Harvikhaigusega lapse toetus

Harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, makstakse toetust puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu. Harvikhaigused, mille puhul maksame toetust, on järgmised: fenüülketonuuria, galaktoseemia, vahtrasiirupi tõbi, püridoksiinsõltuv epilepsia, homotsüstinuuria, lüsinuuriline valgutalumatus, glükoosi transporteri defekt, fruktoseemia, glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2), tsüstiline fibroos. Toetust makstakse raske puudega lapse sotsiaaltoetuste määras.

Isikliku abistaja teenus

Isikliku abistaja teenus on täisealisele inimesele, kes oma puude tõttu vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonnas füüsilist kõrvalabi. Valdavalt on sihtgrupiks sügava liikumis- ja/või nägemispuudega inimesed. Teenus sobib inimesele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel. Seetõttu ei ole isikliku abistaja teenus kohane puudega lapsele. 

Isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, see tähendab, et isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Näiteks võimaldab isiklik abistaja inimesel kasutada matemaatika ülesannete lahendamiseks vajalikke õppevahendeid: avab õpiku õigelt lehelt, abistab lahenduse kirjapanekul, kuid ei lahenda ülesannet tema eest ära. Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine.

Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus.

Kellel on õigus saada abivahend riigipoolse soodustusega

Abivahendite ostmine ja üürimine riigipoolse soodustusega on reguleeritud sotsiaalkaitseministri määrusega. Määruse lisas on leitav abivahendite loetelu (PDF), kus on kirjas abivahendid koos hüvitamise tingimustega.

Abivahendid hüvitame

• Lastele, kellel on tuvastatud puue. Kuni 18-aastased puudega lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.
• Lastele, kellel ei ole tuvastatud puuet, kuid on väljastatud eriarsti tõend abivahendi vajaduse kohta. Kuni 18-aastased puudeta lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 50%.
• Lastele (16–17-aastased), kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. 16–17-aastased osalise või puuduva töövõimega lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.
• Tööealistele, kellel on tuvastatud kas
  •   osaline või puuduv töövõime
  •   puue

Tööealised inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 40–90%. 

18–26-aastased õppivad puudega või osalise/puuduva töövõimega inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.

• Vanaduspensioniealistele inimestele, kes on 64-aastased ja vanemad. Vanaduspensioniealised saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 40–90%.

Lisaks saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada arsti tõendi alusel inimesed, kes vajavad

• silmaproteesi
• rinnaproteesi
• kuulmisabivahendeid või heli ülekandesüsteemi (kuulmislangus alates 30 detsibellist)  
• üla- või alajäsemeproteesi ja proteesihülssi

Kes on puudega inimene?

Tööealisepuudega inimese määratlus.

Puue on inimesel, kelle igapäevatoimingud ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud, piiratud või takistatud.

Puude raskusastmeid on kolm – sügav, raske ja keskmine puue. Keskmine puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud. Raske puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Sügav puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

Lapse ja vanaduspensionärist puudega inimese määratlus.

Puue on inimesel, kellel on kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus võrreldes eakaaslastega suurem. Kõrvalabi ja juhendamine on abi osutamine söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. Järelevalve on ohutuse tagamine.

Keskmine puue on inimesel, kes vajab regulaarset kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Raske puue on inimesel, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Sügav puue on inimesel, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.

Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused

Vastu võetud 23.12.2010 nr 90
RT I, 29.12.2010, 120
jõustumine 01.01.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 167 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsäte

Määrusega kehtestatakse liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (edaspidi parkimiskaart) vorm ja selle väljaandmise tingimused.

§ 2. Parkimiskaardi väljaandmine

(1) Parkimiskaart antakse taotluse alusel välja isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

(2) Parkimiskaarti liikumis- või nägemispuudega piiratud teovõimega isikule võib taotleda tema seaduslik esindaja.

(3) Parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus käesoleva määrusega kehtestatud vormis (lisatud).

(4) Parkimiskaartide trükkimise ning nende väljaandmise kohalikule omavalitsusele korraldab ja tagab Sotsiaalministeerium.

(5) Välja antud parkimiskaartide üle peab arvestust kohalik omavalitsus.

§ 3. Parkimiskaardi väljaandmise tingimused

(1) Parkimiskaart antakse isikule välja tasuta.

(2) Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on:
1) tööealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
2) lapsele ja pensioniealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatis § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud kõrvalekalde kohta;
3) ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule pere- või eriarsti väljastatud teatis § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud kõrvalekalde kohta.

(3) Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

(4) Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.

§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 5. Määruse jõustumine ja rakendamine

(1) Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.
[RT I, 20.01.2011, 16 - jõust. 23.01.2011]

(2) Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määruse nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused” ja kuni 18. veebruarini 2013. a kehtinud sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused” redaktsiooni alusel välja antud parkimiskaardid kehtivad kuni parkimiskaardil märgitud tähtaja lõpuni.
[RT I, 15.02.2013, 8 - jõust. 18.02.2013]

(3) Määruse § 3 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tööealisel puudega isikul, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse enne 1. oktoobrit 2008. a, tuleb parkimiskaardi taotlemisel esitada lisaks nimetatud otsusele § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud pere- või eriarsti teatis § 2 lõikes 1 sätestatud kõrvalekalde kohta.

Mis on sotsiaalne rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?

Teenuse osutamisel on koostööpartneriks

Rehabilitatsiooniteenused jagunesid alates 1. jaanuarist 2016 sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.

• Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016-2018 võivad ka tööealised tööalaselt aktiivsed inimesed, kellel on enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.detsembrini 2018.
  Kehtiva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamise õigus lõpeb, kui inimesele osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei või saada samaaegselt.

• Sotsiaalset rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kaudu võivad saada alla 16-aastased lapsed, vanaduspensioni ealised isikud ja need tööealised isikud, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud.
  Tööalast rehabilitatsiooni Töötukassa kaudu võivad saada tööealised inimesed, kes on tööturul aktiivsed – töötavad, õpivad või on töötuna arvele võetud.

• Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kellel on hinnatud rehabilitatsiooniteenuste vajadus ning kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet.
  Rehabilitatsiooni vajadust hinnatakse eraldi puude tuvastamisest. Puude tuvastamise kohta saad lugeda siit.

Alates 2016. aastast koostab inimesele isikliku tegevuskava Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Sel juhul rehabilitatsiooniasutuses rehabilitatsiooniplaani ei koostata ja inimene saab vajalikke teenuseid kiiremini.

• Alates 1.01.2016 muutus ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ja korraldus. Tööealiste ja vanaduspensioni ealiste puhul lisandus teenuse vajaduse hindamine, mis on oma olemuselt vestlus Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga eesmärgiga välja selgitada, kas ja milliseid teenuseid inimene vajab.

• Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi on nad tunnistatud töövõimetuks. Tööalase rehabilitatsiooni teenuseid võivad saada 16-aastased kuni vanaduspensioni ealised inimesed ning neid teenuseid vahendab Töötukassa. Teenuste kasutamiseks pead olema töövaldkonnas aktiivne - töötama, tööd otsima või õppima.

• Juhul, kui on kindlaks tehtud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus, siis Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutakse inimesele välja rehabilitatsiooniprogrammis osalemist või teenuste vajaduse hindamise käigus koostatakse talle tegevuskava. Keerulisematel juhtudel suunatakse rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
  Rehabilitatsiooniprogramm pannakse kokku sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühma jaoks.

• Rehabilitatsiooniplaan on konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga, kus on kirjas, milliseid eesmärke inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada.

• Rehabilitatsiooniprogrammi, tegevuskava või plaani tegemise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja seda, missugune on tema kõrvalise abi vajadus. Samuti tehakse ettepanekuid kodu, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks ja abivahendite kasutamiseks ning nõustatakse puudega inimest tema edasise sotsiaalse toimetuleku parandamise huvides kõikides vajalikes valdkondades.

Pane tähele!

Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.
Tööalast rehabilitatsiooni pakub Töötukassa.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus alates 1. jaanuarist 2016 on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses
ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides:

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelus

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine

Mis on tööalane rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?

Teenuse osutamisel on koostööpartneriks

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. 

Tööalane rehabilitatsioon:

• valmistab teid ette tööeluks;
• toetab teie tööleasumist või töötamist.

Tööalase rehabilitatsiooni sihtühmaks on tööealised (st vanuses 16 kuni vanaduspensioniiga) vähenenud töövõimega inimesed

• kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline töövõime ning
• kes on hõivatud (töötajad, õppijad, ettevõtjad) või
• otsivad tööd (on registreeritud töötud).  

Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata teil tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.

Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:

• füsioteraapia
• tegevusteraapia ja -nõustamine
• loovteraapia
• logopeediline abi
• eripedagoogiline abi
• kogemusnõustamine
• psühholoogiline nõustamine
• õendusalane nõustamine
• sotsiaalnõustamine
• arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

Tervishoiuteenuste, taastus- ja sanatoorse ravi saamiseks pöörduge oma pere- või eriarsti poole.

Tööalase rehabilitatsiooni tegevused toimuvad teie vajadustest lähtuvalt kas individuaalselt või grupis.

Ühe suunamisega kestab teenus üldjuhul kuni ühe aasta. Töötukassa saab teie tööalase rehabilitatsiooni eest tasuda kuni 1800 eurot kalendriaastas ning suunamiste kordade arv ei ole piiratud, see tähendab, et teenusel saab nimetatud summa piires osaleda vajadusel ka mitu korda aastas. 

Rehabilitatsiooniteenust pakuvad Sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad. Kui teie osalemine teenusel on juhtumikorraldajaga kokku lepitud, peate end hiljemalt seitsme päeva jooksul teenusele registreerima.

Kuidas tööalase rehabilitatsiooni teenus toimub?

• töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust;
• lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi;
• valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse;
• lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks;
• töötukassa kinnitab tegevuskava;
• alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.

Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Töötukassa esinduste kontaktid leiate siit: töötukassa esindused. 

Vajadusel makstakse teile - olenemata sellest, kas olete töötuna registreeritud või mitte - rehabilitatsiooniteenusel osalemisel sõidu-ja majutustoetust.

Õppetoetus

Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli ja augusti eest.

Õppetoetuse suurus on 25–100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:

• õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS)
• dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta.

Toetusi makstakse iga kuu 5. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Taotluse esitamine

Taotluse puudega inimese sotsiaaltoetuse määramiseks võib esitada koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega. Soovi korral saate puude raskusastme tuvastamist taotleda ka koos töövõime hindamisega, sel juhul võib esitada ühistaotluse töötukassale või sotsiaalkindlustusametile.

Taotluse saate esitada:

• e-postiga digiallkirjastatult aadressil
• postiga piirkondlikule klienditeenindusele või
• sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses (saab täita ka kohapeal)
• iseteeninduse kaudu.

Mõne toetuse liigi puhul tuleb esitada lisadokumente. Informatsiooni saab elukohajärgsest sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest.

Kohalik omavalitsus võib määrata ja maksta teile täiendavaid sotsiaaltoetusi. Täpsema informatsiooni saamiseks pöörduge elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalosakonda.

Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360, kirjutage e-posti aadressil või iseteeninduse kaudu.

Puude raskusastme tuvastamine

NB! Teavita puude taotlemisest oma perearsti või sind peamiselt ravivat arsti. Vajadusel kutsub ta sind vastuvõtule terviseseisundi täpsustamiseks. Võimalusel veendu, kas sinu terviseandmed terviseinfosüsteemis www.digilugu.ee on piisavad ja asjakohased puude raskusastme tuvastamiseks.

Puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saamiseks esita meile taotlus.

Taotlust on sul võimalik:

• saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile ;
• täita meie klienditeenindustes kohapeal, klienditeeninduste kontaktid ja lahtiolekuajad leiad siit;
• saata posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kui vajad abi taotluse täitmisel, siis meie klienditeenindajad aitavad sind.

Taotluse võib sinu eest täita ka sinu pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi teine. Sel juhul vajame taotlusele lisaks sinu allkirjale ka sind abistanud isiku allkirja. Kui taotluse allkirjastab üksnes sinu abistaja, siis tuleb taotlusele lisada volitust tõendav dokument. Volitus võib olla nii lihtkirjalik kui notariaalselt kinnitatud.

Taotluses soovime teada saada, kuidas saad hakkama oma igapäevaste toimingutega ning kas ja kui palju vajad abi, juhendamist või järelevalvet.

Meelespea taotluse täitmisel!

Sinu arvamus on oluline, seega taotlust täites:

• varu täitmiseks piisavalt aega (1–1,5 tundi või rohkem);
• täpsusta oma valitud vastuseid, välja arvatud juhul, kui probleem puudub;
• hinda oma hakkamasaamist koos abivahendiga;
• kirjelda oma seisundit ja võimekust, arvestades oma igapäevategevusi ning toimetulekut. Kui seisund on muutlik – ühel päeval tuled paremini toime, teisel halvemini – kirjelda ka seda asjaolu taotlusel.

Puude raskusastme tuvastamisse kaasame ekspertarsti, kes annab hinnangu sinu tervislikule seisundile, võttes arvesse taotluse ja sinu pere- või raviarstilt saadud terviseandmeid. Puude otsuse teeme dokumentide alusel, sina ekspertarstiga kohtuma ei pea.
Tuvastatud puude raskusaste kehtib teatud ajani ja korduvekspertiisi tähtaja märgime otsusele. Korduvekspertiisi tähtaeg on periood, mille jooksul tuleb sul esitada uus taotlus.

Korduvekspertiisi taotlus tuleb esitada 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva puudeotsuse lõpukuupäeva.

Näide. Kui sinu puude otsus kehtib kuni 31.05.2022, siis sinu korduvekspertiisi tähtaeg on 21.03.2022 kuni 31.05.2022

Puude raskusastme tuvastamisest üldiselt

Puude raskusastme tuvastamise aluseks on raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha funktsioonide kõrvalekalded, mille tõttu inimese hakkamasaamine on tavaolukorras raskendatud, piiratud või takistatud (nn dokumendipõhine hindamine).

Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisil hinnatakse inimese toimetulekut tervikuna, st arvesse võetakse kõik piiranguid põhjustavad kõrvalekalded, mis võivad üksteist võimendada.

Puude liik (nt liikumispuue, nägemispuue jne) kujuneb suurima kõrvalekaldega keha struktuuri või funktsiooni järgi. Kui piirangud esinevad mitme keha struktuuri või funktsiooni osas, tuvastatakse puude raskusaste neist igaühes eraldi.

Puude raskusastet (keskmine, raske, sügav) hinnatakse samuti igas valdkonnas (liikumine, nägemine, psüühika jne) eraldi.

Kui on tuvastatud puude raskusaste, siis see ei tähenda alati, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Rehabilitatsiooni vajadust hinnatakse eraldi. Sotsiaalne rehabilitatsioon sisaldab alati mitmeid erinevaid teenuseid - kui vajadus on ainult ühe teenuse järele (nt ainult logopeedi teenus, ainult füsioterapeudi teenus), siis ei ole tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni vajadusega.

Vanusegrupi muutumisel ei pruugi puude raskusaste samaks jääda. Puude tuvastamise alused on erinevad laps->tööealine, tööealine->vanaduspensioniealine.

Puude periood

• pärast traumat või haiglaravi (nt pärast puusaliigese proteesimist, pärast südamelihase infarkti jne).

• puude periood sõltub ekspertiisi käigus antud hinnangust – arvestades seisundi senise kuluga hinnatakse, millise aja möödudes on vajalik seisundi uus hindamine raviarstide poolt ja uus ekspertiis;
• Tulenevalt kehtivast seadusandlusest tuvastatakse lastel puue maksimaalselt 3 aastaks, tööealistel ja vanaduspensioniealistel isikutel kuni 5 aastaks.

Paranemine ja piirangute vähenemine:

• puude perioodi valikul arvestatakse seisundi senise kulu ja tõenäolise prognoosiga, st paranemise tõenäosusega või selle puudumisega;
• korduval puude taotlemisel, kui inimene on piiranguid põhjustanud ägedast haigusest või vigastusest paranenud või taastunud, või on krooniline haigus raviga ohjatud (remissioonis) ja piirangud on kerged või esinevad aegajalt, siis üldjuhul puuet ei tuvastata.

Puudega isiku kaart

Puudega isiku kaardi väljastab sotsiaalkindlustusamet

• puude raskusastmega (keskmine, raske või sügav) lapsele
• puude raskusastmega (keskmine, raske või sügav) täiskasvanud inimesele.

Puude raskusastet ja sõidusoodustust saab jätkuvalt tõendada ka ekspertiisiotsuse või vajadusel täiendavalt puudeliigi kohta väljastatud tõendiga.

Puudega isiku kaardi eesmärgiks on lihtsustada tuvastatud puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel. Samuti hõlbustab puudega isiku kaart soodustuse õigustatuse kontrollimist.

Puudega isiku kaart on plastist, kahevärviline (varem oranž-kollane, alates 2017. a septembrist valge-sinine), suurusega 54 x 86 mm ning sellele märgitakse:

• kaardi number
• inimese ees- ja perekonnanimi
• sünniaeg
• tuvastatud puude raskusaste
• puude liik, juhul kui on tuvastatud nägemis- või liikumispuue
• kaardi kehtivusaeg
• väljaandja.

Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga (sh nt õpilaspiletiga).

Vana kujundusega (oranž-kollane) kaardid kehtivad kuni kaardil märgitud kehtivusaja lõppemiseni. Mõnel juhul on märgitud info puude kohta inimese pensionitunnistusele, ka need jäävad kehtima kuni kehtivusaja lõpuni.

Kaardi taotlemine

Puudega isiku kaart väljastatakse kõigile, kellel on tuvastatud puude raskusaste.

Puudega isiku kaardi esmakordsel taotlemisel piisab, kui helistate sotsiaalkindlustusametisse või saadate e-kirja aadressil või ITP kaudu.

Kui teil on puude raskusaste tuvastatud, saadetakse kaart teile paari päeva jooksul alates kaardi saamise soovi edastamisest. Kui puude raskusastme tuvastamine on pooleli, saadetakse kaart teile siis, kui puude raskusaste on tuvastatud.

Kaart väljastatakse kehtivusajaga, mis kattub puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märgitud puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise kestuse tähtajaga.

Kehtivuse lõppemisel väljastatakse uus kaart puude raskusastme korduval tuvastamisel koos ekspertiisiotsusega. Eraldi uut taotlust kaardi taotlemiseks esitama ei pea.

Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 16106 või (+372) 612 1360, kirjutage e-posti aadressil või iseteeninduse kaudu.

Puudega lapse toetus

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:

• keskmise puudega lapsele 540% sotsiaaltoetuste määrast
• raske puudega lapsele 630% sotsiaaltoetuste määrast
• sügava puudega lapsele 945% sotsiaaltoetuste määrast.

Juhul kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.

Kohaliku omavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused

Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohalik omavalitsus (linn või vald). Vältimatut sotsiaalabi, millega tagatakse inimesele vähemalt toit, riided, ajutine majutus ja muu esmavajalik, osutab see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil inimene abi vajamise hetkel viibib.

 

Kui inimene vajab toimetulekuks abi, tuleb võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes selgitab välja, millist abi inimene raskuse lahendamisel vajab. Seejärel teeb kohalik omavalitsus otsuse abi osutamise või mitteosutamise kohta. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest inimese ja/või pere abivajadusele, st hinnatakse, millist abi ja mis ulatuses inimene vajab, et tagada tema igapäevane normaalne toimetulek.

Igal kohalikul omavalitsusel on kehtestatud abi osutamise kord, mis sisaldab vähemalt kohaliku omavalitsuse korraldatavate või osutatavate sotsiaalteenuste ja -toetuste taotlemise ja otsustamise menetlemise protsessi.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus pakkuda vähemalt järgmisi sotsiaalteenuseid:

• koduteenus – täisealise abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises
• väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – täisealise abistamine ja hooldamine hoolekandeasutuses
• tugiisikuteenus – täisealise inimese ja/või lapse motiveerimine, juhendamine ja iseseisva toimetuleku arendamine
• täisealise isiku hooldus – puudega täisealise inimese abistamine õiguste ja kohustuste tagamisel
• isikliku abistaja teenus – puudega täisealise inimese abistamine igapäevastes toimingutes
• varjupaigateenus – täisealisele inimesele ajutise öömaja võimaldamine
• turvakoduteenus – lapsele või täisealisele inimesele ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja kriisiabi võimaldamine
• sotsiaaltransporditeenus – puudega inimesele sobiva sõiduki kasutamise võimaldamine
• eluruumi tagamine – sobiva eluruumi kasutamise võimaluse loomine inimesele või perele, kes seda ise pole võimeline tagama
• võlanõustamisteenus – võlgnevus- ja toimetulekuprobleemiga inimese nõustamine võlgnevuste lahendamisel ja ennetamisel
• lapsehoiuteenus – 1,5–3-aastasele lapsele ja kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele lapsehoiuteenuse tagamine, et toetada lapse hooldusõigust omava inimese toimetulekut ja töötamist
• asendushooldusteenus – lapse lühi- või pikaajaline hooldamine ja kasvatamine väljaspool lapse bioloogilist perekonda hooldusperes, perekodus või asenduskodus
• järelhooldusteenus - asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva noore iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine eluaseme ning vajaduspõhiste teenuste ja toetustega.

Riigi korraldatavad sotsiaalteenused

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks.
• Proteeside, ortopeediliste ja muude tehniliste abivahendite ostmise või üürimise osaline kompenseerimine.
• Erihoolekandeteenused on mõeldud täisealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks erihoolekande tegevusjuhendaja tuge.
• Lepitusteenus – kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimine.
• Ohvriabiteenus – kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.

Sotsiaaltransporditeenus

Sotsiaaltransporditeenus on inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.

Sotsiaaltransporditeenus on vajalik juhtudel, kui inimesel ei ole võimalik kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot, näiteks puudub ratastooliga sisenemise võimalus bussi või rongi, liikumis- või nägemiskahjustuse tõttu ei saa inimene juhtida isiklikku sõiduvahendit. Teenuse kaudu tagatakse inimesele transpordivahend, mis vastab tema vajadustele, näiteks transpordivahend, mis on kohandatud ratastooliga sisenemiseks. Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste või nende hooldajate töötamist ja õppimist, samuti nende iseseisvat elu ja ühiskonnaelus osalemist. Kohalik omavalitsus võib sotsiaaltransporditeenust pakkuda ka laiemale sihtgrupile, näiteks eakatele, riskiperedele jt, kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel olla takistatud.

Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus.

Töökoha kohandamine

Tööandja peab töökoha ja -vahendite kasutada andmisel arvestama töö laadi ning töötaja füüsiliste ja vaimsete võimetega. Üldkasutatav hoone peab olema kõikidele inimestele võrdsetel alustel juurdepääsetav.

Kui töökeskkond ja -vahendid vastavad nõuetele, kuid teile sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, kaalub töötukassa töökoha kohandamise kulu hüvitamist lähtuvalt kulu mõistlikkusest. Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta, kui see on tööandjaga kokkulepitud töökoht.

Tööandja esitab töötukassale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse. Töötukassa aitab välja selgitada sobiva lahenduse ning lepib hüvitatavad kulud tööandjaga kokku. Tööandja kohandab teie töökoha ning töötukassa hüvitab tööandjale kohandamise kulud.

Tööandjale on võimalik hüvitada teie töökoha kohandamise kulu,

• kui te olete puude või vähenenud töövõimega töötu või koondamisteatega, õppiv, vanaduspensioniealine, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saav tööotsija, kes asub tööle, või juba töötate,
• kui teie töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kaks aastat;
• 50–100 protsendi ulatuses sõltumata töösuhte liigist.

Vähenenud töövõimega inimese erivajaduste tõttu võib töökoha kohandamise raames olla vaja näiteks

• ehitada hoone sissepääsu juurde kaldtee või paigaldada trepitõstuk,
• automatiseerida sissepääsude avamismehhanismid,
• laiendada ukseavasid ja tasandada lävepakke,
• muuta töötasapindade kõrgust,
• tuua lambilülitid madalamale.

Siit leiate mõned tööalaste abivahendite ja töökoha kohanduste näited piltidega.

Puudest või vähenenud töövõimest tulenevate tööalaste takistuste kõrvaldamise võimaluste väljaselgitamiseks palume võtta ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Kontaktid leiate siit: töötukassa esinduste kontaktid.

Tugiisikuteenus

Tugiisikuteenus on inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Osutatav abi seisneb inimese jõustamises, suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu.

Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka hoolekandeasutus), kuid võib inimesega kohtuda ka mujal, ning olla talle saatjaks ametiasutustes. Tugiisik võib inimest aidata enda sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik abi vajava inimese ja teiste abi osutajate vahel. Õiguste teostamine täiskasvanu puhul tähendab näiteks õigust taotleda toetusi ja sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid. Kui tugiisiku kliendiks on laps, seisneb abi lapse arengu toetamises. Kui kliendiks on last kasvatav täiskasvanu, jõustab tugiisik vanemat, kuidas tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.

Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus.