eesti liikumispuudega inimeste liit

märka puude taga inimest

Täna nägin ma Eestimaad

Lisatud: Pühapäev, 15 Jaanuar 2017 18:59 | Prindi | E-post

h1

Täna nägin ma Eestimaad (taas). Ema hooldab oma 35-aastast trauma tagajärjel halvatud poega, kes pole juba kümme aastat vooldist välja saanud. Noorem poeg teenib aega kaitseväes, kuid nüüd esitas vald kaitseväele taotluse, et poiss koju lastaks, kuna külapoe müüjana perele elatist teeniv ema vajab abijõudu invaliidi hooldamisel (!).

Minuni jõudis lugu Kaitseväe sotsiaaltöötaja kaudu. Käisime siis täna olukorda oma silmaga vaatamas. Ema näitas, kuidas ta on ise konstrueerinud tekkidest-patjadest, sallidest ja diivani seljatugedest agregaadi, millega ühendatud väike masin aitab pojal halvatud jäsemeid treenida. Info taastusravi, rehabilitatsiooni, hooldusõenduse jms kohta pole nendeni jõudnud. Pere vajaks hädasti abistajat /hooldajat, keda aga pole ei vallal ega emal õnnestunud leida.

Minu seisukoht on, et noorem vend EI PEA loobuma oma elust, et venda hooldada. Seda ei nõua õdedelt-vendadelt ka seadus. See pere vajab professionaalset abi. Me nüüd üritame meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi võimalused nendeni juhatada, alustan läbirääkimistega juba homme. Pere elab Tartust 13 km - ei ole pärapõrgu. Kas keegi teab kedagi, kes tahaks isikliku abistaja või hooldajana vähemalt 4-5 tundi päevas tööle asuda? Praegu läheb (raha pärast 12-tunniseid vahetusi tegev) ema hommikul tööle (11 km kaugusele), sõidab lõunapausi ajal poissi söötma ja keerama, ja siis jälle tagasi tööle. Paneelmaja teiselt korruselt halvatut välja viia ei saagi. Need on meie Eesti inimesed......... ja vahel kellelegi tundub, et meil on üldiselt kõik ok.

Tiina Kangro facebook

 

Viimati postitatud 20 viimast artiklit

Kalender

ELIL tegevjuhi kalender
  
Startgrupp
Invaru
Liikumisabi