Septembikuu tegemised 2026

Presidendi veerg

September on omamoodi uus algus, mil keskendume eelseisvatele väljakutsetele. Samas pole liikumispuudega inimeste elus kardinaalseid muutusi toimunud. Vähem vaesust ja bürokraatiat, rohkem kättesaadavaid teenuseid ning parem igapäevane toimetulek on üllad eesmärgid, kuid nende saavutamiseks vajalikku lisaraha ei paista olevat. Esialgu jätkub endiselt puude raskusastme määramine, mis soovitakse tulevikus asendada teenusevajaduse hindamisega. Nii võib ka Eesti Puuetega Inimeste Koda tulevikus nime muuta ja saada Eesti Rehabilitatsiooniteenust Vajavate Inimeste Kojaks ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust võib saada Eesti Liikumispüüdega Inimeste Liit. See aeg pole aga veel saabunud.

ELIL-i tegevussuunad on jäänud samaks: anda oma panus ligipääsetavuse parandamisse ja aidata liikmesorganisatsioonidel tagada oma kestlikkus.

Septembri alguses tutvusime koos Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi riigiplaani Sotsiaalministeeriumi valdkonnaosaga. ELIL-i eesmärk on tagada, et kavandatavates meetmetes võetaks arvesse liikumispuudega inimeste vajadusi ja ligipääsetavust. Saime ülevaate Sotsiaalministeeriumi kavatsustest, kuid ligipääsetavust puudutavaid tegevusi kavandavad ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Nendega on kohtumised alles planeerimisel.

Neile, kes teemaga kursis ei ole, olgu teadmiseks, et riigiplaan (ametliku nimega riiklik partnerluskava) on Eesti keskne strateegiadokument, mille alusel kasutab riik Euroopa Liidu toetusi perioodil 2028–2034.

Juba augustis alustasime koos Eesti Puuetega Inimeste Kojaga tegevust selle nimel, et takistada järgmise aasta tegevustoetuse vähendamist. Tegevus on valitsuse tasandilt liikunud Riigikogusse, kus toimuvad kohtumised erinevate Riigikogu fraktsioonidega. ELIL-i esindab delegatsioonis meie tegevjuht Veiki Laan.

Läbirääkimiste tulemustest sõltumata peame ELIL-i juhatuses leidma võimalusi kaasata erasektorist lisavahendeid, et viia ellu oma eesmärke ja toetada liikmesorganisatsioone.

Marko Pomerants

ELIL president

Septembrikuu tegemised:

03.09 avati Eesti Filmimuuseumis esimene laste ja noorte animafestival ANIMINIMIST 2026. Festivali ettevalmistusse panustas ka ELIL, kui suvel kohtusid festivali projektijuht Silja Saarepuu ja ELIL-i juhatuse liige Maikel Mõttus Filmimuuseumis, et hinnata festivali ühe toimumispaiga ligipääsetavust. Üheskoos vaadati üle ligipääs muuseumile, kinosaalile, koolitusklassile ja inva-WC-le.

Festivali avaõhtul avati Filmimuuseumis animatsiooninäitus ning kinosaalis näidati retroanimatsioone „Väike motoroller“ (1962) ja „Rüblik“ (1975). Avamisel osales ELIL-i juhatuse liige Maikel Mõttus.

Koostöö festivali korraldajatega aitas juba ettevalmistusfaasis pöörata tähelepanu sellele, et festival ja selle toimumispaigad oleksid ligipääsetavad ka liikumispuudega külastajatele. Festivali nädala jooksul külastasidki Filmimuuseumi mitmed ratastooli kasutavad lapsed.

10.09 kohtus ELIL-i juhatuse liige Maikel Mõttus Lennusadamas Saksa ajakirjaniku Jonathan Postingliga. Kohtumise korraldas Visit Estonia / Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välismeedia projektijuht Diana Aljas. Kohtumise eesmärk oli tutvustada ligipääsetava turismi olukorda Eestis ning jagada liikumispuudega inimese vahetuid kogemusi reisimisest ja erinevate vaatamisväärsuste külastamisest.

Jonathan Postingl valmistas Eestist lugu „Estonia Without Borders“, mille keskmes on ligipääsetav turism ning liikumispuudega inimeste võimalused Eestis reisida. Maikel jagas vestluses oma reisikogemusi nii Eestist kui ka välismaalt, tuues esile häid ligipääsetavuse lahendusi ja kitsaskohti nii siin kui ka mujal. Arutelu käigus tõdeti, et Maikeli kogemuse põhjal leidub maailmas ja ka Eestis ikka veel väga harva sihtkohti, kus ligipääsetavus oleks turistide jaoks terviklikult ja läbimõeldult lahendatud – üksikute heade lahenduste kõrval esineb sageli siiski takistusi, mis ei võimalda kogu reisikogemust iseseisvalt ja sujuvalt läbida. Samas leidub nii Eestis kui ka mujal maailmas häid ja eeskujuks sobivaid lahendusi.

Kohtumise raames külastati Lennusadamat ning vestlus jätkus ühise lõunasöögi ajal Lore Bistroos. Kohtumine andis võimaluse tutvustada rahvusvahelisele meediale Eesti ligipääsetavuse olukorda ja liikumispuudega inimeste kogemusi meie riigis, võrreldes neid ka kogemustega mujal maailmas. Lisaks Maikelile jagasid oma kogemusi Helpific MTÜ juhatuse liige Kristina Amor ning liikumispuudega inimestele mitmeid matku korraldanud ja isikliku abistajana tegutsenud Heiki Hõimoja.

14.09 osales Indrek Matla Anija valla, Ida-Harjumaa Invaühingu ja ELIL-i kohtumisel, kus arutati valla uut arengukava aastateks 2027–2033. Esitati mitmeid ettepanekuid, sealhulgas Anija valla ligipääsetavuse parandamiseks.

15.09 käis Indrek Matla üle vaatamas Voose rahvamaja inva-WC-d, mis tema hinnangul vastas nõuetele. Indrek on aastaid teinud ettepanekuid valla rahvamajade ligipääsetavuse parandamiseks ning Voosel on nüüd esimene tulemus olemas. Järgmisena on kavas Kehra rahvamaja ligipääsetavuse parandamine, mis lisati valla arengukavasse.

22.09 ilmus Tartu Postimehes Erki Altma arvamuslugu „Kas Anne kanali vettehüppetorn oleks oht või õnnetuste ennetaja?“. Artiklis arutleb autor Tartu kaasava eelarve ettepaneku üle rajada Anne kanali juurde vettehüppetorn ning käsitleb praktilise ohutuse vaatenurgast, kas see suurendaks ohtu või aitaks ennetada kontrollimatute vettehüpetega seotud õnnetusi https://tartu.postimees.ee/8550094/erki-altma-kas-anne-kanali-vettehuppetorn-oleks-oht-voi-onnetuste-ennetaja

24.09 külastas Indrek Matla RMK Aegviidu keskust ja 1,5 kilomeetri pikkust Sõõriksoo loodusrada. Tema hinnangul on keskus ligipääsetav ning seal on olemas inva-WC. Loodusraja laudtee oli heas seisukorras ja varustatud servadega ning Indreku hinnangul ratastooliga läbitav. Ta soovitab paika külastada.

29.-30.09 osales Indrek Matla Pühajärvel toimunud üritusel „Kojad kokku“. Kohtumisel tutvusid kodade juhid omavahel ning andsid ülevaate oma organisatsioonide tegevusest. Aruteludes tõdeti, et kojad on väga erinevad, kuid mitmed mured on ühised nii kodadel kui ka liitudel: juhtide ja liikmeskonna vananemine ning noorte vähene järelkasv. Samuti väljendati muret EPIKoja tegevuse pärast.

Tegevjuhi töölaual olid peamised teemad:

• Eesti Riigilaevadega koostöö riigihanke raames Eesti väikesaari teenindatavate uute Parvlaevade projekteerimisel.

Riigihanke raames on Eesti Riigilaevad alustanud uute parvlaevade projekteerimist. Koostöös Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga pööratakse suurt tähelepanu lahendustele, mis võimaldavad liikumisraskustega inimestel ja pimedatel reisijatel laevu mugavalt ja ohutult kasutada.

Ligipääsetavust käsitletakse kogu reisiteekonna ulatuses: laevale pääsemisest nii sõidukiga kui ka jalgsi kuni laevas liikumise ja teenuste kasutamiseni. Erilist tähelepanu pööratakse ligipääsetavatele tualettruumidele, liikumisteedele, söögialade kasutusmugavusele ning ohutule evakuatsioonile kriisiolukorras.

Koostöö eesmärk on arvestada erinevate liikumis- ja nägemisvõimalustega reisijate vajadustega juba projekteerimisel, et ülesõit uute parvlaevadega oleks võimalikult iseseisev, mugav ja turvaline.

• Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja EPIKoda valmistuvad kohtumisteks parlamendierakondadega

Seoses Sotsiaalministeeriumi kavaga vähendada strateegilise partnerluse rahastust on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda alustanud ettevalmistusi kohtumisteks parlamendierakondadega.

Kohtumiste eesmärk on selgitada kavandatava kärpe mõju puuetega inimeste esindusorganisatsioonide tegevusele ning arutada võimalusi kärpe tagasipööramiseks.

Esimene kohtumine toimus Isamaaliiduga 29.09.2026

Stabiilne rahastus on vajalik, et tagada puuetega inimeste huvide järjepidev esindamine ning sisuline osalemine neid puudutavate otsuste kujundamisel.

• Koolitus sotsiaaltranspordi juhtidele ja reisisaatjatele

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit viis Kagu-Eesti Ühistranspordikeskuse sotsiaaltranspordi juhtidele ja reisisaatjatele läbi koolituse teemal „Ohutu ja turvalise sõiduteenuse osutamine“.

Koolituse eesmärk oli toetada juhtide ja reisisaatjate teadmisi ning oskusi liikumispuudega inimeste vajadustega arvestamisel, et pakkuda ohutut, turvalist ja reisija väärikust austavat sõiduteenust.

Koolituse eesmärk oli toetada juhtide ja reisisaatjate teadmisi ning oskusi liikumispuudega inimeste vajadustega arvestamisel, et pakkuda ohutut, turvalist ja reisija väärikust austavat sõiduteenust.

• Sagenenud on pöördumised puude ja töövõime hindamise otsuste asjus

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu poole pöördub üha rohkem inimesi, kes vajavad abi Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise või Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuste mõistmisel ja vaidlustamisel.

Pöördumiste sagenemine on seotud keelduvate või inimeste hinnangul ebamõistlike otsustega, mis ei kajasta nende tegelikke tegevus- ja osaluspiiranguid ega abivajadust. Abi vajatakse nii eksperdihinnangute ja otsuste põhjenduste selgitamisel kui ka vaiete koostamisel ja esitamisel.

Liit peab oluliseks, et hindamisotsused oleksid arusaadavalt põhjendatud ning arvestaksid inimese tegelikku olukorda ja igapäevast toimetulekut.