Eesti Liikumispuudega Inimeste LiitMälestades Mihkel Aitsamit (9. oktoober 1929 – 27. august 2013)
Täna meenutame meest, keda kutsuti hellitavalt Eesti invaliikumise grand old man’iks.
Tema sünniaastapäev on hetk, mil mõelda tagasi inimesele, kes pani aluse paljudele muutustele, millest tänased liikumispuudega inimesed osa saavad.
Mihkel oli insener, suurmõtleja ning invaliikumise teerajaja.
Poliomüeliidi järel ratastooli jäänuna ei leppinud ta kunagi enda ega ühiskonna piiratusega.
Mihkel lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastaid insenerina ning pühendas oma elu sellele, et Eesti ühiskond muutuks ligipääsetavamaks, õiglasemaks ja hoolivamaks.
Mihklit meenutavad paljud sõnadega “mees nagu mänd” - ta oli meie invavanaisa – inimene, kes lõi silla põlvkondade vahel, hoides ühenduses nii noori aktiviste kui ka kogenud tegijaid.
Mihkel vaatas alati ettepoole, seda isegi siis, kui ajad olid väga rasked.
Ning mis kõige olulisem – Mihkliga kokkupuutunud meenutavad siiani hea sõnaga, kuidas ta oskas ning tahtis kuulata.
2001. aastal pälvis Mihkel Aitsam Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi oma pühendunud töö eest inimväärikuse ja võrdsete võimaluste nimel.
Tema pärand elab edasi igas teos, mis edendab puudeliste kaasatust ning selle huvigrupi õiguste eest seismist Eesti ühiskonnas.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit meenutab Mihkel Aitsamit tänuga kui kedagi, kes nägi inimeses alati eelkõige inimest. Mälestus temast jääb meile suunanäitajaks.
Aitäh, Mihkel.
„Et iga samm, mida teeme, aitaks kellelgi teisel liikuda vabamalt.“ M.A.
