1. Remonditud ratastoolid- täishind 2500-3000kr. Sobivad vanematele inimestele, kes liiguvad toas või vähesel määral kodu ümbruses.
  2. Elektrilised ratastoolid ja rollerid, kasutatud- hind 14000-19000kr. Anname 6 kuuse garantii, mille jooksul (kui ei ole tekkinud mehhaanilisi vigastusi näit. otsasõidud jmt) remondime tooli või vahetame välja). Meie kogemused näitavad, et 4 aastat tagasi valmistatud toolid liiguvad tänaseni edukalt, kui akud välja vahetada. Milleks kulutada siis suuri rahasid uue tooli ostmiseks, kui sama raha eest võime rahuldada 5-6 inimese vajaduse.
  3. Auto käsijuhtumisseadmed - hind koos paigaldamisega 8500kr. Seadmed on litsenseeritud EU-s ja Eesti ARK-iga kooskõlastatud. Omatehtud seadmetega võib küll Eestis veel sõita, kuid Euroopa riikides neid kasutada ei tohi. Lisaks käsijuhtimisseadmetele saame paigutada ümber autode juhtkange, lühikestele inimestele pedaalide pikendusi, tõstukeid ning muid abivahendeid juhtimise hõlbustamiseks kehapuudega inimestele.
  4. Elektriliste ratastoolide akud. Hinnad sõltuvad tooli võimsusest alates 3000kr. paar, kuni 7000kr. paar.
  5. Uued abivahendid: kogu Respecta Oy kataloog. Enim tellitud ratastool Action3 hind sõltuvalt soovitud lisadest 16000-19000kr. Saab tellida kuni 16 erinevat ergonoomilist näitajat, 4 värvi, erinevad rataste suuruse variandid, pumbatavad või täikummid jne.. Võimalik seda tooli tellida ka inimesele, kes saab kasutada tooli lükkamiseks ainult ühte kätt. Tooli kasutajate sihtgrupp on laialdane lapsest kuni vanurini. Kerge liikumisel, hõlpsasti kokkupandav, vastupidav.
  6. Alustame mobiilsete kuni 3,5 m alumiiniumkaldteede valmistamist, hind 3000-5000kr.

Mati Mugur
OÜ Manual juhatuse esimees

Loe täpsemalt www.manual.ee

Tähelepanu, Tallinna töölkäivad või seda kavandavad ratastooli kasutavad inimesed!

24.05.05 toimus nõupidamine, kus pandi paika viimased detailid  Tallinna poolt doteeritavale teenusele, mille järgi hakkab tõstukbuss ratastooli kasutavaid tööinimesi tööle ja koju tagasi viima. Teenus käivitub 13.juunist 2005.

NB! Meil tuleb 20.juuniks Tallinna Tervishoiu- ja Sotsiaalametile teatada, kui palju on potentsiaalseid teenuse kasutajaid Tallinnas tulevikus. Nii neid, kes praegu bussiringile ei mahtunud kui neid, kes nüüd transpordivõimaluse avanedes hakkavad töökohta otsima. See on vajalik, et planeerida teenuse mahtu järgmiseks aastaks. Teatavasti on praegu järgmise aasta eelarvete koostamise aeg. Selleks tuleb liikumispuudega inimestel võtta ühendust oma elukohajärgse linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnaga ja oma andmed sinna registreerida. Mitte unustada, et teenuse saamise eelduseks on inimese olemasolu Tallinna elanike registris!

Kiiret reageerimist ja palun kõigil seda infot Tallinna liikumispuudega inimeste seas levitada! Ja arvestada võiks sellegagi, et linnaosade ametnikud ei pruugi veel asjaga täpselt kursis olla, kuna uudis on niivõrd uus. Teavitage siis neidki!


Auli Lõoke, tegevjuht

Pressiteade Tallinna koduleheküljel

Tallinna kinos Sõprus linastub film "Afganistani armid"

Tallinna kinos Sõprus linastub film "Afganistani armid"

26.06.2005 esilinastus kinos Sõprus film Afganistani armid, milles üheks kahest sõjaveteranist on Leino Juhkam, praegune Jõgevamaa LIÜ esimees.

Rääkisin kino administraatoriga ja leppisime kokku järgnevas:
- seanssidele  27.05 – 02.06 algusega kell 19.15 on oodatud kõik liikumispuudega inimesed;
- ratastoolikasutajatel teatada tulekust ette telefonidel 51 54845 või 6 441 919
- kuna kinos on vaatesaal II korrusel, siis aitavad sinna kinos töötavad meeshinged. Hea oleks, kui seltsiliseks oleks kaasas ka omalt poolt abistaja;
- kaldteed kinos puuduvad, seega on välistatud kinno minek elektrilise ratastooliga;
- liikumispuudega inimestele (kõigile, mitte ainult RT-kasutajatele) kehtib soodushind 40 krooni. Ehk siis puudega inimesed käivad pensionäride kategooria alla. Tavavaatejale maksab pilet 80 krooni.
- teadmiseks neile, kel tuleb invatakso endale järele tellida: film kestab 50 minutit

Kino Sõprus personal rõhutab, et samasugused tingimused kehtivad meile alati, mitte ainult kõneks oleva filmi puhul. Ikka ette helistada ja abi puudumise hirmus pole vaja ühtegi filmi vahele jätta!

Kohtumiseni kinos!
Tervitab Auli Lõoke

Karaski keskuse rehabilitatsioonikursused

Lugupeetud liikumispuudega inimesed!

Käesoleva aasta algul sai rehabilitatsiooniteenus riikliku sotsiaalteenuse staatuse ja riikliku rahastamise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 52 (17.03.2005).

Teenus, mis sisuliselt on sotsiaalpsühholoogiline rehabilitatsioon, seab eesmärgiks õnnetuse või haiguse läbi puude saanud inimese ja tema pere toetamise.

Igasuguse puude teke on kannatanule katastroof. Kuidas elada edasi? Sõltuvalt isiksusest, eelneva- test elukogemustest ja puude iseloomust kukub vähemal-suuremal määral kokku senine maailm:

  • kaob sotsiaalne identiteet - tegemist on eneseväärikuse, inimsuhete, töö ja üldise tegevus- vabaduse kaotusega;
  • puudub valmisolek ja oskus omandatud puudega toime tulla, muutunud elukoormust ja eluvastutust kanda;
  • lootus, et kehalise paranemisega kaasneb iseeneslik identiteedi taastumine, ei ole tavaliselt põhjendatud, probleemid ainult kuhjuvad.

Inimest ei tohi tekkinud muredega üksi jätta, psühholoogiline abi ja nõustamine on vältimatud.

Karaski Keskus Põlvamaal on seda pakkunud 1994.aastast.

Karaski Keskus ehitati 1990-1994 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu poolt Soomes nähtu-kogetu põhjal kohanemiskeskuseks. 1999. aastani toimusid seal ELILi initsiatiivil populaarseid rehabilitatsioonilaagrid. Need laagrid olid esimene samm läänemaise nõustumis-kohanemisabi mudeli rakendamisel Eestis.

1.märtsist 2005 rakendunud rehabilitatsioonimäärus võimaldab uuesti alustada selliste kohanemis- laagrite läbiviimist. Karaski Keskus on atesteeritud rehabilitatsiooniasutus oma meeskonnaga. Sotsiaalpsühholoogilist rehabilitatsiooni viiakse läbi erinevate puudeliikidega inimestele.

Kogenud psühholoogid ja sotsiaaltöötajad viivad läbi grupi-, pere- ja individuaalset nõustamist:

  • töösse kaasatakse tugiisikud, kes on samalaadse kriisi läbi elanud ja suudavad oma isiklikule kogemusele toetudes aidata mõtestada muutunud olukorda ja leida lahendust küsimusele: kuidas elada edasi?
  • professionaalne abi õpetab inimest oma puuet aktsepteerima ja sellega toime tulema, mis on eluga edasimineku eelduseks;
  • perenõustamine on vajalik pereliikmetele šokist ülesaamiseks ja perede säilimiseks;
  • tugeva perekonna toel on puudega pereliikme naasmine tavaellu tunduvalt kiirem.

Grupinõustamise eeliseks on puudega inimeste omavaheline suhtlemine, kogemuste vahetamine, teadmine, et ollakse koos saatusekaaslastega, kes on silmitsi samade probleemidega. Seda kogemust ei asenda mingil juhul üksnes individuaalne nõustamine.

Karaski Keskusesse tulekuks on vaja:

  1. kas kohaliku pensioniameti suunamiskirja rehabilitatsiooniplaani koostamiseks
  2. või kohaliku pensioniameti suunamiskirja rehabilitatsiooniteenusele, mille aluseks on mõne teise rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud rehabilitatsiooniplaan. Sellel plaanil peab olema ette nähtud vajadus psühholoogi ja sotsiaaltöötaja nõustamisele.
  3. Tingimata peab suunamisel olema märge, et Sotsiaalkindlustusamet tagab teenuse osutusaegse majutuse (4-5 päeva) maksumuse.
  4. Kui rehabiliteeritav elab väljaspool Põlva maakonda, tasutakse talle sõidukulud kuni 500 kr.

Paljud abivajajad pole kursis sellise grupitöö võimalustega Karaski Keskuses. Seepärast on oluline vastava teabe tutvustamine ja levitamine nii invaorganisatsioonide, sotsiaaltöötajate, pensioniametite kui arstide poolt.

Kutsume teid üles selles teavituskampaanias osalema, et informatsioon kõigini, kes seda vajavad!

 

Lisainfo:

Mihkel Aitsam,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
55 42126; 6722892
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

KUTSE koolituspäevale „Mõjutustegevus kohalike omavalitsuste valimiste eel”

KUTSE koolituspäevale „Mõjutustegevus kohalike omavalitsuste valimiste eel”

Aeg: 08.06.2005 kell 11.00-16.00
Koht: Endla 59, Tallinn
Lektor: ELILi president Ants Leemets

Lugupeetud ühingute juhid!

Sügisel valime omavalitsustesse uusi inimesi, kellest sõltub mitu aastat elu areng kohalikul tasandil. Kas on meie võimuses kaasa rääkida, et valituteks saaksid inimesed, kel on peale poliitiliste ambitsioonide ka sotsiaalset närvi, kes peale mure teede halva olukorra üle märkaksid ka puuetega inimeste muresid ja võtaksid neid kuulda? Kuidas seda protsessi mõjutada? Ise kandideerides?

Oleme ise kõige pädevamad ütlema, mis on meie vajadused ühes või teises meid puuduta- vas valdkonnas. Riik on omavalitsustele teinud ülesandeks sotsiaalteenuste osutamise, transpordi korraldamise, hariduse andmise ja ühiskondlikele hoonetele ligipääsetavuse tagamise. Samas pole omavalitsustel tihti piisavalt teadmisi meie sihtrühma vajadustest ja mõnikord ka ei soovita puuetega inimeste häält kuulda võtta.

Puuetega inimestel ja neid esindavatel organisatsioonidel napib oskusi seista oma sihtrühma õiguste eest. Napib teadmisi omavalitsuse toimimisest ja oskusest teha koostööd, piisavalt ei ole teadmisi ja oskusi mõjutada poliitikuid, arvamusliidreid, lävida meediaga. Vajalik on õppida nende puudega inimeste teadmistest ja oskustest, kellel on kogemusi koostöös omavalitsustega ja poliitilises tegevuses.

Kolmapäeval, 08.06.05 viib sellekohases koolituspäeva läbi praktik poliitikas, meie liidu president Ants Leemets.

Päeva eesmärgiks on:

  • tõsta läbi teooria ja praktika meie inimeste kodanikuteadlikkust ja aktiivsust;
  • arendada oskust kaasa rääkida meid puudutavate küsimuste tõstatamisel ja lahendamisel riigi- ja omavalitsustasandil;
  • arutada, kuidas olla pädevaks partneriks omavalitsustele, kuidas mõjutada tõhusamalt eelarvepoliitikat, teenuste planeerimist ning üldist suhtumist invatemaatikasse;
  • kuidas kohalike valimiste eelset aega aktiivselt kasutada oma vajaduste selgitamiseks;
  • kuidas leida sarnaste huvidega rühmi ja teha tõhusat koostööd;
  • kuidas kasutada erinevaid meediakanaleid ja korraldada kampaaniaid puuetega inimesi puudutavate küsimuste teadvustamiseks ja mõjutamiseks.

Koolitusele ootame teie ühingute või ka ühingusse mittekuuluvaid aktiivseid inimesi, kes tunnevad, et tahavad oma kodukoha elu arengus kaasa rääkida.

Osalejate arv PALUN teatada 25.maiks kas telefonidel 5293144; 6720223 või aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Päeva kuulub lõuna ja transpordikulude kompensatsioon ühingute arvete alusel.

 

Auli Lõoke, tegevjuht

Koolitus "MTÜ ABC"

KOOLITUS ”MTÜ ABC” 17.05.2005 PAIDES algusega kell 11.00

Lugupeetud kolleegid, ühingute juhid!

Koolituspäev MTÜ ABC toimub Paides, Järvamaa Puuetega Inimeste Koja ruumes aadressil Tallinna mnt. 13, algusega kell 11.00. Päev sisaldab kerget lõunasööki ja lõpeb orienteeruvalt 16.00.

Lektor on Järvamaa Arenduskeskuse jurist-konsultant Eha Pehk. Koolitusel jagame laiali ka jaotusmaterjalid.

Koolitusele on oodatud juhatuste liikmed, kuna õppus sisaldab olulist teavet organisatsiooni õiguslikust toimimisest just ühenduste juhtorganitele.

Juttu tuleb:

  1. milline on MTÜle vajalik/kohustuslik dokumentatsioon, millised on viimased seadustest tulenevad nõuded paberimajandusele;
  2. millised on ühingute tegevusega seonduvad lepingud (juhatuse liikme leping, tööleping, töövõtuleping, käsundusleping jne.);
  3. koosolekute, nõupidamiste jne. protokollimisest;
  4. nõuded dokumentide arhiveerimisele;
  5. juhatuse liikme vastutus;
  6. aruandlusest;
  7. olulisest võlaõigusseaduses;
  8. saame vastused oma küsimustele, mis tekivad tööpäeva jooksul, ka neile, mis varem valmis mõeldud.

Koolituse teeb huvitavaks lektori oskus tuua loengu ilmestamiseks oma igapäevatööst elulisi-praktilisi näiteid.

Paidesse on oodatud vähemalt 2 juhatuse liiget igast ühingust. Sõidukulud hüvitatakse vastavalt ühingu poolt koostatud arvele arvestusega 1.20/km või sõidupiletite maksumusele.

PALUN osavõtust teatada 10.maiks kas meili teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonidel 5293144; 6720223.

Tagasisidet jääb ootama
Auli Lõoke, tegevjuh

Koolitustsükkel mittetöötavatele puudega inimestele

Lugupeetud ühingute juhid!


Allpool on lugeda EPI Koja kutse koolitusele. Tegemist on EPI Fondi projektiga, millest oli juttu ka meie üldkoosolekul ja kuhu kirjutas meie liidu poolt allprojekti Mihkel Aitsam. Meie projekt kannab nime "Liikumispuudega inimesed teel tööturule" ja on esitatud projektikonkursile, mille tähtaeg on 30.04.05; peale seda selgub ka, kas meie projekt leidis rahastamise. Sellega seoses rääkisime, et iga ühing peaks leidma ca 5-7 tööealist mittetöötavat liikumispuudega inimest, keda meie projekti kaasata. Sihtrühma kuuluvad ka inimesed, kes praegu töötavad, kuid kellel on oht vallandatud saada. Seepärast registreerige  EPI Koja koolitusele eelkõige neid inimesi, kes on potentsiaalselt Mihkli Aitsami projektist osavõtjad!

See EPI koja koolitus pole mõeldud organisatsiooni juhtidele, vaid mittetöötavatele puuetega inimestele. Kuna osavõtt on piiratud, kiirustage! Sõidukulud kompenseeritakse. Registreerige otse allpool toodud kontaktidel, ka lisainfot (EPIKi koolituse kohta) küsige vajadusel EPI Koja tegevjuhilt Lissi Kurelt.

NB! Inimeste kontaktid, kes osaleksid meie liidu projektis, saatke Mihkel Aitsami aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., Mihkel Aitsami telefonid (küsimaks infot meie liidu  projekti kohta) 5542126; 6722892.

Tegevjuht Auli Lõoke


EPIK korraldab ESF projekti  Võrdsed võimalused tööturul  raames mittetöötavatele puuetega inimestele vanuses
18-63 aastat töönõustamisele suunatud koolitustetsükli, mis on planeeritud läbi viia kolmes etapis:

19.-20. mai: psühholoogiline nõustamine eesmärgiga motiveerida osalejaid osalemaks tööturul ning kasutamaks aktiivseid tööturumeetmeid, mida mittetöötavatele tööealistele puudega isikutele pakutakse;

7.-8. juuni: sissejuhatus seadusandlusesse, mis toetab puudega inimeste osalemist tööturul, ülevaade tööturuteenustest ning ligipääsust nendele teenustele;

20.-21. juuni: tööturu ja ettevõtluse vajadused

Projekti eesmärgiks on luua puuetega inimestele võimalus õppida ja süvendada tööharjumusi, täita antud tööülesandeid, saada hinnatud töötajaks või teiste puuetega inimeste töö juhendajaks.

Esimene koolitus 19.-20. mail toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla tn 59 kell 11.00-17.00.
Koolitust viib läbi psühholoog Margot Delski.

Koolitus sisaldab kerget lõunat ja kohvipause.
Osalejatele tasutakse sõidukulud (vajalik säilitada sõidupiletid).

Seoses sellega palume teil teavitada ülalnimetatud koolitustest oma organisatsioonisiseselt mittetöötavaid puudega inimesi ja suunata neid aktiivselt osalema. Registreerimine kuni 16. maini aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefonil 661 6629

Kiirustage registreerimisega! Osalejate arv on piiratud, maksimaalselt 40 inimest.

Täiendav informatsioon:
Lissi Kurg
661 6629
50 84 134
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infotund: rehabilitatsiooniteenus ja puude raskusastme määramine 2005

Prindi dokument

Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet  kutsuvad  Teid osalema rehabilitatsioonialasel infotunnil, et tutvustada rehabilitatsiooniteenuse korraldust  ja puude raskusastme määramise korda 2005.aastal.

Infotunnid toimuvad:

Tallinnas, 10.05.2005, algusega  11.00 – 15.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuskeskuse saalis (Endla 59).

Tartus, 12.05.2005 , algusega  11.00 – 15.00 Tähtvere Päevakeskuse saalis, Veski 35.

Kavas on ühiselt läbi vaadata, milline on rehabilitatsiooniteenuse korraldus 2005.a, kuidas toimub rehabilitatsiooniteenuse taotlemine (erinevate dokumentide täitmine),  kuidas toimub puude raskusastme määramine; samuti  arutame  üleskerkinud probleeme.

Infotunnile on oodatud puuetega inimesed ja nende organisatsioonid, rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, maavalitsuste sotsiaaltöötajad, perearstid, pensioniametite spetsialistid ja kõik huvilised. 

Infotunni  korraldab Sotsiaalministeeriumi hoolekande- ja sotsiaalkindlustusosakond koos Sotsiaalkindlustusametiga.

Kõigil soovijatel palume registreerida 04. maiks 2005 e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 6269 212, öeldes järgmised andmed: Teie nimi, telefon ja e-posti aadress ning organisatsioon.

Lisainfo hoolekande osakonna peaspetsialistilt Karin Hangalt e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Teie aktiivset osalemist lootes,

Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet

Päevakava:

11.00- 11.20    Rehabilitatsiooniteenuse korraldus 2005.a.

11.20- 11.40   Rehabilitatsiooniteenuse taotlemine

11.40- 13.00    Puude raskusastme määramine

13.00 -13.30    Probleemid, küsimused, vastused

13.30 -14.00 KOHVIPAUS

14.00 -14.15    Registreerimine majandustegevuse registris

14.15 – 15.00 Rehabilitatsiooniteenuse osutamise käigus kerkinud probleemid, arutelu.

LIIKUMISPUUDEGA KOOLILASTELE ARVUTID

LIIKUMISPUUDEGA KOOLILASTELE ARVUTID

Meie liidu poole pöördus Elle Kull, UNICEF Eesti Rahvuskomitee president. UNICEF Eesti Rahvuskomitee juurde on loodud MTÜ Sinilind, kes viib ellu projekti "Kliki end kodust maailma". Elle Kull on selle projekti projektijuht. Projektiga on ühinenud Elion AS, kes kingib arvutisaajatele modemi ja internetiühenduse paigaldamise; IT Kolledž, kes seab arvutid töökorda, varustades need Linux tarkvarasüsteemiga; USA Saatkond, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Ühispank, Tele2 jne.

Projekti raames tahetakse LIIKUMISPUUDEGA KOOLILASTELE (kes õpivad tavaprogrammi järgi) kinkida arvutid ja tarkvara ning luua tasuta internetiühendus. Eesmärgiks on laiendada laste suhtlemisvõimalusi, parandada õppimistingimusi (paljud lapsed on koduõppel), tagada infole ligipääs, luua enam võimalusi ühiskonda integreerumiseks ning parandada väljavaateid iseseisvaks toimetulekuks ja ametiõppeks tulevikus. Arvutiost ja interneti püsiühenduse eest tasumine käib reeglina nende laste peredele üle jõu.

Et projekti suunata, on vaja teada, palju on meil selliseid lapsi, kellel puudub arvuti. Arvesse ei lähe lapsed, kes on juba kas selle projekti raames või muul kombel saanud korrektselt toimiva arvuti omanikuks. Arvesse lähevad lapsed, kel arvuti puudub või arvuti on moraalselt vananenud.

Et tegemist on väga olulise projektiga meie laste heaks, palun teil koostöös kodade, sotsiaaltöötajate jne. välja selgitada nii palju lapsi, kes vastaksid toodud kriteeriumidele kui võimalik. Organisatsiooniline/ühinguline kuuluvus ei oma mingit tähtsust. Projekt on pikaajaline, seega saab esialgsest nimekirjast välja jäänud laste andmeid ka hiljem esitada.

Palun teid nimekirju koostades ära märkida:

  1. Lapse ees- ja perekonnanimi
  2. Lapse sünniaeg, vanus nimekirja võtmise ajal
  3. Lapse elukoha aadress
  4. Kooli nimi ja mitmendas klassis laps õpib
  5. Kontaktandmed (lapse või/ja vanemate mobiilinumber - lisada vanema nimi; kodune ja töötelefon - lisada vanema nimi; võimalusel ka e-aadressid).
  6. Kindlasti lisada, kas korteril/majal on telefoniliin (interneti püsiühenduse eeldus)


Märkige igaks juhuks ära, kellel oleks hädasti kooliskäimisel vaja sülearvutit, projektis sülearvutitest juttu küll pole, aga ma selgitaksin vajadust ja edastaksin soovid. Mine sa tea, äkki annab sellega arvestada.

Kui võimalik, edastage nimekirjad elektrooniliselt. Kui see pole võimalik, siis pange posti aadressil Endla 59, 10615 Tallinn.
Mida rutem saan hakata nimekirju Elle Kullile edastama, seda parem. Kui on lisaküsimusi, siis uurin neile vastused välja!

Auli Lõoke, tegevjuht

Väiksema konkurentsivõimega inimeste tööhõive edendamine Astangul.

Lp erivajadustega inimeste tööhõive edendaja!  

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel on hea meel teatada, et alates oktoobrist 2004.a oleme kaasatud koostööpartneritena Leonardo Da Vinci programmi  projektis "Väiksema konkurentsivõimega inimeste tööhõive edendamine".

Projekti koordineerijaks on Suurbritannia Ühendatud Kuningriigis asuv Norman Mackie and Associates Ltd.

Projekti eesmärk on tööalane täiendkoolitus erivajadustega klientidega töötavatele isikutele, kelle ülesanneteks on abistada erivajadustega inimesi neile sobiva töö- või õpivormi leidmisel ning viimastega seotud barjääride ületamisel

  1. Kestvusega 1 aasta - õpingud edukalt läbinutele väljastatakse vastav sertifikaat;
  2. Kestvusega 1,5 väljatöötatud aastat - õpingud edukalt läbinutele väljastatakse vastav diplom.
    Õppematerjalid on valminud Wales´i Ülikooli ja Norman Mackie and Associates Ltd koostööna ning nende pidev täiendamine toimub Wales´i ülikoolis.

Koolituse algusaeg täpsustatakse märtsi kuu jooksul.
Projekt lõpeb 30.09. 2006

Koolitus on tasuta.
Sertifikaadikoolitus on mõeldud 20 inimesele:

Koolituse sisu on oma iseloomult valdavalt praktiline, eeldatakse, et sertifikaadi taotlejad on valdkonnas ilma töökogemuseta.

Koolituse kestvus on aasta, kuid võimalik on lõpetada 0,5 aastaga.

Hindamine: kombinatsioon kirjalikest töödest, dokumentatsioon tegevustest kliendiga (tegevusplaan, monitooring, tugistrateegiad).

Ühe juhtumi analüüs

Diplomikoolitus on mõeldud 10 inimesele:

Eelkõige neile, kel on mõningane kogemus toetatud tööhõive ja erivajadustega inimestega töötamise alal, kuid puudub sellekohane koolitus.

Programmi läbimisel tuleb võrreldes sertifikaadikoolitusega sooritada enam praktilisi ülesandeid ja analüüsida erinevaid tegevusi.

Hindamine: kirjalikud tööd, dokumentatsioon tehtud tööst-kliendi toetamise protsess, sotsiaalne kaasatus ja tööhõive, kolme juhtumi analüüs (tavaline, uus kogemus, võrgustiku töö ) või teenuste kvaliteedi parendamise ideekavand piirkonnas.

Koolitus viiakse läbi e-õppe vormis: omandatavaid teoreetilisi teadmisi kasutatakse praktiliste ülesannete lahendamisel, vajadusel toimuvad kursuslaste kohtumised. Igat kursuslast toetavad selleks Inglismaal spetsiaalse väljaõppe saanud tuutorid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest.

Suurbritannia Ühendatud Kuningriigis on mõlemaid koolitusprogramme rakendatud juba 6 aastat, mille jooksul 200-le inimesele on väljastatud diplom ja 100 sertifikaat, hetkel 140 inimest taotleb õpingute lõpetamisel kas sertifikaati või diplomit.

Koolituse sihtgrupiks Inglismaal on sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused ja organisatsioonid sh kodanike ühendused jne.

Koolituse läbimine annab mitmekülgse ettevalmistuse tegeleda erivajadustega klientide tööhõive korraldamisega.

Teave on mõeldud eelinformatsioonina planeeritavast koolitusest, korraldusega seotud küsimused on veel täpsustamisel.

Koolituses osalemise soovi ja täiendavate küsimuste tekkimise korral palun pöörduda:

Tiina Lille
tel. 659 4327
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tööhõivetalituse juht
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Parkimine Tallinna Lauluväljakul

TÄHELEPANU!

Kui keegi soovib Tallinna Lauluväljakul toimuvatele üritustele minna, on võimalik autoga sõita Oru väravast sisse ning jätta auto sinna parkima. Sellise loa saamiseks palun saatke Mati Mugurile oma nimi ja auto reg.number nädal enne üritust.

Kõrgendatud turvanöuetega üritustele vastavat luba ei anta.

Info saata See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Mati Mugur

Liidu tegevusest 2004. aastal

Liidu ettevõtmistest 2004.aastal

Sellest aastast on juba kolmandik möödas. Meenutuseks toimunust ja plaanis olevast:

17.01.04 toimus psühholoogi juhtimisel koolituspäev “Läbipõlemise ennetamine”;
28.01.04 juhatus külastas Lääne-Harju, Nissi ja Läänemaa ühinguid;
30.01.04 ELILi ja Soome Invalidiliitto koostöö-alane nõupidamine;
04.-08.02.04 Rootsi ABF Värmland viis läbi jätkukoolituse “Koolituse korraldamine ühingus”;
12.02.04 Koostöökogu esimene koosolek sel aastal;
18.02.04 heategijate tänamine üritusel AASTA TEGU 2003;
10.03.04 juhatus külastas Järvamaa ja Rapla Linna ühingut;
13.04.04 toimus Koostöökogu selle aasta teine koosolek;
14.04.04 juhatus külastas Jõgeva, Rakvere ja Tapa ühinguid;
20.04.04 Islandi Sjalfsbjörgi esindajate külaskäik Tallinna tutvumaks liikumispuudega laste ja täiskasvanute eluga Eestis;
30.04.04 ELILi üldkoosolek Tallinnas, Endla 59;
28.05.04 ELILi 15.aastapäeva tähistamine Tallinna Rahvusraamatu -kogus algusega 15.00 /projektijuht Auli Lõoke/;
mai 04 juhatus sõidab külla Valga, Tõrva ja Otepää ühingutele;
juuni 04 juhatus kohtub Tallinna ühingutega;
15.06.04 toimub Koostöökogu selle aasta kolmas koosolek;
25.-27.06.04 Karujärve päevad Saaremaal /projektijuht Maire Peirumaa/;
09.-11.07.04 FIMITICi juhatuse koosolek Tallinnas;
13.-15.08.04 traumajärgsete liikumispuudega noorte kohanemiskursus Karaski Keskuses /projektijuht Tarmo Loose/;
sept. 04 Koostöökogu selle aasta neljas koosolek;
nov.lõpp/dets.algus 04 ELILi üldkoosolek, uue juhatuse valimine;
03.12. 04 rahvusvahelisest puuetega inimeste päevast osavõtt;
dets. 04 Koostöökogu 2004.aastat kokkuvõttev koosolek;

2004. aastal ilmub iga kvartali viimasel kuul Infoleht /projektijuht Liina Kusma/; toimub veebilehe pidev hooldamine ja täiendamine /projektijuht Meelis Luks/.

Meie liidu selle aasta tegevusprogrammi täisversioon on lugeda veebilehelt www.elil.ee lingi organisatsioonist all. Samas leiate ka liidu 2003.aasta tegevusaruande.

Auli Lõoke, ELILi tegevjuht

Koolitus "Läbipõlemise ennetamine" - 17.01.04

Lugupeetud ühingute juhid!

Alustame uut aastat koolitusega, mis meile loodetavasti kõigile kasuks tuleb – kuidas toime tulla pingelise /isikliku/ eluga, vältida tööstressi, ennetada nn. läbipõlemissündroomi, õppida paremini tundma oma sisemisi ressursse, luua hästi toimivat meeskonda. Seda kõike koos kogenud psühholoog-nõustajaga. Koolitusele on oodatud ühingu juht oma nn. “parema käega“ – 2 inimest, kes tegelikult ühingu tööd veavad ja selle eest vastutavad.

Koolituspäeva teema: LÄBIPÕLEMISE ENNETAMINE
Koolitaja: psühholoog-nõustaja Margot Delski
Aeg: laupäev, 17.jaan. 2004 kell 11.00-16.30
Koht: Tallinn, Endla 59 saalis

Koolituse „Läbipõlemise ennetamine“ programm:

  1. Eneseväärtustamisharjutused
  2. Enesekindlus ja selle saavutamine
  3. Uskumused, mis aitavad eluga paremini toime tulla
  4. Enesekehtestamine. Praktilised harjutused

Hommikukohv ootab õppureid kell 10.00-11.00
Kerge lõuna on planeeritud 13.30-14.00
Puhke- ja kohvipause teeme vastavalt soovidele ja päeva loogikale.

Sõidukulude kompenseerimisega on arvestatud - kas täielikult või osaliselt, selgub siis, kui on teada tulijate arv ja sõiduvahend, millega tullakse. Seetõttu on bensiinitsekid, bussi- ja rongipiletid vaja alles hoida. Bensiinikulu arvestamine käib nagu alati – hüvitame 1.-/km kohta.

Registreeruda palun 12.jaanuariks, sest tulijate arvust sõltub söögi tellimine, samuti palun teatada kellega-millega tulete, sellest sõltub sõidukulude kompensatsiooni arvestus.

 

Parimate tervitustega ja registreerumist ootama jäädes
Auli Lõoke, tegevjuht 05293144

Nõupidamine Soome Invalidiliittoga koostöö jätkamisest 2004.aastal - 31.01.04

Meie head koostööpartnerid Soome Invalidiliittost on selle kuu lõpul
Tallinna tulemas, et arutada meiega koostöö jätkumist 2004.a.

Kohtumine toimub reedel, 30.01.04 algusega 14.30 Endla 59, Tallinn


Kuna arutelule tuleb piirkondade koostöö, siis ootame kohtumisele
piirkondade esindajat /kontaktisikut/ uute mõtete ja ettepanekutega selleks aastaks ja edaspidiseks.

Mälu värskendamiseks panen kirja meiepoolsed piirkonnad ja piirkonda- de esindajad /nagu oli teada 2003.a.Haapsalu seminari aegu/:

  1. Tallinn, Harjumaa, Raplamaa ühingud - Mati Mugur, Heiki Lumilaid, Vova Korolkov
  2. Pärnu ja Pärnumaa ühingud - Alissa Tolmats,
  3. Põlva, Võru, Valga, Tõrva, Otepää ühingud - Valev Vaikmets, Tiina Jakobson
  4. Tartu ühing – Heldur Otsa
  5. Sillamäe ja Narva ühingud - Nikolai Dezin ja Ljubov Zvereva
  6. Rakvere, Tapa ja Jõgeva ühingud - Anne Kask, Tarmo Loose, Laine Valli, Leino Juhkam
  7. Viljandi, Viljandimaa, Järvamaa ühingud - Krista Neering, Siina Trutin
  8. Läänemaa ja Saaremaa ühingud - Luule Leit, Indrek Huul, Maire Peirumaa

Kui on kontaktisikutes toimunud muudatusi, palun teada anda. Kui piikonnas on mitu esindajat, siis Tallinna kohtumisele ootame "ühte pealikku", kes esindab piirkonna seisukohti ja arvamusi edasise töö suhtes.

Kohtumisest võtavad osa ka ELILi juhatuse liikmed.

Sirvisin oma märkmeid Haapsalu ühisseminarist, panen kirja mõned
enamkordunud:
PEAMINE puudus - kohalike ühingute organisatsioonitöö nõrk - napib
aktiivseid vabatahtliku töö tegijaid, ei olda arvestatavaks partneriks
kohalikele omavalitsustele, tegevus piirdub sageli vaid ühingu liikmetele
seltsielu  võimaldamisega. Ühingud = liit, peaks valitsema tihe koostöö - miks seda pole? Kas süsteemi ülesehituses viga? Puudub motivatsioon koostööks? Info ja ettepanekud/ideed peaksid liikuma liidusiseselt ülalt alla ja alt üles - kas pole häid ideid, millest informeerida?  Tegevjuht ja juhatus pole suutnud muuta liitu ühingutele atraktiivseks? Mis teeb liidu ühingutele atraktiivseks? Tugevad ühingud, tugev piirkondlik koostöö võimaldab liidu tegevust mõjutada ja suunata. Kas meil toimub tegelik piirkondlik koostöö? Kui jah, siis selleteemaline info alt üles puudub pea täielikult.

Kuidas siis muutuda tugevaks ja arvestatavaks jõuks ühiskonnas, sest
peaeesmärgiks on ju sõltumata eluvaldkonnast ja elukohast puuetega inimestele võrdsuse ja võrdsete võimaluste loomine. Saame siin oma soome sõprade abi ja nõu kuulda võtta. Teen ettepaneku oma arvamust avaldada meie meililistis, sellekohane diskussioon aitaks meid ette valmistuda ka kohtumiseks Soome koostööpartneritega kuu lõpus.


Tervitustega ja arvamusi ootama jäädes
Auli Lõoke, tegevjuht 05293144

Invatranspordist Eestis

Lugupeetud ühingute juhid,

saadan teile tutvumiseks kirjad, mis läksid detsembris teele seoses sellega, et Tallinna Autobussikoondis kuulutas välja riigihanke 20 liigendbussi muretsemiseks, millest vaid 5 olid nn. madalapõhjalised,

s.t. ligipääsetavad liikumispuudega inimestele. Euroopa Liidus kehtib juba 2003.a. augustist direktiiv, mis keelab linnades mitteligipääseta- vate busside kasutamise. Eesti ametlikul liitumisel mais 2004 EL-ga hakkab see direktiiv koheselt kehtima ka meil. Seega 20 bussist on seadusega vastuolus 15. Kirjades palub meie Liit erinevatelt instantsidelt selgitust, kuidas ollakse Eestis valmis uue seaduse täitmiseks, kes peab sellekohast infot avalikkusele jagama ja palub sekkuda riigihankesse nii, et ostetavad bussid oleksid kõik EL direktiivile vastavad. Kõik kirjad on lisatud, vastuseid neile loodan saada järgmisel nädalal. Hoian teid vastustega kursis.

EV Sotsiaalministeerium nr.46/12.12.03
Tallinna Linnavalitsus nr.47/18.12.03
Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet nr.48/18.12.03
Tallinna Autobussikoondise AS nr.49/18.12.03
Riigihangete Amet nr.50/18.12.03
Eesti Riiklik Autoregistrikeskus nr.51/18.12.03

Invatranspordiprobleem on muidugi palju laiem kui need õnnetud 15 bussi. Kuna veebruaris on Koostöökogu 2. koosolek, siis ühe päevakorrapunktina pani meie Foorum /koostöökogusse kuuluv erinevate puudeliikide esindus/ ette arutada transpordiprobleemi nii uue seaduse valguses kui ka laiemalt. Et saada tervikpilti olukorrast Eestis, palun teid teha kokkuvõte invatranspordist teie linnas, vallas, maakonnas ja see siia saata.

  1. Kas invataksoteenus on kättesaadav ja kui suures ulatuses /millised on limiidid/, kuidas toimub ratastoolis klientide teenindamine;
  2. Kui doteeritav taksoteenus puudub, kuidas on omavalitsus lahendanud sügava ja raske liikumispuudega inimeste transpordi;
  3. Mis määral on ühistransport linnades ligipääsetav, kas kuskil on nn. madalapõhjalisi busse /peale Tallinna/, kuhu pääseb ka ratastoolis, milline on peatuste ja ooteplatvormide olukord? NB! jõustuv direktiiv puudutab esialgu üksnes linnapiirkonnas teenindavaid ühisbusse - välja jäävad n. linnadevahelised kaugbussiliinid.
  4. Kas teie linnavalitsus on kursis uue seadusega ja kuidas ta kavatseb seda täita? Kui ei, siis viige omavalitsused kurssi. 

Pange kirja kõik tähelepanekud, soovitused, teie poolt tehtud märgukirjad omavalitsustele jne.

Teie uurimistöid sooviksin saada kätte jaanuari lõpuks, ministeeriumide esindajatega olukorda arutades on selline taustainfo hädavajalik.

Ette tänades Auli Lõoke, tegevjuht

SM ja MKM bussidirektiiv - 12.12.2003

EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teede- ja raudteeosakond
Juhataja kt. hr. Ain Tatter

EV Sotsiaalministeerium
Hoolekande osakond 12.12.2003
Juhataja pr. Sirlis Sõmer Nr. 46

 

Teatavasti kehtib Euroopa Liidus 2003.a. augustist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/85/EC (vastu võetud 20.11.2001), mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et kõik linnapiirkonnas kasutamiseks ostetud bussid on ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, s.o. “…reisijatele, kellel võib raskusi olla ühistranspordi kasutamisel, nagu näiteks puuetega inimesed, väikesekasvulised inimesed, raske pagasiga reisijad, vanemad inimesed, rasedad, reisijad lastega, s.h. lapsevankriga”. Direktiiv busside ja väikebusside kohta avaldati 13.02.2002.a. (OJ L 42, 13.02.02) ja on kättesaadav koduleheküljel www.europa.eu.int/eur-lex/en/index.html

Direktiivi lisas nr.7 on toodud nõuded tehnilistele vahenditele võimaldamaks väiksema liikumisvõimega reisijate ligipääsu sõidukisse.

Teatavasti saab Eesti Vabariik ametlikult Euroopa Liidu liikmeks 01.05.2004, mil hakkab koheselt kehtima ka nimetatud direktiiv.

Seoses sellega palub Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit järgmist informatsiooni:

  1. Kuna meil korraldavad transporditeenust omavalitsused, siis kelle ülesanne on neid teavitada kehtima hakkavatest muudatustest? Kuidas suhtuda Tallinna Autobussikoondise pressiteatesse 27.11.03, kus kuulutatakse välja riigihange 20 uue liigendbussi ostmiseks, millest vaid viis peavad olema madala esiosaga ja sisenemisel esimesest ja teisest uksest astmeteta?
  2. Kas ministeeriumidel on kavas tutvustada kehtima hakkavaid uuendusi avalikkusele?
  3. Kas ministeeriumid omavad infot, milline on valmisolek vabariigis üleminekuks ligipääsetavale transpordile? Liikumispuudega inimesed seavad suuri lootusi seaduse jõustumisele, mis kõrvaldaks õppimist ja töölkäimist takistava transpordiprobleemi.

Edu soovides ja vastust ootama jäädes

Lugupidamisega
Auli Lõoke
Tegevjuht 05293144

Tallinna LV bussidirektiiv - 18.12.2003

Tallinna Linnavalitsus
Vabaduse väljak 10a, Tallinn

Abilinnapea hr. Anders Tsahkna 18.12.2003
Abilinnapea hr. Toomas Vitsut Nr.47

Teatavasti kehtib Euroopa Liidus 2003.a. augustist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/85/EC (vastu võetud 20.11.2001), mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et kõik linnapiirkonnas kasutamiseks ostetud bussid on ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, s.o. “…reisijatele, kellel võib raskusi olla ühistranspordi kasutamisel, nagu näiteks puuetega inimesed, väikesekasvulised inimesed, raske pagasiga reisijad, vanemad inimesed, rasedad, reisijad lastega, s.h. lapsevankriga”. Direktiiv busside ja väikebusside kohta avaldati 13.02.2002.a. (OJ L 42, 13.02.02) ja on kättesaadav koduleheküljel www.europa.eu.int/eur-lex/en/index.html

Direktiivi lisas nr.7 on toodud nõuded tehnilistele vahenditele võimaldamaks väiksema liikumisvõimega reisijate ligipääsu sõidukisse.

Teatavasti saab Eesti Vabariik ametlikult Euroopa Liidu liikmeks 01.05.2004, mil hakkab koheselt kehtima ka nimetatud direktiiv.

Seoses sellega juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele:

  1. 27.11.03 ilmus Tallinna Autobussikoondise pressiteade, kus kuulutatakse välja riigihange 20 uue liigendbussi ostmiseks, millest vaid viis peavad olema madala esiosaga ja sisenemisel esimesest ja teisest uksest astmeteta. Meile teadaolevalt on nn. tavalised bussid vaid 5% odavamad madalapõhjalistest, seega saaks 20 tavalise asemel osta 19 nõuetele vastavat bussi. Seda enam, et 15 bussi tarnimise ajaks on määratud 2004. oktoober, mil juba uus seadus keelab mitteligi-pääsetavate busside kasutamise.
  2. Kuidas ja millal on linnavalitsusel kavas tutvustada kehtima hakkavaid uuendusi linnakodanikele?
  3. Kas linnavalitsus omab infot, milline on valmisolek Tallinnas üleminekuks ligipääsetavale transpordile? Liikumispuudega inimesed Tallinnas seavad suuri lootusi seaduse jõustumisele, mis kõrvaldaks õppimist ja töölkäimist takistava transpordiprobleemi.

Edu soovides ja vastust ootama jäädes, lugupidamisega

 

Auli Lõoke, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
05293144

Mati Mugur, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu juhatuse esimees
05103235

Tallinna Transpordiameti bussidirektiiv - 18.12.2003

Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet

  18.12.2003
Vabaduse väljak 10a, Tallinn Nr. 48

Lugupeetud ameti juhataja Eno Saar,

 

teatavasti kehtib Euroopa Liidus 2003.a. augustist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/85/EC (vastu võetud 20.11.2001), mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et kõik linnapiirkonnas kasutamiseks ostetud bussid on ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, s.o. “…reisijatele, kellel võib raskusi olla ühistranspordi kasutamisel, nagu näiteks puuetega inimesed, väikesekasvulised inimesed, raske pagasiga reisijad, vanemad inimesed, rasedad, reisijad lastega, s.h. lapsevankriga”. Direktiiv busside ja väikebusside kohta avaldati 13.02.2002.a. (OJ L 42, 13.02.02) ja on kättesaadav koduleheküljel www.europa.eu.int/eur-lex/en/index.html

Direktiivi lisas nr.7 on toodud nõuded tehnilistele vahenditele võimaldamaks väiksema liikumisvõimega reisijate ligipääsu sõidukisse.

Teatavasti saab Eesti Vabariik ametlikult Euroopa Liidu liikmeks 01.05.2004, mil hakkab koheselt kehtima ka nimetatud direktiiv.

Seoses sellega juhime Teie ameti tähelepanu järgmistele asjaoludele:

  1. 27.11.03 ilmus Tallinna Autobussikoondise pressiteade, kus kuulutatakse välja riigihange 20 uue liigendbussi ostmiseks, millest vaid viis peavad olema madala esiosaga ja sisenemisel esimesest ja teisest uksest astmeteta. Meile teadaolevalt on nn. tavalised bussid vaid 5% odavamad madalapõhjalistest, seega saaks 20 tavalise asemel osta 19 nõuetele vastavat bussi. Seda enam, et 15 bussi tarnimise ajaks on määratud 2004. oktoober, mil juba uus seadus keelab mitteligi-pääsetavate busside kasutamise.
  2. Kuidas ja millal on Teile alluval ametil kavas tutvustada kehtima hakkavaid uuendusi linnakodanikele?
  3. Kas Teil on võimalik meid informeerida, milline on valmisolek Tallinnas üleminekuks ligipääsetavale transpordile? Liikumispuudega inimesed Tallinnas seavad suuri lootusi seaduse jõustumisele, mis kõrvaldaks õppimist ja töölkäimist takistava transpordiprobleemi.

Edu soovides ja vastust ootama jäädes, lugupidamisega

 

Auli Lõoke, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
05293144

Mati Mugur, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu juhatuse esimees
05103235

TAK bussidirektiiv - 18.12.2003

Tallinna Autobussikoondise AS

  18.12.2003
Kadaka tee 62A, Tallinn Nr. 49

Lugupeetud juhatuse esimees Mati Mägi,

 

teatavasti kehtib Euroopa Liidus 2003.a. augustist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/85/EC (vastu võetud 20.11.2001), mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et kõik linnapiirkonnas kasutamiseks ostetud bussid on ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, s.o. “…reisijatele, kellel võib raskusi olla ühistranspordi kasutamisel, nagu näiteks puuetega inimesed, väikesekasvulised inimesed, raske pagasiga reisijad, vanemad inimesed, rasedad, reisijad lastega, s.h. lapsevankriga”. Direktiiv busside ja väikebusside kohta avaldati 13.02.2002.a. (OJ L 42, 13.02.02) ja on kättesaadav koduleheküljel www.europa.eu.int/eur-lex/en/index.html

Direktiivi lisas nr.7 on toodud nõuded tehnilistele vahenditele võimaldamaks väiksema liikumisvõimega reisijate ligipääsu sõidukisse.

Teatavasti saab Eesti Vabariik ametlikult Euroopa Liidu liikmeks 01.05.2004, mil hakkab koheselt kehtima ka nimetatud direktiiv.

Eeltoodut arvestades lugesime jahmatusega 27.11.03 ilmunud Tallinna Autobussikoondise pressiteadet, kus kuulutatakse välja riigihange 20 uue liigendbussi ostmiseks, millest vaid viis peavad olema madala esiosaga ja sisenemisel esimesest ja teisest uksest astmeteta. Meile teadaolevalt on nn. tavalised bussid vaid 5% odavamad madalapõhjalistest, seega saaks 20 tavalise asemel osta 19 nõuetele vastavat bussi. Seda enam, et 15 bussi tarnimise ajaks on määratud 2004. oktoober, mil juba uus seadus keelab mitteligipääsetavate busside kasutamise. Leiame, et säärase riigihanke väljakuulutamine on äärmiselt lühinägelik ja ebamajanduslik, kuna seaduse kehtima hakkamise tähtajaks nagunii ei suudeta kõiki busse Tallinnas välja vahetada, milleks neid veel juurde muretseda? Juhul, kui oleme Teie firma pressiteatest valesti aru saanud, siis palume sellekohast selgitust.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit palub infot, milline on TAK-i valmisolek Tallinnas üleminekuks ligipääsetavale transpordile? Liikumispuudega inimesed Tallinnas seavad suuri lootusi seaduse jõustumisele, mis kõrvaldaks õppimist ja töölkäimist takistava transpordiprobleemi.

Edu soovides ja murelikele küsimustele vastust ootama jäädes,

 

lugupidamisega
Auli Lõoke,
tegevjuht 05293144

ARK bussidirektiiv - 18.12.2003

Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

  18.12.2003
Mäepealse 19, Tallinn Nr. 51

Lugupeetud direktori asetäitja Rein Einer,

 

teatavasti kehtib Euroopa Liidus 2003.a. augustist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/85/EC (vastu võetud 20.11.2001), mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et kõik linnapiirkonnas kasutamiseks ostetud bussid on ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, s.o. “…reisijatele, kellel võib raskusi olla ühistranspordi kasutamisel, nagu näiteks puuetega inimesed, väikesekasvulised inimesed, raske pagasiga reisijad, vanemad inimesed, rasedad, reisijad lastega, s.h. lapsevankriga”. Direktiiv busside ja väikebusside kohta avaldati 13.02.2002.a. (OJ L 42, 13.02.02) ja on kättesaadav koduleheküljel www.europa.eu.int/eur-lex/en/index.html

Direktiivi lisas nr.7 on toodud nõuded tehnilistele vahenditele võimaldamaks väiksema liikumisvõimega reisijate ligipääsu sõidukisse.

Teatavasti saab Eesti Vabariik ametlikult Euroopa Liidu liikmeks 01.05.2004, mil hakkab koheselt kehtima ka nimetatud direktiiv.

Eeltoodut arvestades lugesime jahmatusega 27.11.03 ilmunud Tallinna Autobussikoondise pressiteadet, kus kuulutatakse välja riigihange 20 uue liigendbussi ostmiseks, millest vaid viis peavad olema madala esiosaga ja sisenemisel esimesest ja teisest uksest astmeteta. Meile teadaolevalt on nn. tavalised bussid vaid 5% odavamad madalapõhjalistest, seega saaks 20 tavalise asemel osta 19 nõuetele vastavat bussi. Seda enam, et 15 bussi tarnimise ajaks on määratud 2004. oktoober, mil juba uus seadus keelab mitteligipääsetavate busside kasutamise. Leiame, et säärase riigihanke väljakuulutamine on äärmiselt lühinägelik ja ebamajanduslik. Seaduse kehtima hakkamise tähtajaks nagunii ei suudeta kõiki busse Tallinnas nõuetele vastavate vastu välja vahetada, milleks neid veel juurde muretseda?

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit palub võimalusel Teie sekkumist, et tagada TAK-i riigihange üksnes EL direktiivis ette nähtud nõuetele vastavatele bussidele. Palume TAK-ile selgitada, et nõuetele mittevastavat bussi ei saa registrisse kanda.

Liikumispuudega inimesed Tallinnas ja teistes linnades seavad suuri lootusi nimetatud seaduse jõustumisele, mis kõrvaldaks õppimist ja töölkäimist takistava transpordiprobleemi.

Kaunist jõulukuud soovides ja Teile alluva keskuse kaasabile lootma jäädes,

lugupidamisega

Auli Lõoke,
tegevjuht
05293144

etenfilvltrusv