Eesti Liikumispuudega Inimeste LiitEesti Liikumispuudega Inimeste Liidu avalik pöördumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole.
Ligipääsetav turism.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit juhib tähelepanu järgmisele:
Eestis elab ligikaudu 100 000 puudega inimest, kelle jaoks ligipääsetavad turismiteenused on oluline, kuid sageli alahinnatud valdkond. Euroopas on hinnanguliselt üle 80 miljoni puudega inimese, kes soovivad reisida, kuid vajavad selleks sobivaid tingimusi. Kui arvestada ka nende pereliikmeid ja reisikaaslasi, on potentsiaalne sihtrühm veelgi suurem.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit külastas Turismimessi Tourest 2025 ning veendus, et kuigi teadlikkus ligipääsetavuse probleemidest on olemas, pole lahendusteni jõutud. Messi üldine tõdemus oli, et invatoad ning ligipääsetavusega seotud teenused ja tooted on Eestis endiselt puudulikud. Kuigi paljud eksponendid nõustusid, et olukord vajab parandamist, puuduvad konkreetsed lahendused ja strateegiad. Eesti turismisektor on viimastel aastatel jõudsalt arenenud, kuid ligipääsetavate turismitoodete ja -teenuste arendamine pakuks veelgi suuremat kasvupotentsiaali. See ei oleks mitte ainult oluline samm kaasava ühiskonna suunas, vaid tooks kaasa ka märkimisväärse majandusliku kasu.
Ligipääsetav turism kui osa turismi pika vaate strateegiast
Eesti turismi pika vaate 2025-2035 eesmärkide saavutamiseks on oluline, et ligipääsetavus oleks lahutamatu osa turismitoodete ja -teenuste arendamisest. Ainult nii saame tagada, et Eesti oleks tõeliselt innovaatiline ja külalislahke sihtkoht. Eesti turismistrateegia seab eesmärgiks turismi kasvu ja lisandväärtuse tõusu, kuid see on saavutatav vaid siis, kui meie teenused on kättesaadavad kõigile. Euroopa riikide kogemus näitab, et ligipääsetav turism toob kaasa suurema külastajate arvu ning pikemad viibimisajad, mis omakorda suurendab turismitulu.
Seetõttu soovime arutada võimalusi, kuidas koostöös turismisektori ja avaliku sektoriga arendada uusi ligipääsetavaid turismitooteid, mis aitaksid Eestil muutuda veelgi atraktiivsemaks sihtkohaks ning toetaksid ka meie majanduskasvu.
Andmepõhine ligipääsetavuse arendamine
Eesti turismiarengus nähakse suurt rolli uuenduslikel tehnoloogiatel ja andmepõhistel lahendustel, et jõuda külastajateni personaalsemalt ja sihitumalt. Sellest tulenevalt on vajalik ka ligipääsetavuse kaardistamine andmete põhjal, et luua reaalajas ajakohastatav süsteem, mis annaks infot majutusasutuste, turismiobjektide ja transpordivõimaluste kohta puudega inimestele ja teistele erivajadustega reisijatele. Selline lahendus muudaks turismi planeerimise lihtsamaks ja suurendaks ligipääsetavate turismiteenuste nähtavust.
Koostöö ja süsteemne ligipääsetavuse planeerimine
Arvestades, et turismi pika vaate elluviimiseks koostatakse 4-aastased tegevuskavad ja tulemusi jälgib turisminõukoda, soovime rõhutada vajadust moodustada ligipääsetava turismi töögrupp, kuhu kaasatakse puudega inimeste esindusorganisatsioonid. See tagaks, et ligipääsetavuse teemad oleksid süsteemselt ja järjepidevalt arvesse võetud kogu turismistrateegia raames.
Lisaks on oluline, et regionaalsete turismisihtkohtade arendamisel ei jääks ligipääsetavus tagaplaanile. Eesti turism peab olema kättesaadav kõigile, mitte ainult suurtes linnades, vaid ka väiksemates kohtades, et turismitulu jaguneks ühtlasemalt kogu riigis.
Kriitika ja kitsaskohad
Eesti liikumispuudega Inimeste Liit (ELIL) jagab Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) seisukohta, et hoolimata enam kui 10 aastat tagasi koostatud juhendist ei ole arengusuunad palju paremuse poole liikunud. Peamised puudujäägid on:
- Ligipääsetavuse ja majutusasutuste ning konverentsiruumide info vähene kättesaadavus kodulehtedel. Samuti on paljud turismi veebilehed ise ligipääsmatud.
- Kasutajatestimise puudumine – pole kaasatud testgruppe, kes hindaksid teenuste ligipääsetavust ja kasutajakogemust.
- Riikliku ja erasektori eelarves ei ole ette nähtud piisavalt vahendeid ligipääsetavuse suurendamiseks ning areng toimub juhuslikult ja ebajärjekindlalt.
- Puuetega inimesed ja krooniliste haigustega inimesed ei ole siiani käsitletud olulise turismisihtrühmana, mistõttu jäävad nende vajadused tihti tähelepanuta.
- Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid jõuavad peamiselt Tallinna ja Tartu piirkondadesse, samas kui ligipääsetavus on kriitilise tähtsusega ka maapiirkondades.
- Puuduvad tõhusad toetusmeetmed, mis aitaksid parandada olukorda turismiettevõtetes, kus isegi elementaarne füüsiline ligipääsetavus on jätkuvalt probleem.
- Lennujaamad ja ühistransport ei ole piisavalt ligipääsetavad, mistõttu on rahvusvaheliste külaliste jaoks reisitingimused raskendatud.
Ligipääsetavuse parandamiseks turismisektoris, tuleb lahendusi planeerida ja välja töötada koostöös huvigruppide esindusorganisatsioonidega, tagades, et ligipääsetavuse edendamiseks planeeritavad tegevused oleksid asjakohased ja toetaksid võrdset kohtlemist.
Maakondlikud arenduskeskused ja turismiorganisatsioonid peaksid omama selget ülevaadet ligipääsetavuse kitsaskohtadest ning looma süsteemse ja jätkusuutliku arendusplaani.
Järgmised sammud
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit on valmis koostööks nii riigiasutuste kui turismiettevõtetega, et tagada turismisektori areng, mis on ligipääsetav kõigile. Pakume välja kohtumise turisminõukoja raames, et arutada, kuidas tagada ligipääsetavuse süstemaatiline integreerimine turismi pika vaate tegevuskavadesse.
Ootame Teie mõtteid ja koostööettepanekuid, et üheskoos muuta Eesti turism kõigile kättesaadavaks!
Lugupidamisega,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Mõtted ja ettepanekud on kirja pannud ELIL juhatuse liige Erki Altma
