Pomerants võttis Nestorilt üle Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhtimise teatepulga

marko

27. novembril Tallinnas Puuetega Inimeste Kojas toimunud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkogul valiti liidule uus juhatus ning selle esimees. Liidu presidendilt Eiki Nestorilt võtab teatepulga üle Marko Pomerants.

Liidu igapäeva töö juhtimisega jätkab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Veiki Laan. Liidu juhatusse valiti: Derby Taimela, Erki Altma, Indrek Matla, Lennard Grant, Maikel Mõttus, Krista Neering.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatusest lahkuv esimees Eiki Nestor: “Mulle on olnud suureks auks olla liikumispuuetega inimeste kogukonna esindusühingu juhatuse liikmeks. Nende aastate jooksul on olnud tegusate ja rôômsate hetkede sees ka keerulisemaid aegu, kuid alati on meid iseloomustanud soov "ära teha", mitte vaid hüüda, et "Tehtagu!".

Juhatuse tulevane esimees peaks lisaks puuetega inimeste probleemidele olema “kodus” ka sellega, kuidas toimetab avalik vôim nii riigi- kui kohalikul tasandil. Seetôttu on mul hea meel, et sellele kohale on nôus kandideerima Marko Pomerants, keda tunnen ja tean aastaid avatud ja tulemustele suunatud otsustajana. Kuna elu-olu on kujunenud selliseks, et viimasel ajal olen olnud sunnitud osalema liidu tegemistes ainult nii palju, kui see on olnud vôimalik, siis ei pea ma ise sellist n-ö. poole teraga kaasalöömist ôigeks. Tänud nende aastate eest ning edu!”

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse esimees Marko Pomerants kommenteeris oma kandideerimist järgnevalt: „Põhjuseid, miks otsustasin kandideerida, võin välja tuua seitse, Olen sihtrühmaga sünnist saadik kokku puutunud – mu naabrimees oli üks nendest. Tänaseks päevaks olen juhtinud mitmeid üleriigilisi mittetulundusühinguid, üht lausa globaalsel tasandil. Vestlusest Eikiga selgus, et juhatus ise on tegus - nende eest ei pea midagi ära tegema. Olen olnud kuus aastat professionaalne huvikaitsja, ent oma erinevates ametites näinud neid inimesi ka laua teiselt poolt. Olen lahkumas aktiivsest poliitikurollist ning vabanevad tunnid saab nüüd suunata ühiskonna paremaks muutmisele. Elu ei pea olema kannatus – liikumispuudega inimeste püüetele tuleb kaasa aidata. Mulle ei ole seda ametit isikliku menukasu mõttes vaja. Vastuargumente nagu polegi, kuigi halbade ja heade inimeste tuhk on peale surma sama koostisega. Eeldan, et kolmel järgmisel aastal rokime koos valitud juhatusega ning anname uut vunki juurde ka meie liikmesorganisatsioonidele!“