Eesti Liikumispuudega Inimeste LiitUues kuues Rakvere Vallimäel on võimatu ratastoolis liikuda
10. augustil helistas Liitu Lääne- Virumaa Puuetega Inimeste Koja juht. Hääletoon oli äärmiselt murelik, küsides kas oleks hetk aega kõnelda. Nimelt avati esimesel augustil Rakvere Vallimäe Vabaõhukeskus, pikalt planeeritud projekt, kus saavad erinevaid sündmuseid või kena vaatega jalutuskäike nautida kõik- linnakodanikud, maakonna-ja riigipiiri tagant tulevad külalised. Välja arvatud liikumispuudega inimesed. Mureliku hääletooni põhjus sai hetkega selgeks.
Enne Rakvere poole teele asumist võtsime ühendust tehnilise projekti eest vastutava OÜ Acto Consult ja Aare Asberiga, kes kinnitas probleemi olemasolu ning avas tõiga- liikumispuudega inimestele ei ole Vallimäe Vabaõhukeskus ligipääsetav kaldpindadel kasutatud peene fraktsiooniga killustiku tõttu. Kasutus tulenevat tellija soovidest.
Ühtlasi vestlesime ka maastiku arhitektuursest lahendusest haljastuslahenduse teostajatega ning teekatted olid ette antud tehnilise projekti poolt.
Kasutusloa allkirjastas mõned päevad enne avamist abilinnapea Rainer Miltop. Miltopi sõnul on tegemist projekteerimisveaga, mis järgmiseks hooajaks kindlasti kõrvaldatakse. Lisaks on pooleli ka wc-de väljaehitus ning tänasel päeval on lahenduseks teisaldatavad wc-d. Kõneldud sai ka Rakvere volikogu esimehega. Kõik on probleemiga kursis.
Enne oma silmaga nägemist ei tundunudki probleem ületamatu- tegemist olla ju teelõigukesega ja wc-dele teisaldatav lahendus olemas.
Aga ei.
Muretu ligipääsetavus on pealavani, parklas on neli invakohta, kõvakattega pinnas viib otse lava ette. Aga kui vajad tualetti, siis tuleb liikuda Vallimäe teisele tasapinnale. Esimene kaldpinna osa on kõvakattega ja edasi tuleb liikuda mööda killustikuga kaetud teed, mida ei ole vähe. Tegemist ei ole teelõigukesega vaid pika maaga. Ja kuna ka viitamisele ei ole ülemäära rõhku pandud, siis võib selguda, et olete "valede" tualettide poole rühkinud. Invatualett asub nimelt väikse lava läheduses, milleni viib kaks teed. Üks keerukam kui teine, 10 kraadise tõusuga autotee või pikk killustikuga kaetud jalutusrada. Üleval on ka invatualettide viide, kuid nende kõrval asuvas mõnekohalises parklas invakohti märgitud ei ole. Märkimata ei saa jätta ja ka ühe käsipuuga piirduvaid treppe.
Ringkäigu lõppedes otsustasid meiega koos külastust teinud ratastoolikasutajad teiselt tasapinnalt alla tagasi laskuda treppidest, sest mööda killustikku lihtsalt enam minna ei jaksanud.
Ligipääsetavus ei ole ainult liikumispuudega inimeste probleem- kuhu saab elektriratastooliga, sinna saab ka tavatooliga, kõnniraami ja karkudega. Ärme palun unusta ka lapsevanemaid, kes päevast päeva lapsevankriga oma pisikesi kärutamas käivad neil on samad mured, mis meil. Olgu tegemist siis erivajadusega lapsega või täitsa terve pisikese põnniga
Ükski uudis ei vanane enne kui probleemid on lahendatud!
Samal teemal ajakirjanduses:
