Eesti Liikumispuudega Inimeste LiitAbimaterjalid
Mis on sotsiaalne rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?
Teenuse osutamisel on koostööpartneriks 
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise töövõimega (kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel) või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad abi erivajadusest tulenevate toimetulekuraskustega kohanemisel. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalne rehabilitatsioon on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt psühholoog, tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust saavad taotleda:
- alla 16-aastased lapsed, kellel on määratud puude raskusaste (keskmine, raske või sügav puue);
- puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga või osalise töövõimega tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised), kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel ja kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele;
- puuduva töövõimega tööealised, kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele;
- puudega tööealised, kes saavad ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele;
- puudega vanaduspensioniealised, kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele.
Lisaks saavad sotsiaalset rehabilitatsiooni alla 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile suunamise vajaduse kohta (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet), ja esmasesse psühhoosi haigestunud inimene, kellel ravimeeskond on tuvastanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse.
Kuidas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust taotleda
Elektrooniliselt saate teenust taotleda riigiportaalis eesti.ee.
Samuti saab teenuse taotluse esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja:
- e-posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressil
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - posti teel, saates paberil allkirjastatud taotluse aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- sotsiaalkindlustusameti piirkondlikus klienditeeninduses kohapeal.
Täpsemat teavet sotsiaalse rehabilitatsiooni ja teenuse taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui teil on küsimusi sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta, helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360 või kirjutage e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. .
Mis on puue ja kuidas seda tuvastatakse?
Puue on inimesel, kelle igapäevatoimingud ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud, piiratud või takistatud.
Puude raskusastmeid on kolm – sügav, raske ja keskmine puue.
- Keskmine puue on inimesel,kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud.
- Raske puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud.
- Sügav puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.
Puue on pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund
- Mille korral esineb püsiva iseloomuga keha mistahes struktuuri puudulikkus või häire (üks või
mitu); - Mille tõttu inimese toimetulek on tavaolukordades piiratud;
- Mille tõttu inimene vajab pidevalt kõrvalabi ja/või abivahendeid.
Ravivajadus ei ole puude tuvastamise alus
- Puuet ei ole võimalik kompenseerida ravi ja/või ravimitega
- Puuet ei põhjusta pidev ravimite kasutamise vajadus, ägeda või kroonilise haiguse ravi
- Puuet ei põhjusta kasutatavate ravimite suur hulk
- Puuet ei põhjusta sagedaste arstivisiitide vajadus
- Lapsele ravimite (tablettravi, inhalatsioonravi) andmine on eakohane kõrvalabi ja ei põhjusta
puuet - Sageli infektsioonhaigusi põdevad lapsed, kes puuduvad seetõttu sageli lasteaiast või koolist -
tegemist on sagenenud ravivajadusega ja püsiva iseloomuga funktsioonipiiranguid ei ole
raviarstide poolt kirjeldatud – puudub alus puude tuvastamiseks.
Kuidas puuet tuvastatakse?
- Taotle puude tuvastamist siis, kui sul on terviseprobleemide tõttu raske igapäevaelus toime tulla
ja ühiskonnas tegutseda või sa vajad igapäevaelus eakaaslastest rohkem juhendamist,
järelevalvet ning abi. - Puuet tuvastame nii lastel, tööealistel kui ka vanaduspensioniealistel.
- Puude tuvastamise ekspertiisi aluseks on inimese poolt (lapse puhul tema seadusliku esindaja
– lapsevanem, eestkostja) allkirjastatud taotlus, millega antakse ka õigus tutvuda taotleja
terviseandmetega. - Taotlus sisestatakse arvutisüsteemi ja suunatakse ekspertarstile arvamuseandmiseks. Ekspertiis on dokumendipõhine, st ekspertarst tugineb e-tervise infosüsteemis
olevatele (ja kui on, siis ka taotlusele lisatud) terviseandmetele ning taotleja poolt antud
hinnangule oma hakkamasaamisele ja esinevatele piirangutele. - Ekspertarst annab arvamuse ja suunab selle peaspetsialistile, kes koostab otsuse puude raskusastme tuvastamise või
mittetuvastamise kohta. - Puude tuvastamine tööealisel (töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti) ühistaotluse alusel toimub
pisut teisiti. - Taotleja täidab taotluse küsimustiku ja esitab selle Töötukassale võiSotsiaalkindlustusametile (kui taotletakse ainult töövõime hindamist, siis Töötukassale, sel juhul puuet ei hinnata).
- Töötukassaga lepingulises suhtes oleva tervishoiuteenuse osutaja juures töötav arst (ekspertarsti tähenduses) annab eksperdiarvamuse töövõime osas, hinnates seitset põhivaldkonda numbriliselt (skoorid). Need numbrilised hinnangud liiguvad Töötukassa arvutisüsteemist Sotsiaalkindlustusameti arvutisüsteemi ning puude tuvastamise metoodika alusel, kujuneb numbriline skoor puude tuvastamiseks kõigis seitsmes valdkonnas.
- SKA peaspetsialistil on õigus tuginedes isiku poolt kirjeldatud osaluspiirangutele korrigeerida skoore,
võttes arvesse inimese hakkamasaamist igapäevases elukeskkonnas. - Peaspetsialistil on õigus suunata taotlus täiendavaks ekspertiisiks SKA ekspertarstile. Seda tehakse juhul, kui
Töötukassa skooride alusel kujunev puude raskusaste ei vasta hinnanguliselt taotleja osalus- ja
soorituspiirangutele. - Pärast eksperdiarvamust koostatakse puude tuvastamise või mittetuvastamise otsus.
Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid või nende hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega.
Sotsiaaltoetusi saab taotleda sotsiaalkindlustusametist. Sotsiaaltoetust makstakse vastavalt puude raskusastmele ja valdkonnale, kus esinevad kõige suuremad piirangud
Kohaliku omavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused
Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV). Vältimatut sotsiaalabi, millega tagatakse inimesele vähemalt toit, riided, ajutine majutus jms, osutatakse selle kohaliku omavalitsuse poolt, kelle haldusterritooriumil inimene abi vajamise hetkel viibib.
Kohalikes omavalitsustes võib olla erinev sotsiaalteenuste ja - toetuste korraldus, kuid osutatav abi peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi, parandama elukvaliteeti ja tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Kohalik omavalitsus peab eelistama abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja inimese suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Samuti peab KOV pakkuma abivajavale lapsele meetmeid, mida ta vajab ning toetavad lapse ja teda kasvatava isiku suhteid ja sotsiaalset toimetulekut.
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on KOV kohustatud osutama 13 sotsiaalteenust, lisaks millele võidakse korraldada ka teisi sotsiaalteenuseid
Kui inimene vajab enda või oma pere toimetulekuks abi, tuleb võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga, kes selgitab välja, millist abi pöörduja toimetuleku raskuse lahendamisel vajab. Seejärel teeb kohalik omavalitsus otsuse abi osutamise või mitteosutamise osas. Otsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus järgima seaduses sätestatud tähtaegasid. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest inimese või pere abivajadusele, st hinnatakse millist ja millises ulatuses abi inimene vajab, et tagada tema igapäevane normaalne toimetulek.
Kohalikul omavalitsusel on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille tingimused ja suuruse otsustab omavalitsus. Tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava inimese majanduslikust olukorrast, kuid tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks. Kui inimesel endal puuduvad piisavad rahalised vahendid, peavad teda üldjuhul abistama ülalpidamiskohustusega pereliikmed. Kui pereliikmed ei ole võimelised lähedast sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse eest tasumise osaliselt (kasvõi ajutiselt) enda kanda. Abita ei tohi inimest jätta. Kohalikul omavalitsusel on õigus makstud summa hiljem ülalpidamiskohustusega pereliikmetelt tagasi nõuda, kui selgub, et neil on olnud piisavad võimalused oma lähedast teenuse eest tasumisel abistada.
Kui inimene ei saa endale vajalikku abi või pakutav abi ei ole kvaliteetne, on tal 30 päeva jooksul õigus esitada vaie kohalikule omavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljaantud haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab haldusjärelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Samuti on inimesel võimalik esitada kaebus halduskohtusse.
Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused
Koduteenuse näol on tegemist täisealise abistamisega kodustes toimingutes ja asjaajamises
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on mõeldud inimesele, kellel on ajutine või püsiv hooldusvajadus, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada. Inimene vajab kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenusest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
Olenevalt inimese abivajadusest võib olla vajalik pikema perioodi jooksul osutatav ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus või päevahoiuteenus. Teenuse osutamisel peab teenuseosutaja inimesele tagama hooldustoimingud ja muud toetavad ja toimetulekut tagavad tegevused, mis on ära määratletud teenust vajava inimese hooldusplaanis.
Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus. Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.
Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele.
Hooldustoimingud seisnevad näiteks mähkmete vahetamises, pesemises ja toitmises, ravimite manustamises jms. Ööpäevaringse teenuse korral tuleb inimesele tagada ka majutus ja toitlustamine.
Tugiisikuteenus on inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Osutatav abi seisneb inimese jõustamises, suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu.
Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka hoolekandeasutus), kuid võib inimesega kohtuda ka mujal, ning olla talle saatjaks ametiasutustes. Tugiisik võib inimest aidata enda sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik abi vajava inimese ja teiste abi osutajate vahel. Õiguste teostamine täiskasvanu puhul tähendab näiteks õigust taotleda toetusi ja sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid. Kui tugiisiku kliendiks on laps, seisneb abi lapse arengu toetamises. Kui kliendiks on last kasvatav täiskasvanu, jõustab tugiisik vanemat, kuidas tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.
Täisealise isiku hooldus on inimesele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Inimesel on võimalik valida hooldajaks inimene, keda ta usaldab, näiteks tuttav või hea naaber, kes on sobiv hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise sobivat hooldajat ei leia, peab selle tagama kohalik omavalitsus. Hoolduse ja hooldaja saab määrata ainult hooldust vajava inimese nõusolekul.
KOV maksab täisealise inimese hooldajale toetust, mille suurus sõltub omavalitsuse poolt kehtestatud tingimustest. Muuhulgas tasub kohalik omavalitsus sotsiaalmaksu nende hooldajatoetust saavate hooldajate eest, kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ega osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sotsiaalmaksu tasumine tagab hooldajale ravikindlustuse.
Samuti täidetakse hooldajana aktiivsusnõue – osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus olla aktiivne. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi. Kuid inimene peab ka ise tegema pingutusi töö leidmiseks ning kasutama talle pakutavaid teenuseid, et soodustada võimetekohase töö leidmist ja seal püsimist.
Isikliku abistaja teenus on täisealisele inimesele, kes oma puude tõttu vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonnas füüsilist kõrvalabi. Valdavalt on sihtgrupiks sügava liikumis- ja/või nägemispuudega inimesed. Teenus sobib inimesele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel. Seetõttu ei ole isikliku abistaja teenus kohane puudega lapsele.
Isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, see tähendab, et isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Näiteks võimaldab isiklik abistaja inimesel kasutada matemaatika ülesannete lahendamiseks vajalikke õppevahendeid: avab õpiku õigelt lehelt, abistab lahenduse kirjapanekul, kuid ei lahenda ülesannet tema eest ära. Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine.
Varjupaigateenus on vältimatut abi vajavale täisealisele inimesele, kes abi saamata võib sattuda tema elu ja tervist ohustavasse olukorda. Teenust võivad vajada näiteks perevägivallaohvrid, kodutud, kuid ka inimene, kes on bussist maha jäänud ning kellel puuduvad rahalised vahendid hotellis ööbimiseks. Teenuse raames peab abi vajavale inimesele olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalused ja turvaline keskkond.
Varjupaigas peab olema personal, kes on pädev hindama tekkinud olukordi ning vajaduse korral neile reageerima, näiteks kutsuma kiirabi, politsei. Kui inimene viibib abivajamise hetkel väljaspool oma rahvastikuregistrijärgset kohalikku omavalitsust, peab varjupaigateenust kui vältimatut abi, korraldama see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil inimene hetkel viibib. Kohalik omavalitsus peab varjupaigateenuse saajale pakkuma nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks, näiteks võimalust taotleda toimetulekutoetust, osutama abi dokumentide taotlemisel jmt. Varjupaigateenus on ajutine abimeede.
Tulenevalt inimese vanusest, east, terviseseisundist jms võib ta ajutiselt teenuselt edasi liikuda sotsiaaleluruumi, vabaturu üürieluruumi või ka ööpäevaringsele hooldusteenusele.
Turvakoduteenus on lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta. Teenus peab olema kättesaadav ka neile, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks lähisuhtes ning kellel ei ole kasutada muud turvalist kohta. Turvakoduteenuse raames tagatakse abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise või kriisiabi võimaldamist.
Turvakodult ei eeldata ilmtingimata õe või arsti olemasolu, kuid turvakodutöötaja peab vajaduse korral kutsuma abivajavale inimesele kiirabi või võimaluse korral võtma ühendust inimese perearstiga.
Turvakoduteenusele pöördunud inimese esmast abivajadust hindab turvakodu töötaja. Vajaduse korral suunab turvakodu töötaja inimese psühholoogi juurde, kes pakub professionaalset psühholoogilist nõustamist.
Sotsiaaltransporditeenus on inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.
Sotsiaaltransporditeenus on vajalik juhtudel, kui inimesel ei ole võimalik kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot, näiteks puudub ratastooliga sisenemise võimalus bussi või rongi, liikumis- või nägemiskahjustuse tõttu ei saa inimene juhtida isiklikku sõiduvahendit. Teenuse kaudu tagatakse inimesele transpordivahend, mis vastab tema vajadustele, näiteks transpordivahend, mis on kohandatud ratastooliga sisenemiseks. Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste või nende hooldajate töötamist ja õppimist, samuti nende iseseisvat elu ja ühiskonnaelus osalemist. Kohalik omavalitsus võib sotsiaaltransporditeenust pakkuda ka laiemale sihtgrupile, näiteks eakatele, riskiperedele jt, kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel olla takistatud.
Eluruumi tagamise teenus on inimesele või perekonnale, kes ei ole võimelised oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna enda vajadustele vastavat eluaset ostma või vabaturult üürima. Muudes aspektides on aga võimelised iseseisvalt toime tulema, näiteks tasuma eluruumi kasutamisega seotud kulude eest, taotledes vajaduse korral toimetulekutoetust. Võimaluse korral tagab kohalik omavalitsus teenuse raames KOV omanduses oleva eluruumi või kasutab vabaüürituru pakutavaid võimalusi, näiteks üürides vabaturult korteri ja vahendades seda eluruumi vajajale. Kui inimene või perekond on ise võimeline jooksvalt eluruumi üüri eest tasuma, kuid tal puuduvad vahendid esimese sissemakse tegemiseks, võib kohalik omavalitsus toetada esmase üüri sissemaksega.
Kohaliku omavalitsuse omanduses oleva eluruumi osas sõlmitud lepingud vaadatakse üks kord aastas üle ning hinnatakse inimese edasist vajadust kohaliku omavalitsuse poolt võimaldatud eluruumi järele. Kui selline vajadus on säilinud, pikendatakse lepingut. Samas võidakse rakendada ka uusi, inimese ja perekonna toimetulekut soosivamaid meetmeid.
Võlanõustamisteenus on inimesele, kes vajab abistamist oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamisel. Ühtlasi on teenuse eesmärk ennetustöö ehk inimese toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine.
Teenuse raames aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus uusi võlgnevusi vältima. Esmatasandi võlanõustamist osutatakse sageli kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistide poolt muu abistamise raames.
Lapsehoiuteenus on 1,5 kuni 3 aastase lapse ja kuni 18 aastase raske või sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist (18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai).
Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab KOV teenuse vajadust igal lapsel eraldi. KOV nõustab teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul. Lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse ja teenuse saaja koostöös. Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.
Lapsehoiuteenusega ei kompenseerita lasteaiakohtade, õpilaskodude ja pikapäevarühmade puudust, vaid pakutakse nende kõrval täiendava hooldamise ja järelevalve võimalust.
Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Lapse teenusele suunamisel tuleb eelistada hooldusperet ning erandina lapse olulisi huve arvestades perekodu- või asenduskodu.
Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.
Kui asendushoolduse teenust saama õigusatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab KOV lapsele asendushooldusteenuse:
- hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
- õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
- lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva inimese iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel KOV tagab inimesele eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
KOV tagab järelhooldusteenuse asendushooldusel üles kasvanud täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes kuni õpingute katkestamise või esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada järelhooldusteenuse ka mitteõppivale kuni 21-aastasele asendushooldusel või eestkostel viibinud isikule või kuni 25-aastasele täisealiseks saamiseni eestkostel viibinud õppivale isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.
Kellel on õigus saada abivahend riigipoolse soodustusega
Abivahendite ostmine ja üürimine riigipoolse soodustusega on reguleeritud sotsiaalkaitseministri määrusega. Määruse lisas on leitav abivahendite loetelu(PDF), kus on kirjas abivahendid koos hüvitamise tingimustega.
Abivahendi hüvitame
- Lastele, kellel on tuvastatud puue. Kuni 18-aastased puudega lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.
- Lastele, kellel ei ole tuvastatud puuet, kuid on väljastatud eriarsti tõend abivahendi vajaduse kohta. Kuni 18-aastased puudeta lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 50%.
- Lastele (16–17-aastased), kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. 16–17-aastased osalise või puuduva töövõimega lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.
- Tööealistele, kellel on tuvastatud kas
- osaline või puuduv töövõime
- puue
Tööealised inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 40–90%.
18–26-aastased õppivad puudega või osalise/puuduva töövõimega inimesed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%.
- Vanaduspensioniealistele inimestele, kes on 64-aastased ja vanemad. Vanaduspensioniealised saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 40–90%.
Lisaks saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada arsti tõendi alusel inimesed, kes vajavad
- silmaproteesi
- rinnaproteesi
- kuulmisabivahendeid või heli ülekandesüsteemi (kuulmislangus alates 30 detsibellist)
- üla- või alajäsemeproteesi ja proteesihülssi
Kuidas saada abivahend riigipoolse soodustusega?
Abivahendi ettevõttest riigipoolse soodustusega abivahendi ostmiseks või üürimiseks läheb sul vaja paberkandjal abivahendi tõendit:
Abivahendi tõend
näitab, milliseid abivahendeid sa vajad. Tõendi saamiseks pöördu perearsti, üldarsti, arst-residendi, eriarsti, õe, tegevusterapeudi, füsioterapeudi, ämmaemanda või logopeedi poole. Abivahendi vajadus võib olla välja toodud ka rehabilitatsiooniplaanis. See, kes konkreetsele abivahendile tõendi võib väljastada, sõltub abivahendist ja on leitav abivahendite loetelus. (370.08 KB, PDF)
Abivahendi ettevõte
Kui sul on abivahendi tõend olemas, pöördu abivahendi ettevõttesse. Ära unusta kaasa võtta isikut tõendavat dokumenti! Juhul, kui sa oled 18–26-aastane ja õpid välismaal, võta kaasa ka koolitõendi koopia. Kui oled määratud eestkostjaks, siis kohtumääruse koopia. Kui lähed tehingut tegema abivahendit vajava inimese eest, siis võta lisaks enda isikut tõendavale dokumendile kaasa ka lihtvolitus, et võid tema eest tehinguid teha.
Riigipoolset soodustust on võimalik saada ettevõtetes, kes on sotsiaalkindlustusametiga sõlminud lepingu.
Eesti suuremad liikumisabivahendeid pakkuvad ettevõtted:
|
Eesti suuremad liikumisabivahendeid pakkuvad ettevõtted
|
Puudega inimese õigused tööl
Puhkus
Inimesel, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on õigus saada põhipuhkust 35 kalendripäeva tavalise 28 kalendripäeva asemel. Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus nõuda põhipuhkuse kasutamist.
Puudega last kasvatavale vanemale on samuti ette nähtud tavapärasest soodsamad tingimused.
- Alla kolmeaastase lapse vanemal on õigus saada kalendriaastal 6 tööpäeva tasulist lapsepuhkust. Lisaks neile 6 päevale on puudega lapse vanemal õigus täiendavale lapsepuhkusele – ühele tööpäevale kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kokkuleppel tööandjaga võib seda puhkust summeerida ja riik kompenseerib täiendavat puhkust (kuni 12 päeva aastas) ka koos tavapärase puhkusega.
- Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on mõlemal õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
- Üks puudega lapse vanematest saab ka 5 aastat varem vanaduspensionile.
- Raske või sügava puudega lapse vanemal on õigus taotleda riigi rahastatavat lapsehoiuteenust, mis võimaldab tal jätta oma puudega lapse tööajaks lapsehoiuteenust osutava inimese hoolde.
- Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
Töösuhte lõpetamine
Töölepingu lõpetamine töötajaga saab toimuda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Puudega inimestele erisusi tehtud ei ole. Keelatud on aga töötaja koondamine tema puude tõttu või selle alusel koondatavate väljavalimine.
Kui tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel, peab tööandja arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Ei tohi koondada puude tõttu või valida koondatavaid sellel alusel.
Töölepingut ei tohi üles öelda töötajale põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi. Oluliseks perekondlikuks kohustusteks võib olla laste, sh puudega lapse kasvatamine ja vanemate hooldamine.
Tööandja on kohustatud andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata oma ettevõttes sobival tööl.
Seega ei tohi automaatselt töölepingut lõpetada, kui töötaja terviseseisund on muutunud, vaid töötajale tuleb pakkuda võimetekohast tööd, kui selline võimalus on olemas.
Kui tööandja võtab tööle vähenenud töövõimega inimese, on ka tööandjale ette nähtud soodustused.
Puudega inimese toetamine
Puudega töötajale osutab töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenust. Tegemist on puudega inimese toetamisega ajal, mil inimene on töötu või otsib tööd.
Neile, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, maksab töötukassa töövõimetoetust.
Abi tööga seotud küsimuste korral
Töölepinguga seotud küsimuste korral saab tööpäeviti helistada tööinspektsiooni infotelefonile 640 6000 või saata küsimuse e-postiga aadressile
Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjonid ja avaldus tuleb esitada töökoha piirkonna töövaidluskomisjonile.
Töövaidlusavalduse saab esitada e-posti teel aadressil
Avalduses peab esitama konkreetsed nõuded, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja tõendid, mis kinnitavad asjaolusid ja avaldaja väiteid.
Avalduse vormi, selgituse avalduse täitmise kohta ning töövaidluskomisjonide tööpiirkonnad ja kontaktid leiab tööinspektsiooni kodulehelt.
Puudega töötu või tööotsija
Kui soovite leida tööd ja töötada, kuid vajate selleks vähenenud töövõime tõttu abi, saab töötukassa just teile mõeldud teenustega abiks olla. Kõiki järgnevaid teenuseid saab kasutada inimene, kellel on puue, püsiv töövõimetus, osaline või puuduv töövõime, mis takistab töölesaamist või töötamist. Kui teil on puuduv töövõime, ei saa te kasutada tööalase rehabilitatsiooni teenust.
- Tööruumide ja -vahendite kohandamine. Töötukassa abistab tööandjat töökeskkonna ja -vahendite puude või vähenenud töövõimega inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamisel. Kohanduse kulud on võimalik tööandjale hüvitada 50–100% ulatuses. Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta.
- Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine. Kui tööülesannete täitmine tööandja vahenditega on inimese puude või vähenenud töövõime tõttu takistatud, saab töötamiseks vajaliku abivahendi töötukassalt tasuta kasutada kuni oma töösuhte lõpuni, aga esialgu mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Tööalase abivahendi kasutamise lepingut saab pikendada, kui abivahend on tööülesannete täitmisel jätkuvalt vajalik. Abivahendi, mis on vajalik nii tööülesannete täitmisel kui igapäevaelus, saab inimene taotleda sotsiaalkindlustusametist.
- Tugiisikuga töötamine. Teenust saab kasutada juhul, kui inimesel on vähenenud töövõime tõttu vaja töökohal abi ja juhendamist. Tugiisik aitab töökoha ja -ülesannetega kohaneda ning nendega toime tulla. Kokkuleppel tööandjaga korraldab ja hüvitab töötukassa tugiisikuga töötamise teenuse kuni ühe aasta jooksul.
- Tööandjate nõustamine erivajadustega inimeste värbamisel ja töötamisel. Kui puudega inimese praegune või tulevane tööandja soovib lisateadmisi erivajadustega inimeste värbamisest ja töötamise toetamise kohta, pakub töötukassa vastavalt tööandja vajadusele sellekohast nõustamist.
- Kaitstud töö. Kaitstud tööl saab puudega inimene teha endale võimetekohast tööd talle sobivas tempos ja keskkonnas, kus teda nõustatakse, juhendatakse ja abistatakse. Eesmärk on, et kaitstud töö teenuse lõppedes suudaks inimene töötada vähemalt 20 tundi nädalas ja oleks valmis iseseisvalt tööle asuma tavalisel töökohal.
- Kogemusnõustamine. Kogemusnõustamine on sarnase puude või tervisehäirega inimeste omavaheline kogemuste vahetus, mis pakub emotsionaalset ja sotsiaalset tuge. Nõustamise eesmärk on selliste võimaluste ja lahenduste leidmine, mis aitaksid puudega inimesel oma eluga võimalikult iseseisvalt toime tulla.
- Tööalane rehabilitatsioon. Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ning kes vajavad töövõime taastamiseks või hoidmiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata teil tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.
Lähemalt saab teenuste kohta lugeda töötukassa kodulehelt.
Küsimuste korral helistage töötukassa infotelefonil 777 3000 (välismaalt helistades +372 777 3000), võtke ühendust Skype’i kaudu (tootukassa), kirjutage e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või külastage lähimat töötukassa esindust.
Õppetoetus
Õppetoetust maksame mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi.
Kui palju?
Õppetoetus mittetöötavale puudega inimesele on mõeldud igakuise toetusena õppimise perioodiks, võimaldamaks kasutada eriõppevahendeid ja erikommunikatsioonivahendeid jms. Õppetoetust makstakse vastavalt tegelikele lisakuludele 6.39–25.57 eurot kuus. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Kuidas saan?
Õppetoetuse saamiseks esita taotlus ja puudest tingituna õppetööga seotud lisakulude dokument (arve, maksekorraldus) sotsiaalkindlustusametile.
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Harvikhaigusega lapse toetus
Toetust makstakse harvikhaiguse diagnoosiga lapsele, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet (vanusegrupp 0-15 aastane).
Harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, maksame toetust puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.
Harvikhaigused, mille puhul maksame toetust, on järgmised: fenüülketonuuria, galaktoseemia, vahtrasiirupi tõbi, püridoksiinsõltuv epilepsia, homotsüstinuuria, lüsinuuriline valgutalumatus, glükoosi transporteri defekt, fruktoseemia, glutaaratsiduuria (tüüp 1 ja 2), tsüstiline fibroos.
Toetust maksame 161,09 eurot kuus.
Kuidas saan?
Toetuse saamiseks tuleb sotsiaalkindlustustusametile esitada puude raskusastme tuvastamise taotlus.
Taotluse vormi leiad siit
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Puudega lapse toetus
Puudega lapse toetust maksame lapse vanemale või hooldajale, kui lapsel (vanusegrupp 0-15 aastane) on tuvastatud puude raskusaste .
Sotsiaaltoetuste määrad on:
- keskmise puudega lapsele 138,08 eurot kuus
- raske puudega lapsele 161,09 eurot kuus
- sügava puudega lapsele 241,64 eurot kuus
Kuidas saan?
Esmakordselt sotsiaaltoetust taotledes tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile.
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Korduval puude tuvastamisel ei ole vaja uut sotsiaaltoetuse taotlust esitada, kuid täida ekspertiisi taotlusel sotsiaaltoetuse määramist puudutavad lahtrid.
Puudega isiku kaart
Puudega isiku kaardi väljastab sotsiaalkindlustusamet puude raskusastmega (keskmine, raske või sügav) inimesele.
Puudega isiku kaardi eesmärgiks on lihtsustada tuvastatud puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel.
Puudega isiku kaart on plastist, kahevärviline (valge-sinine), suurusega 54 x 86 mm ning sellele märgitakse (eesti ja inglise keeles):
- kaardi number
- inimese ees- ja perekonnanimi
- sünniaeg/isikukood
- tuvastatud puude raskusaste
- puude liik, juhul kui on tuvastatud nägemis- või liikumispuue
- kaardi kehtivusaeg
- väljaandja.
Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga (sh nt õpilaspiletiga).
Mõnel juhul on märgitud info puude kohta inimese pensionitunnistusele, ka need jäävad kehtima kuni kehtivusaja lõpuni.
Kaardi taotlemine
Puudega isiku kaart väljastatakse kõigile, kellel on tuvastatud puude raskusaste.
Puudega isiku kaardi esmakordsel taotlemisel piisab, kui helistate sotsiaalkindlustusametisse või saadate e-kirja aadressil
Kui teil on puude raskusaste tuvastatud, saadetakse kaart teile mõne päeva jooksul alates kaardi saamise soovi edastamisest. Kui puude raskusastme tuvastamine on pooleli, saadetakse kaart teile siis, kui puude raskusaste on tuvastatud.
Kaart väljastatakse sama kestusega nagu on tuvastatud puude raskusaste.
Kehtivuse lõppemisel väljastatakse uus kaart puude raskusastme korduval tuvastamisel koos teavituskirjaga. Eraldi uut taotlust kaardi taotlemiseks esitama ei pea.
Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil (+372) 612 1360, kirjutage e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või iseteeninduse kaudu.
Puude raskusastme tuvastamine
Puue on pikaajaline väljakujunenud (st raskesti tagasipööratav või pöördumatu) seisund:
- mille korral esineb püsiva iseloomuga keha mistahes struktuuri puudulikkus või häire (üks või mitu),
- mille tõttu inimese toimetulek on tavaolukordades piiratud
- mille tõttu inimene vajab kõrvalabi ja/või abivahendeid
Puude raskusastet tuvastab sotsiaalkindlustusamet. Laste, tööealiste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise alused on erinevad.
Puude raskusastmeid on kolm: sügav, raske ja keskmine puue.
Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamine
Lapsel (kuni 16-aastasel) tuvastame puude raskusastme, kui tal on pikaajaline püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirang ning vaatamata ravile ja abivahendi kasutamisele esinevad raskused igapäevaste tegevustega hakkamasaamisel.
Puude raskusaste tuvastatakse lastel kestusega 6 kuud kuni 3 aastat, muutumatu ja tõenäoliselt halveneva seisundi korral kuni 16- aastaseks (tööealiseks) saamiseni.
Vanaduspensioniealisel isikul tuvastame puude raskusastme, kui tal on pikaajalised püsipiirangud, mida ei saa raviga ohjata ning kes vaatamata abivahendi kasutamisele vajab kõrvalabi ja/või tugiteenuseid igapäevaste põhitegevustega toimetulekul.
Puude raskusaste tuvastatakse vanaduspensioniealisele kestusega 6 kuud kuni 5 aastat. Kui vanaduspensioniealisel inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, abivahendite või teenustega, võib puude raskusastme tuvastada eluajaks.
Tuvastatud puude raskusastme kestuse määrab ekspertarst lähtuvalt taotleja terviseseisundist ja senisest kulust ning selle muutumise prognoosist.
Lähemalt saab lapse puude raskusastme tuvastamisest ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamine
Tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:
- sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud
- raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
- keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
Kui on hinnatud ka töövõimet, siis puude perioodi osas arvestatakse üldjuhul vähenenud töövõime perioodiga. Puude raskusaste tuvastatakse kuni 5 aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioni eani. Vanaduspensionieani saab puude raskusastme tuvastada ka juhul, kui kinnitust on leidnud töövõimet välistav seisund, mis arvestades isiku tervisekahjustuse iseloomu ja eeldatavat kestust, ei muutu või on progresseeruv.
Tööealine inimene saab puude raskusastme tuvastamist taotleda koos töövõime hindamisega. Sellisel juhul saab ühistaotluse esitada töötukassasse. Samal ajal saab esitada taotluse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töövõime osas teeb otsuse töötukassa, puude raskusastet tuvastab sotsiaalkindlustusamet.
Lähemalt saab tööealise inimese puude raskusastme tuvastamisest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Sotsiaaltoetuse taotlemine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetus määratakse inimesele, kellel on puude raskusaste tuvastatud. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saamiseks tuleb täita taotlus. Taotlus tuleb täita igal esmakordselt taotlemisel, puude raskusastme korduval tuvastamisel, kui toetuse maksmise lõpetamisest on rohkem kui 1 aasta või üleminekul puudega lapse toetuselt puudega tööealise inimese toetusele.
Taotluse saab:
- esitada iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu;
- saata täidetuna ja digitaalselt allkirjastatuna aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ; - täita klienditeenindustes kohapeal;
- saata posti teel aadressile Paldiski mnt 80, Tallinn 15092.
Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil (+372) 612 1360, kirjutage e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või iseteeninduse kaudu
Kes on puudega inimene?
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise, psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega raskendab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Puue tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ning tegevusi, et tagada inimese maksimaalsed võimalused iseseisvaks arenguks ja eneseteostuseks.
Mis on tööalane rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?
Teenuse osutamisel on koostööpartneriks 
Tööalane rehabilitatsioon
Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalast rehabilitatsiooni pakub töötukassa.
Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et saada abi terviseseisundile sobiva töö leidmisel või õppida paremini toime tulema tööülesannetega. Lisaks saab tööalase rehabilitatsiooni raames parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema.
Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:
- füsioteraapia
- tegevusteraapia ja -nõustamine
- loovteraapia
- logopeediline abi
- eripedagoogiline abi
- kogemusnõustamine
- psühholoogiline nõustamine
- õendusalane nõustamine
- sotsiaalnõustamine
- arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.
Tööalase rehabilitatsiooni tegevused toimuvad teie vajadustest lähtuvalt kas individuaalselt või grupis.
Rehabilitatsiooniteenust pakuvad sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad, kelle seast saate valida endale sobiva. Kui teie osalemine teenusel on juhtumikorraldajaga kokku lepitud, peate end hiljemalt seitsme päeva jooksul teenusele registreerima.
Kuidas tööalase rehabilitatsiooni teenus toimub
- Töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust,
- lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi,
- valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse,
- lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks
- töötukassa kinnitab tegevuskava,
- alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.
Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga.
Vajadusel makstakse teile – olenemata sellest, kas olete töötuna registreeritud või mitte – rehabilitatsiooniteenusel osalemisel sõidu- ja majutustoetust.
Lisainfot tööalase rehabilitatsiooni kohta leiab töötukassa kodulehelt.
Kui teil on küsimusi tööalase rehabilitatsiooni kohta, helistage töötukassa infotelefonil 777 3000 (välismaalt helistades +372 777 3000), võtke ühendust Skype’i kaudu (tootukassa) või kirjutage e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. .
Töökoha kohandamine
Kui teil on puude või vähenenud töövõime tõttu raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, aitame tööandjal kohandada töökoha ja -vahendid teile ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
Tööandja peab töökoha ja -vahendite kasutada andmisel arvestama töö laadi ning töötaja füüsiliste ja vaimsete võimetega. Üldkasutatav hoone peab olema kõikidele inimestele võrdsetel alustel juurdepääsetav.
Kui töökeskkond ja -vahendid vastavad nõuetele, kuid teile sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, kaalub töötukassa töökoha kohandamise kulu hüvitamist lähtuvalt kulu mõistlikkusest. Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta, kui see on tööandjaga kokkulepitud töökoht.
Tööandja esitab töötukassale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse. Töötukassa aitab välja selgitada sobiva lahenduse ning lepib hüvitatavad kulud tööandjaga kokku. Tööandja kohandab teie töökoha ning töötukassa hüvitab tööandjale kohandamise kulud.
Tööandjale on võimalik hüvitada teie töökoha kohandamise kulu,
- kui te olete puude või vähenenud töövõimega töötu või koondamisteatega, õppiv, vanaduspensioniealine, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saav tööotsija, kes asub tööle, või juba töötate,
- kui teie töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kaks aastat;
- 50–100 protsendi ulatuses sõltumata töösuhte liigist.
Vähenenud töövõimega inimese erivajaduste tõttu võib töökoha kohandamise raames olla vaja näiteks
- ehitada hoone sissepääsu juurde kaldtee või paigaldada trepitõstuk,
- automatiseerida sissepääsude avamismehhanismid,
- laiendada ukseavasid ja tasandada lävepakke,
- muuta töötasapindade kõrgust,
- tuua lambilülitid madalamale.
Siit leiate mõned tööalaste abivahendite ja töökoha kohanduste näited piltidega.
Puudest või vähenenud töövõimest tulenevate tööalaste takistuste kõrvaldamise võimaluste väljaselgitamiseks palume võtta ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Kontaktid leiate siit: töötukassa esinduste kontaktid.
Vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja tööotsijana arvele võetud päästeteenistuja toetust saavale isikule osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist tervise- ja tööministri 05.07.2021 käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ alusel.
Vähenenud töövõimega isikutele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel.
Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenus on inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Osutatav abi seisneb inimese jõustamises, suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu.
Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka hoolekandeasutus), kuid võib inimesega kohtuda ka mujal, ning olla talle saatjaks ametiasutustes. Tugiisik võib inimest aidata enda sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik abi vajava inimese ja teiste abi osutajate vahel. Õiguste teostamine täiskasvanu puhul tähendab näiteks õigust taotleda toetusi ja sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid. Kui tugiisiku kliendiks on laps, seisneb abi lapse arengu toetamises. Kui kliendiks on last kasvatav täiskasvanu, jõustab tugiisik vanemat, kuidas tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.
Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus.
Isikliku abistaja teenus
Isikliku abistaja teenus on täisealisele inimesele, kes oma puude tõttu vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonnas füüsilist kõrvalabi. Valdavalt on sihtgrupiks sügava liikumis- ja/või nägemispuudega inimesed. Teenus sobib inimesele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel. Seetõttu ei ole isikliku abistaja teenus kohane puudega lapsele.
Isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, see tähendab, et isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Näiteks võimaldab isiklik abistaja inimesel kasutada matemaatika ülesannete lahendamiseks vajalikke õppevahendeid: avab õpiku õigelt lehelt, abistab lahenduse kirjapanekul, kuid ei lahenda ülesannet tema eest ära. Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine.
Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus.
Sotsiaaltransporditeenus
Sotsiaaltransporditeenus on inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.
Sotsiaaltransporditeenus on vajalik juhtudel, kui inimesel ei ole võimalik kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot, näiteks puudub ratastooliga sisenemise võimalus bussi või rongi, liikumis- või nägemiskahjustuse tõttu ei saa inimene juhtida isiklikku sõiduvahendit. Teenuse kaudu tagatakse inimesele transpordivahend, mis vastab tema vajadustele, näiteks transpordivahend, mis on kohandatud ratastooliga sisenemiseks. Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste või nende hooldajate töötamist ja õppimist, samuti nende iseseisvat elu ja ühiskonnaelus osalemist. Kohalik omavalitsus võib sotsiaaltransporditeenust pakkuda ka laiemale sihtgrupile, näiteks eakatele, riskiperedele jt, kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel olla takistatud.
Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus.
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused
Vastu võetud 23.12.2010 nr 90
RT I, 29.12.2010, 120
jõustumine 01.01.2011
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 167 lõike 3 alusel.
§ 1. Üldsäte
Määrusega kehtestatakse liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (edaspidi parkimiskaart) vorm ja selle väljaandmise tingimused.
§ 2. Parkimiskaardi väljaandmine
(1) Parkimiskaart antakse taotluse alusel välja isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
(2) Parkimiskaarti liikumis- või nägemispuudega piiratud teovõimega isikule võib taotleda tema seaduslik esindaja.
(3) Parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus käesoleva määrusega kehtestatud vormis (lisatud).
(4) Parkimiskaartide trükkimise ning nende väljaandmise kohalikule omavalitsusele korraldab ja tagab Sotsiaalministeerium.
(5) Välja antud parkimiskaartide üle peab arvestust kohalik omavalitsus.
§ 3. Parkimiskaardi väljaandmise tingimused
(1) Parkimiskaart antakse isikule välja tasuta.
(2) Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on:
1) tööealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
2) lapsele ja pensioniealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatis § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud kõrvalekalde kohta;
3) ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule pere- või eriarsti väljastatud teatis § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud kõrvalekalde kohta.
(3) Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.
(4) Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 5. Määruse jõustumine ja rakendamine
(1) Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.
[RT I, 20.01.2011, 16 - jõust. 23.01.2011]
(2) Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määruse nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused” ja kuni 18. veebruarini 2013. a kehtinud sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused” redaktsiooni alusel välja antud parkimiskaardid kehtivad kuni parkimiskaardil märgitud tähtaja lõpuni.
[RT I, 15.02.2013, 8 - jõust. 18.02.2013]
(3) Määruse § 3 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tööealisel puudega isikul, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse enne 1. oktoobrit 2008. a, tuleb parkimiskaardi taotlemisel esitada lisaks nimetatud otsusele § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud pere- või eriarsti teatis § 2 lõikes 1 sätestatud kõrvalekalde kohta.
Õppelaenu kustutamine
Sul on õigus taotleda õppelaenu kustutamist, kui sul on tuvastatud puuduv töövõime või sul kehtib varem tuvastatud töövõimetus 80–100% ulatuses või kasvatad raske või sügava puudega last.
Õppelaenu kustutamist saad taotleda, kui:
- sul on tuvastatud puuduv töövõime või sul kehtib varem tuvastatud töövõimetus 80–100% ulatuses või
- sa kasvatad raske või sügava puudega last (õppelaenu kustutamist saab taotleda vaid üks laste vanematest)
- mõlemal juhul on oluline, et sa oled võtnud õppelaenu enne, kui sul tuvastati puuduv töövõime (töövõimetus 80–100%) või kui su lapsel tuvastati raske või sügav puue.
Õppelaenu kustutamiseks esita meile taotlus ja nõusoleku vorm. Nõusoleku vorm on vajalik, et pank saaks edastada meile õppelaenu kustutamise aluseks olevad dokumendid (õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad, laenu taotlemise ja väljamaksmise kuupäev, laenusumma, laenujääk riigitagatise rakendamise taotlemise ajal).
Taotluse saad esitada
- e-posti teel digiallkirjastatuna aadressil
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- meie klienditeenindustes
Näide 1
Maril on raske puudega laps (raske puue tuvastati 2015. aastal). Mari astus kutsekooli 2022. aastal. Vahetult peale õpingute algust võttis Mari õppelaenu. Mari soovib taotleda õppelaenu kustutamist alates 01.01.2023. Kuna Mari lapsel oli raske puue tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, ei saa ta taotleda õppelaenu riigipoolset kustutamist.
Näide 2
Jüri astus kõrgkooli 2020. aastal. Alates õpingute algusest on Jüri iga aasta taotlenud õppelaenu. Jüril tuvastati puuduv töövõime 2022. aastal. Jüril on õigus õppelaenu riigipoolsele kustutamisele 2020–2022 perioodi eest (ehk kuni puuduva töövõime tuvastamiseni).
Näide 3
Maril on keskmise puudega laps (keskmine puue tuvastati 2015. aastal). Mari astus kutsekooli 2020. aastal. Vahetult pärast õpingute algust võttis Mari õppelaenu. Mari lapsel tuvastati korduvekspertiisi käigus sügav puue 2022. aastal. Maril on õigus õppelaenu riigipoolsele kustutamisele 2020–2022 perioodi eest (ehk kuni lapsel sügava puude tuvastamiseni).
Näide 4
Jüril on keskmise puudega laps (keskmine puue tuvastati 2015. aastal). Jüri astus kõrgkooli 2020. aastal. Alates õpingute algusest on Jüri igal aastal taotlenud õppelaenu. Jüri lapsel tuvastati raske puue 2022. aastal. Jüril on õigus õppelaenu riigipoolsele kustutamisele 2020–2022 perioodi eest (ehk kuni lapsel raske puude tuvastamiseni).
Näide 5
Maril ja Jüril on raske puudega laps (raske puue tuvastati 2020. aastal). Mari astus kutsekooli 2018. aastal. Jüri astus kõrgkooli 2017. aastal. Alates õpingute algusest on nii Mari kui ka Jüri igal aastal taotlenud õppelaenu.
Mari ja Jüri soovivad taotleda õppelaenu kustutamist raske puudega lapse kasvatamise eest. Õigus õppelaenu riigipoolsele kustutamisele tekib ainult ühel vanemal (Maril perioodi eest 2018–2020 või Jüril perioodi eest 2017–2020).
Täienduskoolitustoetus
Täienduskoolitustoetust maksame töötavale puudega inimesele tema poolt tehtud tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613.68 eurot kolme kalendriaasta jooksul
Kellele?
Täienduskoolitustoetust maksame töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.
Oluline info
Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus ning erakooliseadus. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.
Täienduskoolitustoetust maksame töötavale puudega inimesele tema poolt tehtud tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613.68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest. Kui puudega inimesel endal ei ole võimalik koolituskulu eelnevalt tasuda, siis sotsiaalkindlustusameti otsusel maksame arve alusel koolituskulu toetusesaajale teenust osutanud asutusele.
Kuidas saan?
Täienduskoolitustoetuse saamiseks esita taotlus ja täienduskoolituse kuludokument sotsiaalkindlustusametile. Kui töötamise andmed ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist riiklikku pensionikindlustuse registrisse, siis esita veel lisaks ka tööraamat või muu töötamist tõendav dokument.
Taotluse vormi leiad siit
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Puudega tööealise inimese toetus
Kellele?
Puudega tööealise inimese toetust maksame tööealisele inimesele (16-aastane kuni vanaduspensionieani), kellel on tuvastatud puude raskusaste.
Toetuste määrad on vastavalt puude raskusastmele ja funktsiooni kõrvalekaldele 28,64 - 53,70 eurot kuus.
Kui puuet pikendatakse
Korduval puude tuvastamisel ei ole vaja uut sotsiaaltoetuse taotlust esitada, kuid täida ekspertiisi taotlusel sotsiaaltoetuse määramist puudutavad lahtrid.
Kuidas saan?
Puudega tööealise inimese toetuse saamiseks esita taotlus sotsiaalkindlustusametile.
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus
Kellele?
Maksame sotsiaaltoetust vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud puude raskusaste.
Sotsiaaltoetuse määrad:
- keskmise puudega inimesele 12,79 eurot kuus,
- raske puudega inimesele 26,85 eurot kuus,
- sügava puudega inimesele 40,91 eurot kuus.
Üldjuhul ei ole korduval puude tuvastamisel vaja uut sotsiaaltoetuse taotlust esitada, kuid täida ekspertiisi taotlusel sotsiaaltoetuse määramist puudutavad lahtrid.
Kuidas saan?
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse saamiseks esita taotlus sotsiaalkindlustusametile.
Taotluse vormi leiad siit
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Puudega vanema toetus
Kui sul on tuvastatud puue ja sa kasvatad last üksi või kui nii sinul kui su abikaasal on puue ja teie peres kasvab lapsi, siis maksame sulle puudega vanema toetust.
Kellele?
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot kuus iga toetusele õigust omava lapse eest.
Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Kuidas saan?
Puudega vanema toetuse saamiseks esita sotsiaalkindlustusametile taotlus ja täiendavad dokumendid:
- lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
- õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;
- perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
- teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlus | 143.82 KB | pdf
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
- esitada taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavitusega kaudu
- saata täidetud ja digitaalselt allkirjastatud taotlus sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. - saata taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- viia taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
Ligipääsetavus
Parema ligipääsetavuse tagamine ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele on oluline, et tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel ja avalike teenuste tarbimisel.
Nõudeid ehitiste ja rajatiste ligipäästavusele loe tarbijakaitse kodulehelt
